Sisukord
61 suhted: Baltimaad, Eesti, Hapestumine, Hispaania, Iirimaa, Indikaatorliik, Jõeorg, Kahepaiksed, Kahetiivalised, Kärnkonlased, Keelikloomad, Kesk-Euroopa, Keskkond, Kiletiivalised, Kirpvähilised, Kruus, Kudemine, Kulles, Ladina keel, Lääne-Euroopa, Lääne-Ukraina, Levila, Liik (bioloogia), Loomad, Luide, Madalik, Mardikalised, Männiku (Saku), Metabolism, Nahk, Näärmed, Nõmm, Nokalised, Paljunemine, Päriskonnalised, Püsielupaik, Põllumajandus, Poikilotermia, Populatsioon, Putukad, Rannaniit, Rannik, Rootsi, Saku vald, Sigimine, Sipelglased, Soo, Soomused, Suurbritannia, Taimkate, ... Laienda indeks (11 rohkem) »
- Kärnkonlased
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Baltimaad
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Eesti
Hapestumine
Hapestumine ehk atsidifikatsioon on veekogu või mulla (mulla hapestumine) muutumine happelise(ma)ks.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Hapestumine
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Hispaania
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Iirimaa
Indikaatorliik
Indikaatorliik ehk tunnusliik on bioloogiline liik, mis on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Indikaatorliik
Jõeorg
Jõeorg on piklik negatiivne pinnavorm, mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Jõeorg
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Kahepaiksed
Kahetiivalised
Kahetiivalised (Diptera) on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Kahetiivalised
Kärnkonlased
Kärnkonlased (Bufonidae) on päriskonnaliste (Anura) seltsi kuuluv sugukond.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Kärnkonlased
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Keelikloomad
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Kesk-Euroopa
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Keskkond
Kiletiivalised
Kiletiivalised (Hymenoptera) on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Kiletiivalised
Kirpvähilised
Kirpvähilised ehk amfipoodid (Amphipoda) on vähkide alamhõimkonda kuuluv selts.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Kirpvähilised
Kruus
Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Kruus
Kudemine
Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Kudemine
Kulles
''Heleioporus australiacus'''e kulles Kulles on kahepaikse vastne.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Kulles
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Ladina keel
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Lääne-Euroopa
Lääne-Ukraina
Ukraina jaotus. Läänepoolsed alad on tähistatud oranžiga Lääne-Ukraina on Austria-Ungari ja Rzeczpospolita koosseisu kuulunud praeguse Ukraina alad.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Lääne-Ukraina
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Levila
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Liik (bioloogia)
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Loomad
Luide
Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Luide
Madalik
Madalik on tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Madalik
Mardikalised
Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Mardikalised
Männiku (Saku)
Männiku on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Männiku (Saku)
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Metabolism
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Nahk
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Näärmed
Nõmm
Nõmm (ka kanarbikunõmm) on lage või väheste kadakate ja mändidega ala, millele on iseloomulik toitainetevaestel kuivadel liivastel leetmuldadel kasvav taimekooslus, milles harilikult domineerivad puhmarinde moodustavad kanarbikud.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Nõmm
Nokalised
Nokalised (Hemiptera, sünonüüm Rhynchota) on putukate selts, kuhu kuulub umbes 80 000 liiki kirpe, lutikaid, täisid jne.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Nokalised
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Paljunemine
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Päriskonnalised
Püsielupaik
Püsielupaik on looduskaitses mingi kaitsealuse liigi elupaik.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Püsielupaik
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Põllumajandus
Poikilotermia
Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus (varasemas eesti keeles ka külmaveresus) on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonna temperatuurist, ehk organismide termoregulatsiooni puudumine.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Poikilotermia
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Populatsioon
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Putukad
Rannaniit
Vaade Matsalu lahele ning Haeska rannaniidule Haeska linnuvaatlustornist Biskaia lahe ääres Hispaanias Rannaniit (vanemas kirjanduses ka randniit) on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Rannaniit
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Rannik
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Rootsi
Saku vald
Saku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonna keskosas.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Saku vald
Sigimine
Sigimine ehk tokogoonia on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine).
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Sigimine
Sipelglased
Sipelga ''Myrmecia nigrocincta'' pea Austraalias Sipelglased (Formicidae) on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Sipelglased
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Soo
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Soomused
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Suurbritannia
Taimkate
Maailma taimkattekaart Taimkate ehk vegetatsioon on mingi maa-ala taimekoosluste kogum.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Taimkate
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Tallinn
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Talveuni
Taristu
Taristu ehk infrastruktuur tähendab põhilisi füüsilisi ja organisatsioonilisi struktuure, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte tööks.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Taristu
Tiik
Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Tiik
Turism
Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Turism
Ulvar Käärt
Ulvar Käärt 2009. aastal Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märgi üleandmine Horisondi peatoimetajale Ulvar Käärtile (2015) Ulvar Käärt (sündinud 1. juunil 1982 Siberi külas) on eesti loodusajakirjanik, ajakirja Horisont peatoimetaja.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Ulvar Käärt
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Valgevene
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Vastne
Võsa
Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Võsa
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Vetikad
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Vaata Juttselg-kärnkonn ja Viljastumine
Vaata ka
Kärnkonlased
- Juttselg-kärnkonn
- Kärnkonlased
Tuntud ka kui Bufo calamita, Epidalea calamita, Kõre.