73 suhted: Albrecht Friedrich, Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog), Albrecht von Hohenzollern, Anna Sophia, Brandenburgi mark, Christoph von Mecklenburg, Güstrow, Gotthard Kettler, Hansa Liit, Heinrich V (Mecklenburg), Henri II (Prantsusmaa), Joachim I, Joachim II, Johann VII (Mecklenburg), Karl V, Katoliiklus, Koadjuutor, Koadjuutorivaenus, Kuramaa hertsog, Liivimaa ordu, Luterlus, Maapäev, Mühlbergi lahing, Mecklenburgi valitsejate loend, Pariis, Poola, Posvoli leping, Prantsusmaa, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Protestantism, Ratzeburgi piiskopkond, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Schmalkaldeni sõda, Schwerin, Sigismund August (Mecklenburg), Stift, Ulrich (Mecklenburg), Vana-Liivimaa, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August, 12. veebruar, 14. veebruar, 1525, 1539, 1547, ..., 1549, 1550, 1550. aastad, 1551, 1552, 1554, 1555, 1556, 1557, 1558, 1559, 1560, 1563, 1566, 1569, 1570. aastad, 1571, 1575, 1576, 1863, 1885, 1899, 23. detsember. Laienda indeks (23 rohkem) »
Albrecht Friedrich
Albrecht Friedrich (29. aprill 1553 Königsberg – 27. august 1618 Fischhausen) oli Preisimaa hertsog aastatel 1568–1618.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Albrecht Friedrich · Näe rohkem »
Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog)
Albrecht VII Albrecht VII, ka Albrecht Ilus (Albrecht der Schöne; 25. juuli 1486 – 7. jaanuar 1547) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1503–1547.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog) · Näe rohkem »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Anna Sophia
Anna Sophia Mecklenburgi hertsoginnana Anna Sophia (ka Anna Sophie; 11. juuni 1527 Königsberg – 6. veebruar 1591 Lübz) oli sünnipärane Preisimaa printsess ja abielu kaudu Mecklenburgi hertsoginna.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Anna Sophia · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Christoph von Mecklenburg
Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Christoph von Mecklenburg · Näe rohkem »
Güstrow
Güstrow on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal, see on Rostocki kreisi keskus.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Güstrow · Näe rohkem »
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Hansa Liit · Näe rohkem »
Heinrich V (Mecklenburg)
Heinrich V (Mecklenburg) Heinrich V portree, Jacopo de' Barbari Heinrich V hüüdnimega Rahumeelne (3. mai 1479 – 6. veebruar 1552) oli valitsev Mecklenburgi hertsog Mecklenburg-Schwerini piirkonnas, hertsog Magnus II ja tema naise Sophie poeg.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Heinrich V (Mecklenburg) · Näe rohkem »
Henri II (Prantsusmaa)
Henri II Henri II (31. märts 1519 – 10. juuli 1559) oli Prantsusmaa kuningas ja Orléansi hertsog 1547–1559.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Henri II (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Joachim I
Joachim I Nestor Joachim I Nestor (21. veebruar 1484 Cölln – 11. juuli 1535 Stendal) oli aastatel 1499–1535 Brandenburgi kuurvürst.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Joachim I · Näe rohkem »
Joachim II
Joachim II Hector (13. jaanuar 1505 – 3. jaanuar 1571) oli Brandenburgi kuurvürst aastatel 1535–1571.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Joachim II · Näe rohkem »
Johann VII (Mecklenburg)
Johann VII, Mecklenburgi hertsog Johann VII (7. märts 1558 – 22. märts 1592) (mõnikord ka Johann V) oli Mecklenburg-Schwerini hertsog.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Johann VII (Mecklenburg) · Näe rohkem »
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Karl V · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Koadjuutor · Näe rohkem »
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Luterlus · Näe rohkem »
Maapäev
Maapäev (saksa keeles Landtag) on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Maapäev · Näe rohkem »
Mühlbergi lahing
Mühlbergi lahing oli reformatsiooni ajal suur lahing Mühlbergi juures Saksimaa kuurvürstiriigis, milles Saksa-Rooma riigi katoliiklikud vürstid keiser Karl V juhtimisel alistasid otsustavalt Saksi kuurvürsti Johann Friedrich I ja Hesseni maakrahvi Philipp I juhitava protestantlike vürstide luterliku Schmalkaldeni liidu.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Mühlbergi lahing · Näe rohkem »
Mecklenburgi valitsejate loend
Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Mecklenburgi valitsejate loend · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Pariis · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Johann Albrecht I ja Poola · Näe rohkem »
Posvoli leping
Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Posvoli leping · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Protestantism · Näe rohkem »
Ratzeburgi piiskopkond
Ratzeburgi piiskopkond (saksa: Bistum Ratzeburg) keskusega Ratzeburgis Põhja-Saksamaal oli algselt abipiiskopkond Hamburgi peapiiskopkonnas (mis 1072. aastal muudeti Bremeni peapiiskopkonnaks).
Uus!!: Johann Albrecht I ja Ratzeburgi piiskopkond · Näe rohkem »
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Johann Albrecht I ja Rootsi · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Schmalkaldeni sõda
Schmalkaldeni sõda (saksa keeles Schmalkaldischer Krieg) viitab lühikesele vägivallaperioodile aastatel 1546–1547 Saksa-Rooma riigi keisri Karl V (samal ajal Hispaania kuningas Carlos I) vägede, mida juhatas Alba hertsog don Fernando Álvarez de Toledo y Pimentel, ja luterliku Schmalkaldeni Liidu vägede vahel Saksa-Rooma riigi territooriumitel.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Schmalkaldeni sõda · Näe rohkem »
Schwerin
Schwerin on linn Saksamaal, Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa pealinn.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Schwerin · Näe rohkem »
Sigismund August (Mecklenburg)
Sigismund August von Mecklenburg (11. november 1560 – 5. september 1600) oli Mecklenburgi (mitte valitsev) hertsog, Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I noorim poeg.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Sigismund August (Mecklenburg) · Näe rohkem »
Stift
Stift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Stift · Näe rohkem »
Ulrich (Mecklenburg)
Mecklenburg-Güstrow' hertsog Ulrich III Ulrich III (5. märts 1527 – 14. märts 1603) oli Mecklenburg-Güstrow' hertsog aastatel 1555/56 – 1603.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Ulrich (Mecklenburg) · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Johann Albrecht I ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
12. veebruar
12.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 12. veebruar · Näe rohkem »
14. veebruar
14.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 14. veebruar · Näe rohkem »
1525
1525.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1525 · Näe rohkem »
1539
1539.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1539 · Näe rohkem »
1547
1547.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1547 · Näe rohkem »
1549
1549.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1549 · Näe rohkem »
1550
1550.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1550 · Näe rohkem »
1550. aastad
1550.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1550. aastad · Näe rohkem »
1551
1551.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1551 · Näe rohkem »
1552
1552.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1552 · Näe rohkem »
1554
1554.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1554 · Näe rohkem »
1555
1555.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1555 · Näe rohkem »
1556
1556.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1556 · Näe rohkem »
1557
1557.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1557 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1558 · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1559 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1560 · Näe rohkem »
1563
1563.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1563 · Näe rohkem »
1566
1566.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1566 · Näe rohkem »
1569
1569.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1569 · Näe rohkem »
1570. aastad
1570.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1570. aastad · Näe rohkem »
1571
1571.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1571 · Näe rohkem »
1575
1575.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1575 · Näe rohkem »
1576
1576.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1576 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1863 · Näe rohkem »
1885
1885.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1885 · Näe rohkem »
1899
1899.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 1899 · Näe rohkem »
23. detsember
23.
Uus!!: Johann Albrecht I ja 23. detsember · Näe rohkem »