21 suhted: Aatom, Cambridge, Copley medal, Elektriväli, Elektron, Füüsik, Franklini medal, Hughesi medal, Ioon, Magnetväli, Manchester, Mass, Nobeli füüsikaauhind, Robert Andrews Millikan, Vesinik, 18. detsember, 1856, 1906, 1912, 1940, 30. august.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Joseph John Thomson ja Aatom · Näe rohkem »
Cambridge
left Cambridge on ülikoolilinn Inglismaal East Anglias, Cambridgeshire'i krahvkonna keskus.
Uus!!: Joseph John Thomson ja Cambridge · Näe rohkem »
Copley medal
Copley medal on teadusauhind, mida annab välja Londoni Kuninglik Ühing.
Uus!!: Joseph John Thomson ja Copley medal · Näe rohkem »
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Uus!!: Joseph John Thomson ja Elektriväli · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Joseph John Thomson ja Elektron · Näe rohkem »
Füüsik
Füüsik on spetsialist füüsika valdkonnas.
Uus!!: Joseph John Thomson ja Füüsik · Näe rohkem »
Franklini medal
Benjamin Franklin, kelle auks on medal nimetatud. Joseph Duplessise maal (1785) Franklini medal oli teadusauhind, mida aastatel 1915–1997 andis välja Philadelphias asuv Franklini Instituut saavutuste eest inseneriteadusetes, füüsikas ja keemias, alates 1946.
Uus!!: Joseph John Thomson ja Franklini medal · Näe rohkem »
Hughesi medal
Hughesi medali esikülg JJ Thomson, kes võitis esimese Hughesi medali 1902. aastal Hughesi medali on teadusauhind, mida annab välja Londoni Kuninglik Selts "tunnustusena originaalse avastuse eest füüsikateaduste, eriti elektri ja magnetismi vallas või nende rakenduste eest".
Uus!!: Joseph John Thomson ja Hughesi medal · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Joseph John Thomson ja Ioon · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Joseph John Thomson ja Magnetväli · Näe rohkem »
Manchester
Manchester on linn Suurbritannias Inglismaal Suur-Manchesteri linnkrahvkonnas.
Uus!!: Joseph John Thomson ja Manchester · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Joseph John Thomson ja Mass · Näe rohkem »
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Joseph John Thomson ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »
Robert Andrews Millikan
pisi Robert Andrews Millikan (22. märts 1868 Morrison, Illinois – 19. detsember 1953 San Marino, California) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Joseph John Thomson ja Robert Andrews Millikan · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Joseph John Thomson ja Vesinik · Näe rohkem »
18. detsember
18.
Uus!!: Joseph John Thomson ja 18. detsember · Näe rohkem »
1856
1856.
Uus!!: Joseph John Thomson ja 1856 · Näe rohkem »
1906
1906.
Uus!!: Joseph John Thomson ja 1906 · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: Joseph John Thomson ja 1912 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Joseph John Thomson ja 1940 · Näe rohkem »
30. august
30.
Uus!!: Joseph John Thomson ja 30. august · Näe rohkem »