Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Johann Reinhold von Patkul ja Rootsi aeg
Johann Reinhold von Patkul ja Rootsi aeg on 25 ühist asja (Unioonpeedia): August II, Baltisakslased, Frederik IV, Karl XI, Karl XII, Kuramaa, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Liivimaa rüütelkond, Maanõunik, Põhjasõda, Peeter I, Poola, Poola kuningas, Riia, Rootsi, Rzeczpospolita, Saksamaa, Saksimaa kuurvürst, Stenbock, Stockholm, Suur reduktsioon, Taani, Tallinn, Tartu õuekohus.
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
August II ja Johann Reinhold von Patkul · August II ja Rootsi aeg ·
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Baltisakslased ja Johann Reinhold von Patkul · Baltisakslased ja Rootsi aeg ·
Frederik IV
Frederik IV (11. oktoober 1671 – 12. oktoober 1730) oli Taani-Norra kuningas alates 1699.
Frederik IV ja Johann Reinhold von Patkul · Frederik IV ja Rootsi aeg ·
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Johann Reinhold von Patkul ja Karl XI · Karl XI ja Rootsi aeg ·
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Johann Reinhold von Patkul ja Karl XII · Karl XII ja Rootsi aeg ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Johann Reinhold von Patkul ja Kuramaa · Kuramaa ja Rootsi aeg ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Johann Reinhold von Patkul ja Liivimaa · Liivimaa ja Rootsi aeg ·
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Johann Reinhold von Patkul ja Liivimaa kubermang · Liivimaa kubermang ja Rootsi aeg ·
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Johann Reinhold von Patkul ja Liivimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond ja Rootsi aeg ·
Maanõunik
Maanõunik (saksa keeles Landrat) oli.
Johann Reinhold von Patkul ja Maanõunik · Maanõunik ja Rootsi aeg ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Johann Reinhold von Patkul ja Põhjasõda · Põhjasõda ja Rootsi aeg ·
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Johann Reinhold von Patkul ja Peeter I · Peeter I ja Rootsi aeg ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Johann Reinhold von Patkul ja Poola · Poola ja Rootsi aeg ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Johann Reinhold von Patkul ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Rootsi aeg ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Johann Reinhold von Patkul ja Riia · Riia ja Rootsi aeg ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Johann Reinhold von Patkul ja Rootsi · Rootsi ja Rootsi aeg ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Johann Reinhold von Patkul ja Rzeczpospolita · Rootsi aeg ja Rzeczpospolita ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Johann Reinhold von Patkul ja Saksamaa · Rootsi aeg ja Saksamaa ·
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Johann Reinhold von Patkul ja Saksimaa kuurvürst · Rootsi aeg ja Saksimaa kuurvürst ·
Stenbock
Stenbock oli Rootsist pärit aadlisuguvõsa.
Johann Reinhold von Patkul ja Stenbock · Rootsi aeg ja Stenbock ·
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Johann Reinhold von Patkul ja Stockholm · Rootsi aeg ja Stockholm ·
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Johann Reinhold von Patkul ja Suur reduktsioon · Rootsi aeg ja Suur reduktsioon ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Johann Reinhold von Patkul ja Taani · Rootsi aeg ja Taani ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Johann Reinhold von Patkul ja Tallinn · Rootsi aeg ja Tallinn ·
Tartu õuekohus
Tartu õuekohus (rootsi keeles Dorpats hovrätt) oli Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkubermangu kõrgeim kohtuorgan (õuekohus) Tartus.
Johann Reinhold von Patkul ja Tartu õuekohus · Rootsi aeg ja Tartu õuekohus ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Johann Reinhold von Patkul ja Rootsi aeg ühist
- Millised on sarnasused Johann Reinhold von Patkul ja Rootsi aeg
Võrdlus Johann Reinhold von Patkul ja Rootsi aeg
Johann Reinhold von Patkul on 81 suhted, samas Rootsi aeg 373. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 5.51% = 25 / (81 + 373).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Johann Reinhold von Patkul ja Rootsi aeg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
