Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Kärnteni hertsogkond

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Kärnteni hertsogkond

Itaalia kuningriik (keskaegne) vs. Kärnteni hertsogkond

Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774. Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Austria ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Austria ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »

Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)

Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.

Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »

Ferdinand II

Ferdinand II (9. juuli 1578 – 15. veebruar 1637) oli Saksa-Rooma keiser 1619–1637.

Ferdinand II ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Ferdinand II ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Habsburgid ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Habsburgid ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »

Habsburgide monarhia

Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).

Habsburgide monarhia ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Habsburgide monarhia ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »

Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.

Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.

Ida-Frangi riik ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Ida-Frangi riik ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Karl Suur · Kärnteni hertsogkond ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karl V

Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Karl V · Kärnteni hertsogkond ja Karl V · Näe rohkem »

Karolingide impeerium

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Karolingide impeerium · Kärnteni hertsogkond ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Monarhia · Kärnteni hertsogkond ja Monarhia · Näe rohkem »

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Kärnteni hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Roomlaste kuningas

Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Roomlaste kuningas · Kärnteni hertsogkond ja Roomlaste kuningas · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksa-Rooma keiser · Kärnteni hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksa-Rooma riik · Kärnteni hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa kuningriik

Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksamaa kuningriik · Kärnteni hertsogkond ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »

Verona mark

Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Verona mark · Kärnteni hertsogkond ja Verona mark · Näe rohkem »