Sisukord
98 suhted: Aaria, Albert Schweitzer, Anhalt-Köthen, Anna Magdalena Bach, Antonio Vivaldi, Arnstadt, Avamäng, Õhtumaade muusikalugu I, Bach-Werke-Verzeichnis, Bachide suguvõsa, Barokk, Barokk (muusika), Carl Philipp Emanuel Bach, Celle, Charles Mingus, Dietrich Buxtehude, Duett, Eisenach, Fantaasia, Felix Mendelssohn Bartholdy, Ferenc Liszt, Flööt, Fuuga, Gödel, Escher, Bach, Generaalbass, Georg Friedrich Händel, Georg Philipp Telemann, Giovanni Pierluigi da Palestrina, Gottfried Heinrich Bach, Halle, Hästitempereeritud klaviir, Hector Berlioz, Helilooja, Helilooming, Inventsioon, Itaalia, Johann Ambrosius Bach, Johann Christian Bach, Johann Christoph Bach (1645–1693), Johann Christoph Bach (1671–1721), Johann Christoph Friedrich Bach, Johann Pachelbel, Juliuse kalender, Kalvinism, Kammermuusika, Kantaat, Klavessiin, Kontsert (barokk), Koraal, Kulden, ... Laienda indeks (48 rohkem) »
- Bachi suguvõsa
- Sündinud 1685
- Surnud 1750
Aaria
Natalia Kutateladze esitab George Bizet 1875. aastal loodud ooperi Carmen aariat (57. Concurs Internacional de Cant Francesc Viñas in 2020) Aaria (itaalia keeles aria, 'õhk') on muusikažanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või -muusikainstrumendile.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Aaria
Albert Schweitzer
Albert Schweitzer (umbes 1955) Albert Schweitzer (Arthur William Heintzelmani gravüür) Ludwig Philipp Albert Schweitzer (14. jaanuar 1875 Saksa keisririik, Elsass-Lotring, Kaysersberg, tänapäeval Haut-Rhin – 4. september 1965 Gabon, Lambaréné) oli saksa teoloog, muusik, filosoof ja arst.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Albert Schweitzer
Anhalt-Köthen
Lipp Vapp Kaart Hertsogkonna vapp (1846) Anhalt-Kötheni vürstkond on esinenud kahel korral.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Anhalt-Köthen
Anna Magdalena Bach
Anna Magdalena Bach (22. september 1701 – 22. veebruar 1760) oli Johann Sebastian Bachi teine abikaasa.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Anna Magdalena Bach
Antonio Vivaldi
Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Antonio Vivaldi
Arnstadt
Püha Bonifaciuse kirik (Bachkirche) Arnstadt on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal Ilmi maakonnas Gera jõe ääres.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Arnstadt
Avamäng
Avamäng ehk uvertüür (prantsuse keelest: ouveture, 'avamine') on muusikas lavateose (ooperi, balleti, opereti, muusikali, näidendi) või vokaalinstrumentaalse suurteose (kantaadi, oratooriumi) instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Avamäng
Õhtumaade muusikalugu I
"Õhtumaade muusikalugu I" on 1998.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Õhtumaade muusikalugu I
Bach-Werke-Verzeichnis
Bach-Werke-Verzeichnis, lühend BWV (eesti keeles "Bachi teoste kataloog") on Johann Sebastian Bachi heliteoste kataloog.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Bach-Werke-Verzeichnis
Bachide suguvõsa
Bachide suguvõsa oli muusikaajaloos tähtsal kohal ligi kaks sajandit.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Bachide suguvõsa
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Barokk
Barokk (muusika)
Barokk (portugali keeles barroco, 'ebaregulaarne või sibulakujuline pärl') on muusikastiil, mis iseloomustab eriskummalist, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistatud, efektset ja emotsionaalset muusikat.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Barokk (muusika)
Carl Philipp Emanuel Bach
Carl Philipp Emanuel Bach (8. märts 1714 Weimar – 14. detsember 1788 Hamburg) oli Saksamaa helilooja, Bachide suguvõsa kuulsaima esindaja Johann Sebastian Bachi kuulsaim poeg.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Carl Philipp Emanuel Bach
Celle
Celle loss Celle vana raekoda Celle on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Celle kreisi keskus.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Celle
Charles Mingus
Charles Mingus 1976. aastal Charles Mingus Jr. (22. aprill 1922 – 5. jaanuar 1979) oli kõrgelt hinnatud ja oluliselt džässmuusikat mõjutanud mustanahaline USA džässmuusik, kontrabassimängija, helilooja, ansamblijuht, eksperimenteerija ja muusikaõpetaja.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Charles Mingus
Dietrich Buxtehude
Johannes Voorhout (1647-1723) maali Kodune musitseerimine. Hamburg (1674) fragment. Dietrich Buxtehude Dietrich Buxtehude (umbes 1637 – 9. mai 1707) oli taani-saksa organist ja helilooja.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Dietrich Buxtehude
Duett
Duett on kahest lauljast koosnev vokaalansambel.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Duett
Eisenach
Eisenachis asuva Warburgi lossi valvurimajake Eisenach on kreisivaba linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Eisenach
Fantaasia
Fantaasia (vanakreeka keeles phantasia 'kujutlus') on teadlikult ebareaalne ettekujutus või inimliku ettekujutamise võime.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Fantaasia
Felix Mendelssohn Bartholdy
Felix Mendelssohn 1839. aastal (autor James Warren Childe) Jakob Ludwig Felix Mendelssohn Bartholdy, sündinud ja enamjaolt tuntud kui Felix Mendelssohn, tuntud ka kui Felix Mendelssohn Bartholdy (3. veebruar 1809 Hamburg – 4. november 1847 Leipzig) oli romantismiajastu saksa helilooja, pianist, organist ja dirigent.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Felix Mendelssohn Bartholdy
Ferenc Liszt
Ferenc Liszt (foto: Félix Nadar) Liszt Ferenci parafraas Verdi ooperile "Rigoletto". Esitab János Balázs. Ferenc Liszt (ka Franz Liszt; 22. oktoober 1811 Doborján, Ungari kuningriik (tänapäeval Raiding, Austria) – 31. juuli 1886 Bayreuth, Baieri kuningriik) oli Ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Ferenc Liszt
Flööt
Flöödid Flöödimäng Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Flööt
Fuuga
Fuuga (ladina keeles fuga, põgenemine) on muusikas 16.–18.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Fuuga
Gödel, Escher, Bach
"Gödel, Escher, Bach: an Eternal Golden Braid" (lühendatult ka GEB) on Douglas Hofstadteri teos, mis ilmus 1979.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Gödel, Escher, Bach
Generaalbass
Alumises reas on nummerdatud bass ja ülemises harmoonia, mida selle järgi mängitakse Generaalbass ehk basso continuo (itaalia keeles 'katkematu bass') ehk nummerdatud bass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Generaalbass
Georg Friedrich Händel
Georg Friedrich Händel (Suurbritannia alamana George Frideric Handel. Itaalias ja algselt ka Inglismaal kasutas ta õige häälduse tagamiseks nimekuju Georg Friedrich HendelDean, lk 1; 23. veebruar 1685 Halle – 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel
Georg Philipp Telemann
Valentin Daniel Preisleri käsitsi koloreeritud akvatinta heliloojast, tehtud Louis Michael Schneideri 1750. aastal valminud, kuid kaotsi läinud maali järgi Georg Philipp Telemann (14. märts 1681 Magdeburg – 25. juuni 1767 Hamburg) oli saksa helilooja.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Georg Philipp Telemann
Giovanni Pierluigi da Palestrina
Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina (3. veebruar 1525 või 2. veebruar 1526 – 2. veebruar 1594)The New Grove Dictionary of Music and Musicians, 2nd ed., s.v. "Palestrina, Giovanni Pierluigi da" by Lewis Lockwood, Noel O'Regan, and Jessie Ann Owens.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Giovanni Pierluigi da Palestrina
Gottfried Heinrich Bach
Gottfried Heinrich Bach (26. veebruar 1724, Leipzig – 12. veebruar 1763, Naumburg) oli Johann Sebastian Bachi ja tema teise naise Anna Magdalena Wilcke vanim poeg.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Gottfried Heinrich Bach
Halle
Halle (ka Halle an der Saale) on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa suurim linn.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Halle
Hästitempereeritud klaviir
"Hästitempereeritud klaviir" (lühidalt HTK, ka "Hästitempereeritud klaver", sks "Das wohltemperierte Klavier"; BWV 846–893) on Johann Sebastian Bachi kirjutatud 48 prelüüdist ja fuugast koosnev kogumik, avaldatud kahes raamatus (aastatel 1722 ja 1742).
Vaata Johann Sebastian Bach ja Hästitempereeritud klaviir
Hector Berlioz
thumb Louis Hector Berlioz (11. detsember 1803 – 8. märts 1869) oli prantsuse romantiline helilooja.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Hector Berlioz
Helilooja
Helilooja (saksa keeles Tonsetzer, Tondichter, Tonschöpfer) ehk komponist (ladina keeles componere 'kokku panema') on inimene, kes loob heliteoseid ehk tegeleb heliloomingu ehk komponeerimisega.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Helilooja
Helilooming
Helilooming ehk kompositsioon ehk komponeerimine on muusikas heliteose, helikeskkonna või muusikalise protsessi loomise kunst (ars), oskus (techne) ja protsess.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Helilooming
Inventsioon
Bachi 4. inventsiooni esimesed taktid Inventsioon on lühike kahe- või kolmehäälses kontrapunktis, tavaliselt klahvpillile kirjutatud muusikateos, mis on eeskätt mõeldud harjutuspalaks.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Inventsioon
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Itaalia
Johann Ambrosius Bach
Johann Ambrosius Bach (22./24. veebruar 1645, Erfurt – 20./24. veebruar 1695, Eisenach) oli saksa helilooja, Johann Sebastian Bachi isa.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Johann Ambrosius Bach
Johann Christian Bach
Johann Christian Bach (ka John Bach; 5. september 1735 Leipzig – 1. jaanuar 1782 London) oli saksa helilooja, Bachide suguvõsa kuulsaima esindaja Johann Sebastian Bachi poeg.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Johann Christian Bach
Johann Christoph Bach (1645–1693)
Johann Christoph Bach (22. veebruar 1645, Erfurt – 28. august 1693, Arnstadt) oli Saksa barokkajastu muusik ja helilooja.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Johann Christoph Bach (1645–1693)
Johann Christoph Bach (1671–1721)
Johann Christoph Bach (16. juuni 1671 – 22. veebruar 1721) oli Saksa muusik ja helilooja.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Johann Christoph Bach (1671–1721)
Johann Christoph Friedrich Bach
Johann Christoph Friedrich Bach (21. juuni 1732 Leipzig – 26. jaanuar 1795 Bückeburg) oli saksa helilooja, Bachide suguvõsa kuulsaima esindaja Johann Sebastian Bachi poeg.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Johann Christoph Friedrich Bach
Johann Pachelbel
Johann Pachelbel (1. september 1653 Nürnberg – 3. märts 1706 Nürnberg) oli saksa barokkhelilooja, organist ja pedagoog.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Johann Pachelbel
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Vaata Johann Sebastian Bach ja Juliuse kalender
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Kalvinism
Kammermuusika
Kammermuusika on muusika ühele instrumendile, vokaalansamblile või väikesele (sageli ilma dirigendita) orkestrile.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Kammermuusika
Kantaat
Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Kantaat
Klavessiin
Klavessiin (ka tšembalo; prantsuse keeles clavecin, itaalia keeles clavicembalo, cembalo, inglise keeles harpsichord) on muusikainstrument (klahvkeelpill, näppekeelpill), mille heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida klahvidele vajutamisega näpitakse plektroniga (sulerootsuga).
Vaata Johann Sebastian Bach ja Klavessiin
Kontsert (barokk)
Kontsert on barokiajastu muusikažanr, mis omakorda jagunes allžanriteks.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Kontsert (barokk)
Koraal
Koraal (keskladina sõnast choralis 'koori-', kreekakeelsest sõnast χορός chorós 'koor') on kirikulaul, mida esitab koor.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Koraal
Kulden
Kulden (saksa Gulden) oli Firenze floriini eeskujul löödud kuldmünt, hiljem kasutati sama sõna ka arveldusühiku ning hõbemündi kohta.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Kulden
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Lübeck
Lüneburg
Lüneburgi raekoda Lüneburg (ametlikult hansalinn Lüneburg, saksa Hansestadt Lüneburg, alamsaksa Lümborg, ladina Luneburgum või Lunaburgum, vanaülemsaksa Luneburc, vanasaksi Hliuni, polaabi Glain) on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Ilmenau jõe ääres.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Lüneburg
Leipzig
Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Leipzig
Ludwig van Beethoven
Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Ludwig van Beethoven
Matteuse passioon
Bachi omakäelise "Matteuse passiooni" noodi tiitelleht "Matteuse passioon" (Matthäus-Passion) on Johann Sebastian Bachi 1727.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Matteuse passioon
Mühlhausen
Mühlhausen on linn Saksamaal Tüüringi liidumaa loodeosas.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Mühlhausen
Missa (muusika)
Missa ehk missatsükkel on muusikažanr, mille aluseks on katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumi tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Missa (muusika)
Muusikaline ohver
Kuuehäälne fuuga (ritšerkaar) teosest "Muusikaline ohver" (Bachi autograaf) Bachi ''Canon per augmentationem, contrario Motu'', osa tema "Muusikalisest ohvrist" "Muusikaline ohver" (saksa keeles "Musikalisches Opfer") on Johann Sebastian Bachi heliteos oopusenumbriga BWV 1079.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Muusikaline ohver
Nina Simone
Nina Simone (1965) Nina Simone (sünninimega Eunice Kathleen Waymon; 21. veebruar 1933 – 21. aprill 2003) oli USA laulja, laululooja, pianist, arranžeerija ja kodanikuaktivist.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Nina Simone
Ooper
ooperiteatri fuajee Pariisis (Louis Béroud' maalil aastast 1877) Ooper (itaalia keele sõnast opera ehk 'teos') on muusikateatrižanr, mille puhul kogu sõnatekst esitatakse enamasti lauldes.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Ooper
Oratoorium
Oratoorium (itaaliakeelsest sõnast oratorio – 'palvesaal') on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Oratoorium
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Orel
Organist
Organist Organist ehk orelimängija on instrumentalist, kes kasutab heliloomingu esitamiseks orelit.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Organist
Partita
"Partita" (ka "Partiita") on eesti helilooja Arvo Pärdi 1958.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Partita
Passioon
Passioon (hilisladina passio) on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Passioon
Pietism
Pietism (ladina sõnast pietas 'vagadus, jumalakartlikkus') oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.–19.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Pietism
Polüfoonia
Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Polüfoonia
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Prantsusmaa
Prelüüd
Algusosa Chopini prelüüdist Prelüüd ehk eelmäng (prantsuse keeles prélude, ladina keeles praeludium, saksa keeles Präludium, itaalia keeles preludio) on muusikateose sissejuhatus.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Prelüüd
Retsitatiiv
Retsitatiiv on muusikas tavaliselt ühehäälne vokaalmuusika žanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Retsitatiiv
