Jiepmaluokta ja Norra

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Jiepmaluokta ja Norra

Jiepmaluokta vs. Norra

Jiepmaluokta (põhjasaami keeles) ehk Hjemmeluft (norra keeles) on laht Norra Troms og Finnmargi maakonna Alta vallas. Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Alta kaljujoonised

Alta kaljujoonised on kogum petroglüüfe Norras Troms og Finnmargi maakonnas Alta linna ümbruskonnas.

Alta kaljujoonised ja Jiepmaluokta · Alta kaljujoonised ja Norra · Näe rohkem »

Norra keel

Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.

Jiepmaluokta ja Norra keel · Norra ja Norra keel · Näe rohkem »

Põhjasaami keel

Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.

Jiepmaluokta ja Põhjasaami keel · Norra ja Põhjasaami keel · Näe rohkem »

Saami keeled

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Jiepmaluokta ja Saami keeled · Norra ja Saami keeled · Näe rohkem »

Troms og Finnmargi maakond

Troms og Finnmargi maakond (norra keeles Troms og Finnmark, kveeni keeles Tromssa ja Finmarkku, põhjasaami keeles Romsa ja Finnmárku) on maakond Põhja-Norras.

Jiepmaluokta ja Troms og Finnmargi maakond · Norra ja Troms og Finnmargi maakond · Näe rohkem »

UNESCO maailmapärandi nimistu

Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.

Jiepmaluokta ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Norra ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »