Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Jaroslav Tark ja Ungari kuningriik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Jaroslav Tark ja Ungari kuningriik

Jaroslav Tark vs. Ungari kuningriik

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113. Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.

Sarnasusi Jaroslav Tark ja Ungari kuningriik

Jaroslav Tark ja Ungari kuningriik on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Árpádi dünastia, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Galiitsia, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Ungari kuningas, Vene, Volõõnia.

Árpádi dünastia

Árpádi dünastia (ungari keeles Árpádok, slovaki keeles Arpádovci, horvaadi keeles Arpadovići) oli dünastia, mis valitses Ungari kuningriiki 9. sajandi lõpust kuni 1301.

Árpádi dünastia ja Jaroslav Tark · Árpádi dünastia ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Bütsants ja Jaroslav Tark · Bütsants ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Bütsantsi keisrite loend ja Jaroslav Tark · Bütsantsi keisrite loend ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Galiitsia

Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.

Galiitsia ja Jaroslav Tark · Galiitsia ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Jaroslav Tark ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Jaroslav Tark ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Ungari kuningas

Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).

Jaroslav Tark ja Ungari kuningas · Ungari kuningas ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Vene

Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist.

Jaroslav Tark ja Vene · Ungari kuningriik ja Vene · Näe rohkem »

Volõõnia

Volõõnia (ka Volõn; vene keeles Волы́нь, ukraina keeles Волинь, poola keeles Wołyń) on ajaloolis-geograafiline piirkond tänapäevase Loode-Ukraina alal Lääne-Bugi ja Pripjati jõe jõgikonna alal.

Jaroslav Tark ja Volõõnia · Ungari kuningriik ja Volõõnia · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Jaroslav Tark ja Ungari kuningriik

Jaroslav Tark on 111 suhted, samas Ungari kuningriik 349. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 1.96% = 9 / (111 + 349).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Jaroslav Tark ja Ungari kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »