Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Johannes Paulus I ja Tarcisio Bertone

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Johannes Paulus I ja Tarcisio Bertone

Johannes Paulus I vs. Tarcisio Bertone

Johannes Paulus I aastal 1968 Johannes Paulus I (ladinapäraselt Ioannes Paulus I, Albino Luciani 17. oktoober 1912 – 28. september 1978) oli paavst 1978. pisi Tarcisio Bertone (sündinud 2. detsembril 1934 Romano Canaveses, Itaalias) on roomakatoliku vaimulik.

Sarnasusi Johannes Paulus I ja Tarcisio Bertone

Johannes Paulus I ja Tarcisio Bertone on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Benedictus XVI, Doktorikraad, Franciscus, Itaalia, Johannes Paulus II, Kanooniline õigus, Kardinal, Katoliku kirik, Moraaliteoloogia, Paavst, Rooma, Vatikan.

Benedictus XVI

Benedictus XVI (sünninimi Joseph Alois Ratzinger; 16. aprill 1927 – 31. detsember 2022) oli Rooma paavst aastatel 2005–2013.

Benedictus XVI ja Johannes Paulus I · Benedictus XVI ja Tarcisio Bertone · Näe rohkem »

Doktorikraad

Doktorikraad on kõrgeim teaduskraad paljudes riikides, sealhulgas Eestis.

Doktorikraad ja Johannes Paulus I · Doktorikraad ja Tarcisio Bertone · Näe rohkem »

Franciscus

Franciscus visiidil Eestis (2018) Franciscus (ilmaliku nimega Jorge Mario Bergoglio; hispaania hääldus; sündinud 17. detsembril 1936 Buenos Aireses Argentinas) on praegune ehk 266. paavst ning Vatikani riigipea.

Franciscus ja Johannes Paulus I · Franciscus ja Tarcisio Bertone · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Itaalia ja Johannes Paulus I · Itaalia ja Tarcisio Bertone · Näe rohkem »

Johannes Paulus II

Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.

Johannes Paulus I ja Johannes Paulus II · Johannes Paulus II ja Tarcisio Bertone · Näe rohkem »

Kanooniline õigus

"Concordia Discordatium Canonum", 1140 Kanooniline õigus ehk kirikuõigus on roomakatoliku kirikus ja õigeusu kirikus tekkinud eeskirjade kogum.

Johannes Paulus I ja Kanooniline õigus · Kanooniline õigus ja Tarcisio Bertone · Näe rohkem »

Kardinal

Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.

Johannes Paulus I ja Kardinal · Kardinal ja Tarcisio Bertone · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Johannes Paulus I ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Tarcisio Bertone · Näe rohkem »

Moraaliteoloogia

Moraaliteoloogia mõistet kasutavad peamiselt katoliku kiriku teoloogid Jumalaga seotud eetika küsimustele vastamiseks.

Johannes Paulus I ja Moraaliteoloogia · Moraaliteoloogia ja Tarcisio Bertone · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Johannes Paulus I ja Paavst · Paavst ja Tarcisio Bertone · Näe rohkem »

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Johannes Paulus I ja Rooma · Rooma ja Tarcisio Bertone · Näe rohkem »

Vatikan

Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik.

Johannes Paulus I ja Vatikan · Tarcisio Bertone ja Vatikan · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Johannes Paulus I ja Tarcisio Bertone

Johannes Paulus I on 139 suhted, samas Tarcisio Bertone 63. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 5.94% = 12 / (139 + 63).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Johannes Paulus I ja Tarcisio Bertone. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: