Sisukord
123 suhted: Aleksandr Langfang, Alise Stein-Anvelt, Alma Ostra-Oinas, Andres Anvelt, Balti jaam, Balti laevastik, Bolševikud, Eesti, Eesti NSV, Eesti Töörahva Kommuun, Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, EKP Keskkomitee, Ekstern, Esimene maailmasõda, Jaan Anvelt noorem, Jääretk, Johannes Käspert, Jurist, Kaptenmajor, Kergekuulipilduja, Kihelkonnakool, Kiir (Narva ajaleht), Kirjanik, Kivisilla tänav, Komintern, Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee, Lenini orden, Lenta.ru, Lindpriid (film), Mihkel Nutt, Moskva, N. Žukovski nimeline Õhujõudude Inseneriakadeemia, Narva, Nõukogude kongressid, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Venemaa, NKVD, NSV Liidu Ülemnõukogu, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Tsiviillennunduse Peavalitsus, Oktoobrirevolutsioon, Oleg Kašin, Oorgu, Paul Kerese tänav (Narva), Põhja Oblasti Kommuunide Liit, Põltsamaa, ... Laienda indeks (73 rohkem) »
Aleksandr Langfang
Aleksandr Ivanovitš Langfang (Александр Иванович Лангфанг; 1907 Brest – 1990 Moskva) oli Nõukogude Liidu tšekist (kindralleitnant), kes peksis eesti kommunisti Jaan Anvelti ülekuulamisel surnuks.
Vaata Jaan Anvelt ja Aleksandr Langfang
Alise Stein-Anvelt
Alice (Alise) Stein-Anvelt (tuntud ka nimede all Alice Leevald ja Alice Lewald (Levald); venepäraselt Алисе (Ализе) Пауловна Стейн-Анвельт; 14. oktoober 1900 Varbola vald Harjumaa – 15. aprill 1991 Tallinn) oli eesti kunstnik ja revolutsionäär; II Riigikogu liige, Nõukogude Liidu Kunstnike Liidu liige.
Vaata Jaan Anvelt ja Alise Stein-Anvelt
Alma Ostra-Oinas
Alma Ostra-Oinas Alma Rosalie Ostra-Oinas (16. september (vkj 4. september) 1886 Sillaotsa talu, Padari küla, Vastse-Kuuste vald, Tartumaa – 2. november 1960 Inta, Komi ANSV) oli Eesti poliitikategelane.
Vaata Jaan Anvelt ja Alma Ostra-Oinas
Andres Anvelt
Andres Anvelt (sündinud 30. septembril 1969 Tallinnas) on endine Eesti poliitik (2009–2018) ja endine kriminaalpolitseiametnik.
Vaata Jaan Anvelt ja Andres Anvelt
Balti jaam
Vaade Balti jaamale kaugliinide perroonilt Vaade Balti jaamale põhjast, Kopli tänava poolt (2009) Balti jaam enne II maailmasõda Balti jaam (ka Tallinna reisijaam; vene keeles Балтийский вокзал, saksa keeles Baltischer Bahnhof / Hauptbahnhof von Tallinn) on raudteejaam Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres.
Vaata Jaan Anvelt ja Balti jaam
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Vaata Jaan Anvelt ja Balti laevastik
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Vaata Jaan Anvelt ja Bolševikud
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Jaan Anvelt ja Eesti
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Jaan Anvelt ja Eesti NSV
Eesti Töörahva Kommuun
Eesti Töörahva Kommuun (ka Eesti Töörahwa Kommuna (lühend ETK); ka Eestimaa Töörahva Kommuun; vene keeles Эстляндская трудовая коммуна, ЭТК) oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik" (enamik riigile omaseid tunnuseid puudus).
Vaata Jaan Anvelt ja Eesti Töörahva Kommuun
Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu
Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu oli Narvas 28.
Vaata Jaan Anvelt ja Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Vaata Jaan Anvelt ja Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Jaan Anvelt ja Eestimaa kubermang
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Vaata Jaan Anvelt ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.
Vaata Jaan Anvelt ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee (vene Военно-революционный комитет Эстляндской губернии) oli 22.
Vaata Jaan Anvelt ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
Vaata Jaan Anvelt ja EKP Keskkomitee
Ekstern
Ekstern (ladina sõnast externus 'väline') on õpilane (eriti üliõpilane), kes õpib iseseisvalt ja sooritab (lõpu)eksameid õppeasutuses, ilma et oleks seal õppinud.
Vaata Jaan Anvelt ja Ekstern
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Jaan Anvelt ja Esimene maailmasõda
Jaan Anvelt noorem
Jaan Anvelt (11. mai 1936 Moskva – 3. november 2001 Tallinn) oli eesti transporditegelane ja riigiametnik.
Vaata Jaan Anvelt ja Jaan Anvelt noorem
Jääretk
Balti laevastiku jääretk oli 1918.
Vaata Jaan Anvelt ja Jääretk
Johannes Käspert
Johannes Käspert (vene keeles Кясперт Йоханнес Юрьевич) (9/21. mai 1886 Narva Peterburi kubermang Venemaa keisririik – 4. november 1937 NSV Liit) oli eesti poliitik, Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu asjaajaja ja siseasjade komisjoni komissari kohusetäitja (nn ajutine Siseasjade valitsuse juhataja).
Vaata Jaan Anvelt ja Johannes Käspert
Jurist
Advokaat, Suurbritannia Jurist on sügavamate õigusalaste teadmistega isik.
Vaata Jaan Anvelt ja Jurist
Kaptenmajor
Kaptenmajori õlak Eesti mereväes Kaptenmajor on sõjaväeline auaste, Eesti kaitseväes mereväe vanemohvitseri auaste, asudes otse allpool kaptenleitnandi auastet.
Vaata Jaan Anvelt ja Kaptenmajor
Kergekuulipilduja
FN Minimi on NATO riikides üks levinumaid kergekuulipildujaid Vabadussõjas Kergekuulipilduja on üksiklaskuri õlale või harkjalale toetatav kuulipilduja, mille kaliiber on enamasti 5,45–5,56 mm.
Vaata Jaan Anvelt ja Kergekuulipilduja
Kihelkonnakool
Kraavi kihelkonnakooli hoone 2014. aastal Kihelkonnakool (luteri usu kihelkonnakoguduse kool, rahvapärase nimetusega köstrikool, vene keeles церковно-приходская школа, приходская школа, приходское училище) oli teise (kõrgema) astme talurahvakool, kuhu võeti õppima vallakooli lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.
Vaata Jaan Anvelt ja Kihelkonnakool
Kiir (Narva ajaleht)
Kiir oli aastatel 1912–1913 Narvas välja antud VSDT(b)P Eesti osakondade töölisajaleht.
Vaata Jaan Anvelt ja Kiir (Narva ajaleht)
Kirjanik
Kirjanik on isik, kes kirjutab ilukirjandust ehk belletristikat.
Vaata Jaan Anvelt ja Kirjanik
Kivisilla tänav
Vaade idast Tartu maantee ja Kivisilla tänava ristmikule Kivisilla tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosashttp://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 28.01.2016) Maakri ja Kompassi asumis.
Vaata Jaan Anvelt ja Kivisilla tänav
Komintern
Komintern (Коминтерн, vene keelest: Коммунистический интернационал, 'Kommunistlik Internatsionaal', ka Kolmas Internatsionaal) oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon.
Vaata Jaan Anvelt ja Komintern
Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee
III Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee oli 1919.
Vaata Jaan Anvelt ja Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee
Lenini orden
Lenini orden 2. tüüp 1934–1936 Lenini orden 3. tüüp 1936–1943 Lenini orden 4. tüüp 1943–1991 Ordeni lint Lenini orden (vene keeles орден Ленина) oli statuudi järgi Nõukogude Liidu kõrgeim riiklik autasu.
Vaata Jaan Anvelt ja Lenini orden
Lenta.ru
Lenta.ru logotüüp Lenta.ru on üks juhtivaid Venemaa e-ajalehti.
Vaata Jaan Anvelt ja Lenta.ru
Lindpriid (film)
"Lindpriid" on 1971.
Vaata Jaan Anvelt ja Lindpriid (film)
Mihkel Nutt
Mihkel Nutt (1. mai 1870 – 1. detsember 1924 Tallinn) oli Eesti politseinik.
Vaata Jaan Anvelt ja Mihkel Nutt
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Jaan Anvelt ja Moskva
N. Žukovski nimeline Õhujõudude Inseneriakadeemia
Kooliga seotute varrukamärgis (vene нарукавная нашивка) aastast 1992 N. Žukovski nimeline Õhujõudude Inseneriakadeemia (vene Военно-воздушная инженерная академия имени Н. Е. Жуковского) Venemaal Moskvas tegutsenud kõrgem sõjaväeline õppeasutus (akadeemia).
Vaata Jaan Anvelt ja N. Žukovski nimeline Õhujõudude Inseneriakadeemia
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Jaan Anvelt ja Narva
Nõukogude kongressid
Nõukogude kongressid (vene keeles Всероссийский Съезд Советов, Съезд Советов рабочих, крестьянскихи солдатскихдепутатов) oli 20. sajandi aluses Euroopas ja Venemaa keisririigis tekkinud rahvaesinduste – nõukogude esindajate kõrgeim kogu, mida peeti ebakorrapäraselt vastavalt poliitilisele olukorrale.
Vaata Jaan Anvelt ja Nõukogude kongressid
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Vaata Jaan Anvelt ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30.
Vaata Jaan Anvelt ja Nõukogude Venemaa
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Vaata Jaan Anvelt ja NKVD
NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli Nõukogude Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).
Vaata Jaan Anvelt ja NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Tsiviillennunduse Peavalitsus
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Tsiviillennunduse Peavalitsus (vene keeles Главное управление гражданского воздушного флота при СМ СССР) oli aastatel 1932–1964 eksisteerinud riigiorgan NSV Liidu Ministrite Nõukogu alluvuses.
Vaata Jaan Anvelt ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Tsiviillennunduse Peavalitsus
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Vaata Jaan Anvelt ja Oktoobrirevolutsioon
Oleg Kašin
pisi Oleg Kašin (Олег Кашин; sündinud 17. juunil 1980) on Venemaa ajakirjanik.
Vaata Jaan Anvelt ja Oleg Kašin
Oorgu
Oorgu on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Vaata Jaan Anvelt ja Oorgu
Paul Kerese tänav (Narva)
Paul Kerese tänav on tänav Narvas Kerese linnaosas.
Vaata Jaan Anvelt ja Paul Kerese tänav (Narva)
Põhja Oblasti Kommuunide Liit
Põhja Oblasti Kommuunide Liit (vene keeles Союз коммун Северной области) oli aprillist 1918 kuni veebruarini 1919 Põhja- ja Loode-Venemaa piirkondi ühendav sotsialistliku riigikorraldustega piirkondlik omavalitsuste liit.
Vaata Jaan Anvelt ja Põhja Oblasti Kommuunide Liit
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Vaata Jaan Anvelt ja Põltsamaa
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Jaan Anvelt ja Peterburi
Peterburi ülikool
Peterburi Riiklik Ülikool (vene keeles Санкт-Петербургский государственный университет) on Venemaa üks vanemaid, suuremaid ja olulisemaid ülikoole, mis asub Peterburis.
Vaata Jaan Anvelt ja Peterburi ülikool
Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat
Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat oli 1918.
Vaata Jaan Anvelt ja Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat
Poliitik
G20 Poliitik on inimene, kes on aktiivselt tegev poliitikas, kuuludes kas mõnda erakonda või poliitilisse rühmitusse või väljaspool neid sõltumatu poliitikuna.
Vaata Jaan Anvelt ja Poliitik
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Vaata Jaan Anvelt ja Postimees
Publitsistika
Publitsistika on ühiskonnaelu aktuaalsete probleemide ja nähtuste käsitlus massimeedias, nt trükisõnas, raadios, televisioonis.
Vaata Jaan Anvelt ja Publitsistika
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Jaan Anvelt ja Punaarmee
Rahvakomissar
Rahvakomissar oli nõukogude vabariikide (1917–1922) ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (1922–1946) ametiisik, kes juhtis rahvakomissariaati ehk praegusele ministeeriumile vastavat asutust.
Vaata Jaan Anvelt ja Rahvakomissar
Revolutsionäär
Revolutsionäär on revolutsiooni teostaja, revolutsioonivõitleja.
Vaata Jaan Anvelt ja Revolutsionäär
Richard Kullerkupp
Richard Kullerkupp (18. september/1. oktoober 1891 Tallinn – 5. juuli 1931 Tallinn) oli eesti kirjanik.
Vaata Jaan Anvelt ja Richard Kullerkupp
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Vaata Jaan Anvelt ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Jaan Anvelt ja Saksamaa
Sõjakomissar
Sõjakomissar oli sõjaväeline ametiisik Nõukogude armees, kes vastutas mobilisatsiooni ja sõjaväekohuslaste eest.
Vaata Jaan Anvelt ja Sõjakomissar
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Jaan Anvelt ja Tallinn
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Jaan Anvelt ja Tartu
Tartu Ülikooli õpetajate seminar
Tartu Ülikooli õpetajate seminar on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna haridusteaduste instituudi osakond, kus koolitatakse klassiõpetajaid (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe) ja koolieelse lasteasutuse õpetajaid (bakalaureuse- ja magistriõpe).
Vaata Jaan Anvelt ja Tartu Ülikooli õpetajate seminar
Telliskivi tänav (Tallinn)
Telliskivi tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna ja Kalamaja asumis.
Vaata Jaan Anvelt ja Telliskivi tänav (Tallinn)
Toila
Toila on alevik Ida-Viru maakonnas, Toila valla keskus.
Vaata Jaan Anvelt ja Toila
Toimetaja
Toimetaja on kultuuri valdkonnas tegutsev töötaja, kes kogub ja korrastab kultuuris loodut enne selle avalikustamist või säilitamisele võtmist või siis juhib sellist tööd; toimetuse liige.
Vaata Jaan Anvelt ja Toimetaja
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Jaan Anvelt ja Vabadussõda
Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)
Võisiku vald (saksa keeles Woiseck) oli vald Viljandimaal Kolga-Jaani kihelkonnas.
Vaata Jaan Anvelt ja Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)
Veebruarirevolutsioon
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.
Vaata Jaan Anvelt ja Veebruarirevolutsioon
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Jaan Anvelt ja Vene keel
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Vaata Jaan Anvelt ja Venemaa kodusõda
Venemaa Nõukogude Vabariik
Venemaa Nõukogude Vabariik (vene keeles Российская Советская Республика) oli II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 Venemaa Vabariigi territooriumil välja kuulutatud riik.
Vaata Jaan Anvelt ja Venemaa Nõukogude Vabariik
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Vaata Jaan Anvelt ja Viljandimaa
Villem Buk
Villem Buk (ka Willem Buck; 6. aprill (vkj 25. märts) 1879 Kambja vald – 1941) oli eesti proletaarne kirjanik ja õpetaja.
Vaata Jaan Anvelt ja Villem Buk
Villem Reimani tänav
Villem Reimani tänav Villem Reimani tänav on tänav Tallinnas, mis asub Kesklinna linnaosas Kompassi asumis.
Vaata Jaan Anvelt ja Villem Reimani tänav
VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee
VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee (Центральный комитет эстонскихсекций РКП(б)) oli 1918.
Vaata Jaan Anvelt ja VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee
Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar
Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar (sünnijärgselt Vladimir-Georg-Julian Orgusaar, 1953–1976 Vladimir Karasjov; 14. detsember 1931 Tallinn – 27. jaanuar 2015) oli eesti publitsist, ajaloolane ja filmirežissöör.
Vaata Jaan Anvelt ja Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar
1. detsembri riigipöördekatse
1.
Vaata Jaan Anvelt ja 1. detsembri riigipöördekatse
11. detsember
11.
Vaata Jaan Anvelt ja 11. detsember
14. juuli
14.
Vaata Jaan Anvelt ja 14. juuli
18. aprill
18.
Vaata Jaan Anvelt ja 18. aprill
1884
1884.
Vaata Jaan Anvelt ja 1884
1905
1905.
Vaata Jaan Anvelt ja 1905
1907
1907.
Vaata Jaan Anvelt ja 1907
1909
1909.
Vaata Jaan Anvelt ja 1909
1910
1910.
Vaata Jaan Anvelt ja 1910
1911
1911.
Vaata Jaan Anvelt ja 1911
1912
1912.
Vaata Jaan Anvelt ja 1912
1916
1916.
Vaata Jaan Anvelt ja 1916
1917
1917.
Vaata Jaan Anvelt ja 1917
1918
1918.
Vaata Jaan Anvelt ja 1918
1919
1919.
Vaata Jaan Anvelt ja 1919
1920
1920.
Vaata Jaan Anvelt ja 1920
1921
1921.
Vaata Jaan Anvelt ja 1921
1922
1922.
Vaata Jaan Anvelt ja 1922
1923
1923.
Vaata Jaan Anvelt ja 1923
1924
1924.
Vaata Jaan Anvelt ja 1924
1926
1926.
Vaata Jaan Anvelt ja 1926
1927
1927.
Vaata Jaan Anvelt ja 1927
1928
1928.
Vaata Jaan Anvelt ja 1928
1929
1929.
Vaata Jaan Anvelt ja 1929
1933
1933.
Vaata Jaan Anvelt ja 1933
1935
1935.
Vaata Jaan Anvelt ja 1935
1937
1937.
Vaata Jaan Anvelt ja 1937
1957
1957.
Vaata Jaan Anvelt ja 1957
1967
1967.
Vaata Jaan Anvelt ja 1967
1971
1971.
Vaata Jaan Anvelt ja 1971
1982
1982.
Vaata Jaan Anvelt ja 1982
1983
1983.
Vaata Jaan Anvelt ja 1983
1984
1984.
Vaata Jaan Anvelt ja 1984
1986
1986.
Vaata Jaan Anvelt ja 1986
1987
1987.
Vaata Jaan Anvelt ja 1987
1991
1991.
Vaata Jaan Anvelt ja 1991
1995
1995.
Vaata Jaan Anvelt ja 1995
24. juuni
24.
Vaata Jaan Anvelt ja 24. juuni
24. veebruar
24.
Vaata Jaan Anvelt ja 24. veebruar
29. november
29.
Vaata Jaan Anvelt ja 29. november
29. oktoober
29.
Vaata Jaan Anvelt ja 29. oktoober
29. september
29.
Vaata Jaan Anvelt ja 29. september
5. veebruar
5.
Vaata Jaan Anvelt ja 5. veebruar
Tuntud ka kui Eessaare Aadu, Jaan Anwelt, K. Maatamees.