Robert Schumann
Robert Schumann (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) – 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Robert Schumann
Saksi-Eisenach
Saksi-Eisenach (saksa Sachsen-Eisenach) oli ernestiinide hertsogkond, mida valitsesid Wettinid.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Saksi-Eisenach
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Saksimaa kuurvürstiriik
Süit
Süit on mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud, kuid kontrastsetest iseseisvatest osadest.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Süit
Sonaat
Sonaat on instrumentaalmuusika žanr.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Sonaat
Tšello
Tšello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Tšello
Tokaata
Tokaata (itaalia keeles toccare, puudutama) on muusikas 16.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Tokaata
Tooma kirik (Leipzig)
Tooma kiriku läänekülg (2019) Tooma kiriku idakülg (2019) J. S. Bachi haud Tooma kirikus Leipzigi Tooma kirik (Thomaskirche) on luterlik kirik Saksamaal Leipzigis, koos Nikolai kirikuga üks Leipzigi kahest peakirikust.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Tooma kirik (Leipzig)
Toomas Siitan
Toomas Siitan (2018) Toomas Siitan (sündinud 7. veebruaril 1958) on eesti muusikateadlane ja pedagoog, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Toomas Siitan
Viiul
Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Viiul
Viiuldaja
Viiuldaja Niccolo Paganini Georg Friedrich Kerstingi maalil Viiuldaja ehk viiulimängija on pillimängija, kes kasutab heliloomingu esitamiseks viiulit.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Viiuldaja
Viiulikontsert
Viiulikontsert on viiulile ja orkestrile loodud muusikateos (instrumentaalkontsert).
Vaata Johann Sebastian Bach ja Viiulikontsert
Vioola
Vioola ehk altviiul (itaalia keeles viola) on viiulist veidi suurem neljakeeleline keelpill.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Vioola
Weimar
Weimar on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Weimar
Wilhelm Friedemann Bach
Wilhelm Friedemann Bach (22. november 1710 Weimar – 1. juuli 1784 Berliin) oli Saksamaa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kuulsaima esindaja Johann Sebastian Bachi vanim poeg.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Wilhelm Friedemann Bach
Wolfgang Amadeus Mozart
Wolfgang Amadeus Mozart (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; 27. jaanuar 1756 Salzburg – 5. detsember 1791 Viin) oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja.
Vaata Johann Sebastian Bach ja Wolfgang Amadeus Mozart
1685
1685.
Vaata Johann Sebastian Bach ja 1685
1702
1702.
Vaata Johann Sebastian Bach ja 1702
1705
1705.
Vaata Johann Sebastian Bach ja 1705
1710
1710.
Vaata Johann Sebastian Bach ja 1710
1714
1714.
Vaata Johann Sebastian Bach ja 1714
1717
1717.
Vaata Johann Sebastian Bach ja 1717
1720
1720.
Vaata Johann Sebastian Bach ja 1720
1721
1721.
Vaata Johann Sebastian Bach ja 1721
1722
1722.
Vaata Johann Sebastian Bach ja 1722
1750
1750.
Vaata Johann Sebastian Bach ja 1750
28. juuli
28.
Vaata Johann Sebastian Bach ja 28. juuli
31. märts
31.
Vaata Johann Sebastian Bach ja 31. märts
Vaata ka
Bachi suguvõsa
- Anna Magdalena Bach
- Bachide suguvõsa
- Carl Philipp Emanuel Bach
- Christoph Bach
- Gottfried Heinrich Bach
- Johann Ambrosius Bach
- Johann Christian Bach
- Johann Christoph Bach
- Johann Christoph Bach (1645–1693)
- Johann Christoph Bach (1645–93)
- Johann Christoph Friedrich Bach
- Johann Sebastian Bach
- Veit Bach
- Wilhelm Friedemann Bach
Sündinud 1685
- Domenico Scarlatti
- Georg Bogislaus Staël von Holstein
- Georg Friedrich Händel
- George Berkeley
- Johann Sebastian Bach
- Karl VI
- Marie-Adélaïde (Savoia printsess)
- William Kent
Surnud 1750
- Ivan Jurjevitš Trubetskoi
- Johann Sebastian Bach