Kiiremini kui brauser!
153 suhted: Aatommass, Aine (füüsika), Almagest, Amalthea, Ammoniaak, Antitsüklon, Apogee, Asteroid, Asteroidide vöö, Astronoomiline ühik, Atmosfäärirõhk, Ava (fotograafia), Baar (ühik), Babüloonia, BBC News Online, Benseen, California, Callisto (Jupiteri kaaslane), Cambridge University Press, Cassini-Huygens, Diameeter, Divesinik, Edward Emerson Barnard, Eksoplaneet, Ekvaator, Elektron, Ellipsoid, Etaan, Euroopa Kosmoseagentuur, Europa, Fosfor, Gaas, Galileo (kosmosesond), Galileo Galilei, Ganymedes (kuu), Gauss, Geograafiline laius, Geotsentriline maailmasüsteem, Giovanni Alfonso Borelli, Giovanni Domenico Cassini, Gravitatsioon, Hapnik, HD 209458 b, Heelium, Heliotsentriline maailmasüsteem, Hiidplaneet, Hubble'i kosmoseteleskoop, Infrapunaspektroskoopia, Io (kuu), Ionisatsioon, ..., Ioon, Juno (kosmosesond), Jupiter (jumal), Jupiter (täpsustus), Kaaresekund, Ketserlus, Komeet, Konjunktsioon (astronoomia), Kontsentratsioon, Kosmoseaparaat, Kristall, Kuiperi vöö, Kuu, Lagrange'i punktid, Lahutusvõime, Lainepikkus, Licki observatoorium, Looded, Maa tüüpi planeedid, Magnetväli, Marss, Mass, Matemaatiline mudel, Merkuur, Metaan, Metis, Mikołaj Kopernik, Miljondikosa, Molekul, NASA, Neoon, Neptuun, New Horizons, Ole Rømer, Oranž, Orbiidi ekstsentrilisus, Ovaal, Paskal, Päike, Päikeseplekk, Päikesesüsteem, Päikesetuul, Pöörisvool, Perigee, Periheel, Pioneer (automaatjaam), Pioneer 10, Pioneer 11, Planeedi atmosfäär, Planeedi kaaslane, Planeet, Pluuto, Polaarorbiit, Pruun, Pruun kääbus, Ptolemaios, Punane kääbus, Raadioastronoomia, Raadiolained, Raadius, Räni, Robert Hooke, Rooma riik, Saturn, Süsinik, Süsivesinikud, Shoemaker–Levy 9, Signaal, Sodiaak, Spekter (füüsika), Spektroskoopia, Suur Punane Laik, Taevakeha, Tahkis, Tähesuurus, Teleskoop, Titaan, Tropopaus, Turbulents, Tuumasüntees, Udukogu, Ultraviolettkiirgus, Uraan, Valguse kiirus, Vanarooma mütoloogia, Väärisgaasid, Väävel, Vääveldioksiid, Väga Suur Teleskoop, Värvitoon, Vedelik, Veeaur, Veenus, Vesi, Vesinik, Vesiniksulfiid, Voyager 1, Voyager 2, Voyageri programm, 1660. aastad, 1670. aastad, 17. sajand, 2. sajand. Laienda indeks (103 rohkem) »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Uus!!: Jupiter ja Aatommass · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Jupiter ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Almagest
Ptolemaiose maailmasüsteemi kujutis (1661) "Almagest" on Aleksandria astronoomi Ptolemaiose ja kogu vanakreeka astronoomia peateos, antiikastronoomia tähtsaim allikas.
Uus!!: Jupiter ja Almagest · Näe rohkem »
Amalthea
Amalthea on Jupiteri kaaslane.
Uus!!: Jupiter ja Amalthea · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Jupiter ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Antitsüklon
Õhu liikumine antitsüklonis (paremal) Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond ka kõrgrõhuala on hiiglaslik atmosfääri rõhkkond, läbimõõduga 1500 kuni isegi üle 2000 km, mille keskmes on õhurõhk kõrgem, äärte pool aga madalam.
Uus!!: Jupiter ja Antitsüklon · Näe rohkem »
Apogee
Apogee on ümber Maa tiirleva keha (nt tehiskaaslase, Kuu) orbiidi punkt, mis asub Maa massikeskmest kõige kaugemal.
Uus!!: Jupiter ja Apogee · Näe rohkem »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Jupiter ja Asteroid · Näe rohkem »
Asteroidide vöö
Asteroidide vöö on tähistatud valgega Asteroidide vöö on piirkond Päikesesüsteemis, mis paikneb umbes planeetide Marss ja Jupiter vahel.
Uus!!: Jupiter ja Asteroidide vöö · Näe rohkem »
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Uus!!: Jupiter ja Astronoomiline ühik · Näe rohkem »
Atmosfäärirõhk
Atmosfäärirõhuks nimetatakse planeedi atmosfääri rõhku.
Uus!!: Jupiter ja Atmosfäärirõhk · Näe rohkem »
Ava (fotograafia)
Diagramm näitab kaamera objektiivil ava f/2.8 ja f/16 Ava ehk apertuur fotograafias on parameeter, mis vastab objektiivi sisese ava suhtelisele läbimõõdule ja kontrollib, kui palju valgust jõuab filmini või sensorini.
Uus!!: Jupiter ja Ava (fotograafia) · Näe rohkem »
Baar (ühik)
Baar (kreeka sõnast baros, 'raskus'; tähis bar) on mittesüsteemne rõhu mõõtühik.
Uus!!: Jupiter ja Baar (ühik) · Näe rohkem »
Babüloonia
Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.
Uus!!: Jupiter ja Babüloonia · Näe rohkem »
BBC News Online
BBC News Online on BBC allosakonna BBC Newsi veebisait, mille ülesandeks on uudiste kogumine ja esitamine.
Uus!!: Jupiter ja BBC News Online · Näe rohkem »
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Uus!!: Jupiter ja Benseen · Näe rohkem »
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
Uus!!: Jupiter ja California · Näe rohkem »
Callisto (Jupiteri kaaslane)
Kallisto ehk Jupiter IV on planeedi Jupiter kaaslane.
Uus!!: Jupiter ja Callisto (Jupiteri kaaslane) · Näe rohkem »
Cambridge University Press
Pitt Building Cambridge'is, Cambridge University Pressi peakorter Cambridge University Press (lühend CUP) on Cambridge'i Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Jupiter ja Cambridge University Press · Näe rohkem »
Cassini-Huygens
Cassini-Huygens oli kaheosaline mehitamata kosmosesond, mis startis 1997.
Uus!!: Jupiter ja Cassini-Huygens · Näe rohkem »
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Uus!!: Jupiter ja Diameeter · Näe rohkem »
Divesinik
Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.
Uus!!: Jupiter ja Divesinik · Näe rohkem »
Edward Emerson Barnard
Edward Emerson Barnard (16. detsember 1857 – 6. veebruar 1923) oli Ameerika Ühendriikide astronoom.
Uus!!: Jupiter ja Edward Emerson Barnard · Näe rohkem »
Eksoplaneet
accessdate.
Uus!!: Jupiter ja Eksoplaneet · Näe rohkem »
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Uus!!: Jupiter ja Ekvaator · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Jupiter ja Elektron · Näe rohkem »
Ellipsoid
Ellipsoid on kolmemõõtmeline kujund, mille ristlõiked on ellipsid ja ringid.
Uus!!: Jupiter ja Ellipsoid · Näe rohkem »
Etaan
Etaan (C2H6 ehk CH3CH3) on kahe süsiniku aatomiga alkaan.
Uus!!: Jupiter ja Etaan · Näe rohkem »
Euroopa Kosmoseagentuur
Euroopa Kosmoseagentuur (lühend: ESA; prantsuse keeles, lühend: ASE) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimisega.
Uus!!: Jupiter ja Euroopa Kosmoseagentuur · Näe rohkem »
Europa
Europa on üks planeedi Jupiter kaaslasi.
Uus!!: Jupiter ja Europa · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Jupiter ja Fosfor · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Jupiter ja Gaas · Näe rohkem »
Galileo (kosmosesond)
Galileo oli NASA kosmosesond, mis uuris Jupiteri ja selle kuusid.
Uus!!: Jupiter ja Galileo (kosmosesond) · Näe rohkem »
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Uus!!: Jupiter ja Galileo Galilei · Näe rohkem »
Ganymedes (kuu)
Ganymedes on üks planeedi Jupiter kuudest.
Uus!!: Jupiter ja Ganymedes (kuu) · Näe rohkem »
Gauss
Gauss (tähis Gs) on magnetilise induktsiooni mõõtühik CGS-süsteemis.
Uus!!: Jupiter ja Gauss · Näe rohkem »
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Uus!!: Jupiter ja Geograafiline laius · Näe rohkem »
Geotsentriline maailmasüsteem
Ptolemaiose geotsentriline maailmasüsteem Geotsentriline maailmasüsteem on maailmasüsteem (universumi mudel), mis paigutab Maa universumi keskpunkti.
Uus!!: Jupiter ja Geotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »
Giovanni Alfonso Borelli
Giovanni Alfonso Borelli Giovanni Alfonso Borelli (28. jaanuar 1608, Napoli – 31. detsember 1679, Rooma) oli renessansiaegne Itaalia füsioloog, füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Jupiter ja Giovanni Alfonso Borelli · Näe rohkem »
Giovanni Domenico Cassini
pisi Giovanni Domenico Cassini (prantsuspäraselt Jean-Dominique Cassini; 8. juuni 1625 Perinaldo – 14. september 1712 Pariis) oli itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog, kes töötas algul Itaalias ning hiljem Prantsusmaal (Prantsusmaa alam 1673. aastast).
Uus!!: Jupiter ja Giovanni Domenico Cassini · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Jupiter ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Jupiter ja Hapnik · Näe rohkem »
HD 209458 b
Kunstniku kujutus planeedist HD 209458 b tähe taustal HD 209458 b on eksoplaneet, mis tiirleb ümber Päikesesarnase tähe HD 209458 Pegasuse tähtkujus umbes 150 valgusaasta kaugusel Maast.
Uus!!: Jupiter ja HD 209458 b · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Jupiter ja Heelium · Näe rohkem »
Heliotsentriline maailmasüsteem
Heliotsentriline maailmasüsteem Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese.
Uus!!: Jupiter ja Heliotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »
Hiidplaneet
Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst.
Uus!!: Jupiter ja Hiidplaneet · Näe rohkem »
Hubble'i kosmoseteleskoop
Hubble'i teleskoobi foto kaugetest galaktikatest Hubble'i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.
Uus!!: Jupiter ja Hubble'i kosmoseteleskoop · Näe rohkem »
Infrapunaspektroskoopia
Infrapunaspektroskoopia ehk infrapunane spektroskoopia ehk lühemalt IP-spektroskoopia on spektroskoopia liik, milles kasutatakse elektromagnetkiirgust infrapunases lainealas ning valgust, mille lainepikkus on suurem ja sagedus väiksem kui nähtaval valgusel.
Uus!!: Jupiter ja Infrapunaspektroskoopia · Näe rohkem »
Io (kuu)
Io ehk Jupiter I on Jupiteri üks kuudest ja planeedile läheduselt viies kuu.
Uus!!: Jupiter ja Io (kuu) · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Jupiter ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Jupiter ja Ioon · Näe rohkem »
Juno (kosmosesond)
Juno on NASA kosmosesond, mis uurib Jupiteri.
Uus!!: Jupiter ja Juno (kosmosesond) · Näe rohkem »
Jupiter (jumal)
Jupiteri kuju Louvre'is Jupiter oli Vana-Rooma mütoloogias peajumal.
Uus!!: Jupiter ja Jupiter (jumal) · Näe rohkem »
Jupiter (täpsustus)
Jupiter on Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Jupiter ja Jupiter (täpsustus) · Näe rohkem »
Kaaresekund
Sekund ehk nurgasekund ehk kaaresekund on mittesüsteemne nurgaühik ja kaareühik.
Uus!!: Jupiter ja Kaaresekund · Näe rohkem »
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Uus!!: Jupiter ja Ketserlus · Näe rohkem »
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Uus!!: Jupiter ja Komeet · Näe rohkem »
Konjunktsioon (astronoomia)
Kuust ülevalpool on näha Merkuuri ja Veenuse konjunktsiooni Konjunktsioon ehk ühendus (märk ☌) on Päikesesüsteemi kahe keha asend taevasfääril, kui nende geotsentriline ekliptiline pikkus on võrdne (või ligilähedane).
Uus!!: Jupiter ja Konjunktsioon (astronoomia) · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Jupiter ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Kosmoseaparaat
Kosmoseaparaat on tehisobjekt, mis on määratud kosmoses lendamiseks, uurimis- ja muude tööde korraldamiseks taevakehade pinnasel.
Uus!!: Jupiter ja Kosmoseaparaat · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Jupiter ja Kristall · Näe rohkem »
Kuiperi vöö
Päikesesüsteem, helerohelisega on tähistatud Kuiperi vöö objektid Kuiperi vöö ehk Edgeworthi-Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.
Uus!!: Jupiter ja Kuiperi vöö · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Jupiter ja Kuu · Näe rohkem »
Lagrange'i punktid
Rohelise värviga on märgitud viie Lagrange'i punkti paiknemine kahe keha (sinine ja kollane) liikuvas süsteemis Pöörlevas taustsüsteemis gravitatsioonilise jõu ja tsentrifugaaljõu poolt põhjustatud samaväärtuspinnad kahe keha süsteemis. Nooled näitavad potentsiaalide gradiente L-punktide ümbruses – nende poole (punased) või neist eemale (sinised) Lagrange'i punktid ehk L-punktid on asukohad ruumis, kus väikese massiga keha saab kahe, teineteise ümber tiirleva, suure massiga keha suhtes paigal püsida.
Uus!!: Jupiter ja Lagrange'i punktid · Näe rohkem »
Lahutusvõime
Lahutusvõime tähendusi teaduse ja tehnika eri valdkondades.
Uus!!: Jupiter ja Lahutusvõime · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Jupiter ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Licki observatoorium
James Licki observatooriumi James Licki teleskoop Licki observatoorium (inglise keeles Lick Observatory) on observatoorium Mount Hamiltoni tipus Diablo Range'is San Josest idas California osariigis Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Jupiter ja Licki observatoorium · Näe rohkem »
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Uus!!: Jupiter ja Looded · Näe rohkem »
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Uus!!: Jupiter ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Jupiter ja Magnetväli · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Jupiter ja Marss · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Jupiter ja Mass · Näe rohkem »
Matemaatiline mudel
Matemaatiline mudel on mudel, mille kirjeldamisel kasutatakse matemaatilist keelt.
Uus!!: Jupiter ja Matemaatiline mudel · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Jupiter ja Merkuur · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Jupiter ja Metaan · Näe rohkem »
Metis
kosmosesond Galileo tehtud fotol Metis (ka Jupiter XVI) on Jupiteri üks sisimatest kuudest.
Uus!!: Jupiter ja Metis · Näe rohkem »
Mikołaj Kopernik
Koperniku portree. Puulõige Nicolaus Reusneri raamatust "Icones" (1578), mille valmistas arvatavasti Tobias Stimmer Koperniku väidetava autoportree järgi. See portree on eeskujuks paljudele puulõigetele, vaselõigetele ja maalidele. Mikołaj Kopernik (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti Niklas Koppernigk; ladinapärastatult Nicolaus Copernicus või Nicolaus Coppernicus; seksapäraselt Nikolaus Kopernikus; 19. veebruar 1473 Toruń, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik – 24. mai 1543 Frombork, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik) poola astronoom, matemaatik, kartograaf arst ja Ermlandi piiskopkonna toomhärra, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija.
Uus!!: Jupiter ja Mikołaj Kopernik · Näe rohkem »
Miljondikosa
Miljondikosa ehk miljondik (tähis ppm, ingliskeelsest fraasist parts per million) on suhtelise suuruse mittesüsteemne dimensioonita mõõtühik, mis väljendab arvulist suhet üks miljondik tervikust: 1 ppm.
Uus!!: Jupiter ja Miljondikosa · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Jupiter ja Molekul · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Jupiter ja NASA · Näe rohkem »
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Uus!!: Jupiter ja Neoon · Näe rohkem »
Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.
Uus!!: Jupiter ja Neptuun · Näe rohkem »
New Horizons
New Horizons on NASA planeetidevaheline automaatjaam, mis uurib Pluutot, selle kaaslasi ja Kuiperi vööd.
Uus!!: Jupiter ja New Horizons · Näe rohkem »
Ole Rømer
Ole Rømer Ole Christensen Rømer (25. september 1644 – 19. september 1710) oli taani astronoom.
Uus!!: Jupiter ja Ole Rømer · Näe rohkem »
Oranž
Oranž on punakaskollane värvus, lainepikkusega umbes 585–620 nm.
Uus!!: Jupiter ja Oranž · Näe rohkem »
Orbiidi ekstsentrilisus
Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.
Uus!!: Jupiter ja Orbiidi ekstsentrilisus · Näe rohkem »
Ovaal
Ovaal Muna projektsiooni on sageli toodud ovaali näiteks looduses Ovaal on kinnine tasapinnaline kõverjoon, mis meenutab muna projektsiooni.
Uus!!: Jupiter ja Ovaal · Näe rohkem »
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Jupiter ja Paskal · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Jupiter ja Päike · Näe rohkem »
Päikeseplekk
Tõrva Astronoomiaklubi Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini kraadi võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris).
Uus!!: Jupiter ja Päikeseplekk · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Jupiter ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Uus!!: Jupiter ja Päikesetuul · Näe rohkem »
Pöörisvool
280px Pöörisvool ehk Foucault' vool on elektrivool, mis tekib elektrit juhtivas kehas (näiteks metallplaadis) muutuva magnetvälja mõjul.
Uus!!: Jupiter ja Pöörisvool · Näe rohkem »
Perigee
Perigee (kr peri 'ümber, lähedal' + gē 'Maa') on ümber Maa tiirleva keha orbiidi punkt, mis asub Maa massikeskmele kõige lähemal.
Uus!!: Jupiter ja Perigee · Näe rohkem »
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Uus!!: Jupiter ja Periheel · Näe rohkem »
Pioneer (automaatjaam)
Konstrueerimisel Pioneer 10 Pioneer oli Ameerika Ühendriikide mehitamata kosmoseaparaatide seeria.
Uus!!: Jupiter ja Pioneer (automaatjaam) · Näe rohkem »
Pioneer 10
Pioneer 10 (tuntud ka kui Pioneer F) oli NASA kosmosesond, mis startis 1972.
Uus!!: Jupiter ja Pioneer 10 · Näe rohkem »
Pioneer 11
Pioneer 11 (tuntud ka kui Pioneer G) oli NASA kosmosesond, mis startis 6. aprillil 1973 uurima Asteroidide vööd, Jupiteri, Saturni, päikesetuult, kosmilist kiirgust ning Päikesesüsteemi äärealasid ja heliosfääri.
Uus!!: Jupiter ja Pioneer 11 · Näe rohkem »
Planeedi atmosfäär
Marsi atmosfäär Planeedi atmosfäär on planeeti ümbritsev gaasikiht, mis püsib planeedi ümber raskusjõu mõjul.
Uus!!: Jupiter ja Planeedi atmosfäär · Näe rohkem »
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Uus!!: Jupiter ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Jupiter ja Planeet · Näe rohkem »
Pluuto
Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: või) on kääbusplaneet Kuiperi vöös.
Uus!!: Jupiter ja Pluuto · Näe rohkem »
Polaarorbiit
Polaarorbiit Polaarorbiit on orbiit, millel olles kaaslane liigub igal tiirul üle taevakeha (tavaliselt planeedi, nagu näiteks Maa, kuid võimalik, et ka mõne muu taevakeha) mõlema pooluse kohal või nende lähedalt.
Uus!!: Jupiter ja Polaarorbiit · Näe rohkem »
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Uus!!: Jupiter ja Pruun · Näe rohkem »
Pruun kääbus
Kunstniku kujutis T-klassi pruunist kääbusest Pruunid kääbused on planeedi (hiidplaneedi) ja tähe (punase kääbuse) vaheliste omadustega taevakehad (substellaarsed objektid).
Uus!!: Jupiter ja Pruun kääbus · Näe rohkem »
Ptolemaios
Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; ladina Claudius Ptolemaeus; umbes 100, võib-olla Ptolemais Hermeiu – pärast 160. aastast, arvatavasti Aleksandria) oli hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, muusikateoreetik ja filosoof, kes tegutses Aleksandrias Rooma riigi provintsis Egiptuses.
Uus!!: Jupiter ja Ptolemaios · Näe rohkem »
Punane kääbus
Punased kääbused ehk punased kääbustähed on väikesed ja suhteliselt jahedad peajada tähed, mille spektriklass on K (hilisem alatüüp; oranžid kääbused) või M. Nende mass on 0,075 Päikese massi (pruuni kääbuse ülempiir) kuni umbes 0,5 Päikese massi ning pinnatemperatuur on alla 4000 K.
Uus!!: Jupiter ja Punane kääbus · Näe rohkem »
Raadioastronoomia
Very Large Array raadioteleskoopide komplekt, USA New Mexico osariik Raadioastronoomia on astronoomia haru, mis uurib taevakehadelt ja Universumist tulevaid raadiolaineid.
Uus!!: Jupiter ja Raadioastronoomia · Näe rohkem »
Raadiolained
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.
Uus!!: Jupiter ja Raadiolained · Näe rohkem »
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Uus!!: Jupiter ja Raadius · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Jupiter ja Räni · Näe rohkem »
Robert Hooke
Robert Hooke Robert Hooke (18. juuli 1635 – 3. märts 1703) oli Inglise füüsik ja loodusteadlane, kes mängis tähtsat rolli 17. sajandi teadusrevolutsioonis.
Uus!!: Jupiter ja Robert Hooke · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Jupiter ja Rooma riik · Näe rohkem »
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Uus!!: Jupiter ja Saturn · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Jupiter ja Süsinik · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: Jupiter ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Shoemaker–Levy 9
Komposiitfoto 21 tükiks purunenud komeedist Shoemaker-Levy 9 Pruunid plekid Jupiteri pinnal on kokkupõrkest tekkinud armid Shoemaker–Levy 9 (ametlik tähistus D/1993 F2) oli komeet, mis purunes 1992.
Uus!!: Jupiter ja Shoemaker–Levy 9 · Näe rohkem »
Signaal
Signaal (ladina keeles signum märk) on tavatähenduses akustilise või optilise märguande kujul esitatud kokkuleppelise sisuga informatsioon.
