Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Otto III (Saksa-Rooma keiser)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Otto III (Saksa-Rooma keiser)

Itaalia kuningriik (keskaegne) vs. Otto III (Saksa-Rooma keiser)

Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774. Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.

Sarnasusi Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Otto III (Saksa-Rooma keiser)

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Adelheid, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Itaalia kuningas, Ivrea mark, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksamaa kuningriik.

Adelheid

Adelheid Adelheid ehk Adelaide (umbes 931 Burgundia – 16. detsember 999 Seltzi klooster Alsace'is) oli Saksa-Rooma keisrinna ja katoliku pühak.

Adelheid ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Adelheid ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.

Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Itaalia kuningas

Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.

Itaalia kuningas ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia kuningas ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Ivrea mark

Ivrea mark oli suur piirikrahvkond keskaegse Itaalia kuningriigi loodeosas 9.

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Ivrea mark · Ivrea mark ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Paavst · Otto III (Saksa-Rooma keiser) ja Paavst · Näe rohkem »

Saksa kuningas

Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksa kuningas · Otto III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa kuningas · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksa-Rooma keiser · Otto III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksamaa kuningriik

Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.

Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksamaa kuningriik · Otto III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Otto III (Saksa-Rooma keiser)

Itaalia kuningriik (keskaegne) on 135 suhted, samas Otto III (Saksa-Rooma keiser) 35. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 5.29% = 9 / (135 + 35).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Otto III (Saksa-Rooma keiser). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »