60 suhted: Ametlik keel, Østlandet, Bergen, Botaanika, Grammatika, Katk, Kirjakeel, Ladina keel, Leer, Luuletaja, Miil, Norra, Norralased, Oslo, Piibel, Piiskop, Praost, Prestiiž, Romantism, Saksa keel, Skagerrak, Storting, Sunnmøre, Taani keel, Tromsø, Trondheim, Vanapõhja keel, Võõrsõna, Vestlandet, 14. sajand, 1813, 1826, 1830. aastad, 1831, 1836, 1837, 1841, 1842, 1847, 1848, 1849, 1850, 1850. aastad, 1851, 1853, 1854, 1855, 1856, 1858, 1860, ..., 1863, 1864, 1871, 1873, 1878, 1885, 1896, 1917, 23. september, 5. august. Laienda indeks (10 rohkem) »
Ametlik keel
Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.
Uus!!: Ivar Aasen ja Ametlik keel · Näe rohkem »
Østlandet
Østlandet asend Norras Østlandet (uusnorra Austlandet) on regioon Kagu-Norras.
Uus!!: Ivar Aasen ja Østlandet · Näe rohkem »
Bergen
Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus.
Uus!!: Ivar Aasen ja Bergen · Näe rohkem »
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Uus!!: Ivar Aasen ja Botaanika · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Ivar Aasen ja Grammatika · Näe rohkem »
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Uus!!: Ivar Aasen ja Katk · Näe rohkem »
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Uus!!: Ivar Aasen ja Kirjakeel · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Ivar Aasen ja Ladina keel · Näe rohkem »
Leer
Leeriks (saksa sõnast Lehre 'õpetus'; murdekeeles ka peakool) nimetatakse mitmes kirikus (sealhulgas katoliku kirikus ja luteri kirikus) nii leeriõnnistamisele eelnevat õpetuse andmist kui ka sellele järgnevat õnnistamist ennast.
Uus!!: Ivar Aasen ja Leer · Näe rohkem »
Luuletaja
Luuletaja (luuleline sünonüüm poeet; naissoost poetess) on kirjanik, kes loob luule vormis kirjandusteoseid.
Uus!!: Ivar Aasen ja Luuletaja · Näe rohkem »
Miil
Miil on pikkusühik.
Uus!!: Ivar Aasen ja Miil · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Ivar Aasen ja Norra · Näe rohkem »
Norralased
pisi Norralased (endanimetus nordmenn) on Skandinaavia poolsaare lääneosas elav põhjagermaani rahvas, Norra põhirahvus.
Uus!!: Ivar Aasen ja Norralased · Näe rohkem »
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Uus!!: Ivar Aasen ja Oslo · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Ivar Aasen ja Piibel · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Ivar Aasen ja Piiskop · Näe rohkem »
Praost
Praost on amet kirikus.
Uus!!: Ivar Aasen ja Praost · Näe rohkem »
Prestiiž
Prestiiž tähistab sotsioloogias inimese sotsiaalset respekteeritust ja tunnustust.
Uus!!: Ivar Aasen ja Prestiiž · Näe rohkem »
Romantism
Caspar David Friedrich"Rügeni kriidikaljud" Romantism on ühiskonnas, kunstis ja teaduses üldmõiste lõdvalt seotud kogumile sotsiaal-poliitilistele ideedele ja kunstistiilidele, mida iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine.
Uus!!: Ivar Aasen ja Romantism · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ivar Aasen ja Saksa keel · Näe rohkem »
Skagerrak
Skagerrak ja Kattegat Skagerrak on väin Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel.
Uus!!: Ivar Aasen ja Skagerrak · Näe rohkem »
Storting
thumb thumb Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament.
Uus!!: Ivar Aasen ja Storting · Näe rohkem »
Sunnmøre
Asukoht Møre og Romsdali maakonnas (Sunnmøre on tähistatud punasega) Sunnmøre ('Lõuna-Møre') on piirkond Lääne-Norras Vestlandetis, Møre og Romsdali maakonna edelapoolseim osa.
Uus!!: Ivar Aasen ja Sunnmøre · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Ivar Aasen ja Taani keel · Näe rohkem »
Tromsø
Tromsø asula asend 2005. aastal (rohelisega) Tromsø on linn (tiheasustusega paikkond) Norras, Troms og Finnmargi maakonna ja Tromsø valla keskus.
Uus!!: Ivar Aasen ja Tromsø · Näe rohkem »
Trondheim
Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus.
Uus!!: Ivar Aasen ja Trondheim · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Ivar Aasen ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Võõrsõna
Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.
Uus!!: Ivar Aasen ja Võõrsõna · Näe rohkem »
Vestlandet
Norra kaart. Vestlandet on kujutatud punasega Vestlandet on regioon Norra lääneosas.
Uus!!: Ivar Aasen ja Vestlandet · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Ivar Aasen ja 14. sajand · Näe rohkem »
1813
1813.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1813 · Näe rohkem »
1826
1826.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1826 · Näe rohkem »
1830. aastad
1830.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1830. aastad · Näe rohkem »
1831
1831.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1831 · Näe rohkem »
1836
1836.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1836 · Näe rohkem »
1837
1837.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1837 · Näe rohkem »
1841
1841.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1841 · Näe rohkem »
1842
1842.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1842 · Näe rohkem »
1847
1847.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1847 · Näe rohkem »
1848
1848.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1848 · Näe rohkem »
1849
1849.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1849 · Näe rohkem »
1850
1850.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1850 · Näe rohkem »
1850. aastad
1850.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1850. aastad · Näe rohkem »
1851
1851.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1851 · Näe rohkem »
1853
1853.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1853 · Näe rohkem »
1854
1854.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1854 · Näe rohkem »
1855
1855.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1855 · Näe rohkem »
1856
1856.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1856 · Näe rohkem »
1858
1858.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1858 · Näe rohkem »
1860
1860.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1860 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1863 · Näe rohkem »
1864
1864.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1864 · Näe rohkem »
1871
1871.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1871 · Näe rohkem »
1873
1873.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1873 · Näe rohkem »
1878
1878.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1878 · Näe rohkem »
1885
1885.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1885 · Näe rohkem »
1896
1896.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1896 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Ivar Aasen ja 1917 · Näe rohkem »
23. september
23.
Uus!!: Ivar Aasen ja 23. september · Näe rohkem »
5. august
5.
Uus!!: Ivar Aasen ja 5. august · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Ivar Andreas Aasen, Iver Andreas Aasen.