Uus!!: Jupiter ja Signaal · Näe rohkem »
Sodiaak
Sodiaak 6. sajandi mosaiiksillutisel Beit Alpha sünagoogis Sodiaak ehk zodiaak (ladina keeles zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) 'loomaring') on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikat.
Uus!!: Jupiter ja Sodiaak · Näe rohkem »
Spekter (füüsika)
Päikesevalguse pidev spekter Raua (Fe) joonspekter Spekter (ladina keeles spectrum välimus) on füüsikalise suuruse või omaduse jaotus protsessi või nähtuse koostisosade (lainepikkus) tunnuse järgi.
Uus!!: Jupiter ja Spekter (füüsika) · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Jupiter ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Suur Punane Laik
Suur Punane Laik on antitsükloniline keeristorm Jupiteril.
Uus!!: Jupiter ja Suur Punane Laik · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Jupiter ja Taevakeha · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Jupiter ja Tahkis · Näe rohkem »
Tähesuurus
Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.
Uus!!: Jupiter ja Tähesuurus · Näe rohkem »
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Uus!!: Jupiter ja Teleskoop · Näe rohkem »
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Uus!!: Jupiter ja Titaan · Näe rohkem »
Tropopaus
Tropopaus on Maa atmosfääri osa, atmosfäärikiht troposfääri ja stratosfääri piiril.
Uus!!: Jupiter ja Tropopaus · Näe rohkem »
Turbulents
Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas.
Uus!!: Jupiter ja Turbulents · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Jupiter ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Udukogu
Kotka udukogu kajastav foto "Loomise sambad" Udukogu (ka udu) on tähtedevahelisest tolmust, vesinikust, heeliumist ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv.
Uus!!: Jupiter ja Udukogu · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Jupiter ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Jupiter ja Uraan · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Jupiter ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Vanarooma mütoloogia
Peajumal Jupiter Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed, mis on seotud üleloomulikuga.
Uus!!: Jupiter ja Vanarooma mütoloogia · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Jupiter ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Jupiter ja Väävel · Näe rohkem »
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Uus!!: Jupiter ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »
Väga Suur Teleskoop
VLT pea- ja abiteleskoobid Väga Suur Teleskoop (Very Large Telescope; VLT) on Euroopa Lõunaobservatooriumi rajatis, mis asub Tšiili põhjaosas asuvas Atacama kõrbes.
Uus!!: Jupiter ja Väga Suur Teleskoop · Näe rohkem »
Värvitoon
Värvitoon on värvi omadus, mis annab värvusele tema koha spektris, määratleb värviperekonna ja on kirjeldatav värvinimetusega (näiteks punane, kollane, roheline, sinine või mõni vahekategooria).
Uus!!: Jupiter ja Värvitoon · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Jupiter ja Vedelik · Näe rohkem »
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Jupiter ja Veeaur · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Jupiter ja Veenus · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Jupiter ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Jupiter ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Uus!!: Jupiter ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »
Voyager 1
Voyager 1 on NASA kosmosesond, mis startis 5.
Uus!!: Jupiter ja Voyager 1 · Näe rohkem »
Voyager 2
Voyager 2 on NASA kosmosesond, mis startis 20.
Uus!!: Jupiter ja Voyager 2 · Näe rohkem »
Voyageri programm
Voyageri programm on Ameerika Ühendriikide kosmoseprogramm, mille raames saadeti Päikesesüsteemi uurima kaks kosmosesondi, Voyager 1 ja Voyager 2.
Uus!!: Jupiter ja Voyageri programm · Näe rohkem »
1660. aastad
1660.
Uus!!: Jupiter ja 1660. aastad · Näe rohkem »
1670. aastad
1670.
Uus!!: Jupiter ja 1670. aastad · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Jupiter ja 17. sajand · Näe rohkem »
2. sajand
2.
Uus!!: Jupiter ja 2. sajand · Näe rohkem »
