Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti SS-leegion ja Julgestusgrupp

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Eesti SS-leegion ja Julgestusgrupp

Eesti SS-leegion vs. Julgestusgrupp

Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus. Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus.

Sarnasusi Eesti SS-leegion ja Julgestusgrupp

Eesti SS-leegion ja Julgestusgrupp on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Adolf Hitler, Diviis, Idarinne (Teine maailmasõda), Jalavägi, Kompanii, Partisan, Pataljon, Saksa keel, Suursaksa Riik, Teine maailmasõda, Wehrmacht.

Adolf Hitler

Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).

Adolf Hitler ja Eesti SS-leegion · Adolf Hitler ja Julgestusgrupp · Näe rohkem »

Diviis

Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.

Diviis ja Eesti SS-leegion · Diviis ja Julgestusgrupp · Näe rohkem »

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

Eesti SS-leegion ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Julgestusgrupp · Näe rohkem »

Jalavägi

Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.

Eesti SS-leegion ja Jalavägi · Jalavägi ja Julgestusgrupp · Näe rohkem »

Kompanii

paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.

Eesti SS-leegion ja Kompanii · Julgestusgrupp ja Kompanii · Näe rohkem »

Partisan

Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.

Eesti SS-leegion ja Partisan · Julgestusgrupp ja Partisan · Näe rohkem »

Pataljon

NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.

Eesti SS-leegion ja Pataljon · Julgestusgrupp ja Pataljon · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Eesti SS-leegion ja Saksa keel · Julgestusgrupp ja Saksa keel · Näe rohkem »

Suursaksa Riik

Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.

Eesti SS-leegion ja Suursaksa Riik · Julgestusgrupp ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Eesti SS-leegion ja Teine maailmasõda · Julgestusgrupp ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.

Eesti SS-leegion ja Wehrmacht · Julgestusgrupp ja Wehrmacht · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Eesti SS-leegion ja Julgestusgrupp

Eesti SS-leegion on 89 suhted, samas Julgestusgrupp 36. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 8.80% = 11 / (89 + 36).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Eesti SS-leegion ja Julgestusgrupp. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »