Sisukord
77 suhted: Alang, Alkalitroofne järv, Aluspõhi, Ülemjärv, Baikali järv, Düseutroofne järv, Düstroofne järv, Eesti järved, Eesti järvede loend, Erosioon, Eutroofne järv, Halotroofne järv, Hüpertroofne järv, Huroni järv, Ida-Aafrika riftivöönd, Impaktstruktuur, Isostaasia, Jäänukjärv, Järv (perekonnanimi), Järveelustik, Kaali kraater, Kaldeera, Karbonaatkivim, Karjäär, Kaspia meri, Läbipaistvus, Lähtejärv, Liustik, Maailmameri, Maakoor, Maar, Magevesi, Mandriliustik, Meri, Mesotroofne järv, Michigani järv, Must meri, Njassa järv, Oligotroofne järv, Ookean, Osmussaar, Paisjärv, Põhjavesi, Pinnakate, Pinnavesi, Riftiorg, Saaremaa, Sademed, Semidüstroofne järv, Sete, ... Laienda indeks (27 rohkem) »
- Järved
- Veekogud
Alang
Normaalmurrangute tekkimisega moodustunud alangud ja ülangud Kuul asuv Rima Ariadaeus on selgesti eristuv alang Alang on normaalmurrangutega piiritletud laskunud maakoore plokk.
Vaata Järv ja Alang
Alkalitroofne järv
Alkalitroofne ehk lubja- ehk allikatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete, keskmine biogeenide ja väike huumusainete sisaldus.
Vaata Järv ja Alkalitroofne järv
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Vaata Järv ja Aluspõhi
Ülemjärv
Ülemjärv (Lake Superior) on järv Põhja-Ameerikas Suures järvistus Ameerika Ühendriikide ja Kanada piiril.
Vaata Järv ja Ülemjärv
Baikali järv
Baikali järv talvel Uuring jää katmiseks kiirkaatriga hõljuk Hivus-10 Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas.
Vaata Järv ja Baikali järv
Düseutroofne järv
Düseutroofne ehk segatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur biogeenide ja huumusainete sisaldus ning üldjuhul väike mineraalainete sisaldus.
Vaata Järv ja Düseutroofne järv
Düstroofne järv
Düstroofne ehk huumustoiteline järv on järv, millele on iseloomulik väike mineraalainete ja biogeenide sisaldus ning suur huumusainete sisaldus.
Vaata Järv ja Düstroofne järv
Eesti järved
Väikene Saarjärv Antsla vallas Varstu paisjärv Varstu vallas Kubija järv Võru linnas Lavatsi järv Mäksa vallas Eesti järved on Eestis asuvad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega.
Vaata Järv ja Eesti järved
Eesti järvede loend
Siin on loetletud Eesti järvi (looduslikud järved, paisjärved, tehisjärved, basseinid, tiigid) ja järvestikke.
Vaata Järv ja Eesti järvede loend
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Vaata Järv ja Erosioon
Eutroofne järv
Eutroofne ehk rohketoiteline järv on järv, kus on suur toiteainete sisaldus ja seetõttu suur primaarprodutsentide produktiivsus.
Vaata Järv ja Eutroofne järv
Halotroofne järv
Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus.
Vaata Järv ja Halotroofne järv
Hüpertroofne järv
Hüper(eu)troofne ehk ülirohketoiteline järv (ka liigtoiteline järv) on järv, kus on väga suur toitainete sisaldus ja ülemäärane taimestik.
Vaata Järv ja Hüpertroofne järv
Huroni järv
Huroni järv on järv Põhja-Ameerikas.
Vaata Järv ja Huroni järv
Ida-Aafrika riftivöönd
Ida-Aafrika riftivööndi kaart Ida-Aafrika riftivöönd on aktiivse riftistumisega piirkond Ida-Aafrikas, Punases meres ja Lähis-Idas.
Vaata Järv ja Ida-Aafrika riftivöönd
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Vaata Järv ja Impaktstruktuur
Isostaasia
Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal.
Vaata Järv ja Isostaasia
Jäänukjärv
Inahamne järv Osmussaarel on jäänukjärv Jäänukjärv ehk reliktjärv on järv, mis on tekkinud merelahest maapinna tõusmise tagajärjel www.keskkonnaamet.ee Jäänukjärve teket soodustavad hoovused, mis kuhjavad lahesuudmesse setteid ja lõpuks ummistavad selle.
Vaata Järv ja Jäänukjärv
Järv (perekonnanimi)
Järv on perekonnanimi.
Vaata Järv ja Järv (perekonnanimi)
Järveelustik
Järveelustik ehk limnobios on järve või veehoidla elustik.
Vaata Järv ja Järveelustik
Kaali kraater
Kaali kraater Kaali kraater aastal 2007 Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010 Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).
Vaata Järv ja Kaali kraater
Kaldeera
Aniakchaki kaldeera Alaskal, läbimõõt umbes 10 km Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm.
Vaata Järv ja Kaldeera
Karbonaatkivim
Karbonaatkivim on kivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.
Vaata Järv ja Karbonaatkivim
Karjäär
Karjäär ehk töökäik ehk teenistuskäik on inimese elukestev haridus- ja tööalane areng kõigi inimese elu rollide omavahelises kooskõlas.
Vaata Järv ja Karjäär
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Vaata Järv ja Kaspia meri
Läbipaistvus
Varbussid on läbipaistavad organismid. See lihtsustab nende uurimist ja on muutnud nad üheks bioloogias oluliseks mudelorganismiks Läbipaistvus on keha füüsikaline omadus, mille korral aine hajutab, neelab ja muundab teatud sagedusega elektromagnetilisi laineid (valgust) väga vähe või ei tee seda üldse.
Vaata Järv ja Läbipaistvus
Lähtejärv
Porkuni järv on allikatoiteline lähtejärv. Lähtejärv on järv, kuhu vesi valgub allikaist, vee viib järvest välja aga sellest algav jõgi.
Vaata Järv ja Lähtejärv
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Vaata Järv ja Liustik
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Vaata Järv ja Maailmameri
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Järv ja Maakoor
Maar
Maarijärv Saksamaal Ukinreki maar tekkis Alaskal 10-päevase purske tulemusena 1977 Maari teke Maar on suhteliselt madal, lamedapõhjaline ja lai vulkaaniline kraater, mis enamasti on täitunud veega, moodustades maarijärve.
Vaata Järv ja Maar
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Vaata Järv ja Magevesi
Mandriliustik
Vaate mandriliustikele Gröönimaal Liustik. Alaska Liustik. Antarktis Mandriliustik on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel.
Vaata Järv ja Mandriliustik
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Vaata Järv ja Meri
Mesotroofne järv
Mesotroofne järv ehk kesktoiteline järv on järv, kus taimetoitainete hulk on suurem kui oligotroofses järvetüübis ja väiksem kui eutroofses järves.
Vaata Järv ja Mesotroofne järv
Michigani järv
Michigani järv on järv Põhja-Ameerikas.
Vaata Järv ja Michigani järv
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Järv ja Must meri
Njassa järv
Njassa (jao njassa 'järv') ehk Malawi järv on järv Ida-Aafrika riftivööndis.
Vaata Järv ja Njassa järv
Oligotroofne järv
Oligotroofne ehk vähetoiteline järv (kreeka oligo 'väike', vähe' + trophe 'toitained, toit') on järv, millele on iseloomulik väga väike toitainete sisaldus ja üldjuhul vähene taimestik.
Vaata Järv ja Oligotroofne järv
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Järv ja Ookean
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Vaata Järv ja Osmussaar
Paisjärv
Verzasca jõele paisutatud Vogorno järv Šveitsis Saesaare paisjärv talvel Paisjärv on vooluveekogule rajatud tehisveekogu (veehoidla).
Vaata Järv ja Paisjärv
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Vaata Järv ja Põhjavesi
Pinnakate
Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Vaata Järv ja Pinnakate
Pinnavesi
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.
Vaata Järv ja Pinnavesi
Riftiorg
Riftiorg on piklik org, mis on tekkinud riftistumise tulemusel.
Vaata Järv ja Riftiorg
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Järv ja Saaremaa
Sademed
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.
Vaata Järv ja Sademed
Semidüstroofne järv
Semidüstroofne ehk poolhuumustoiteline järv on järv, millele on iseloomulik keskmine huumusainete, väike mineraalainete ja keskmine biogeensete ainete sisaldus.
Vaata Järv ja Semidüstroofne järv
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Vaata Järv ja Sete
Settimine
Settimine ehk kuhjumine ehk kogunemine (vanemas kirjanduses ka: sedimentatsioon) on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad.
Vaata Järv ja Settimine
Siderotroofne järv
Siderotroofne ehk rauatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur rauasisaldus ja tumedaveelisus.
Vaata Järv ja Siderotroofne järv
Siseveekogu
Siseveekogu on maailmamerest eraldatud veekogu.
Vaata Järv ja Siseveekogu
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Järv ja Soo
Soojärv
Männikjärve raba järved Soojärv on soisel alal olev järv ja kõrbejärv on kõrbelisel alal olev järv.
Vaata Järv ja Soojärv
Soolane vesi
Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus (soolsus) on üle 10 g/L (10‰)International Glossary of Hydrology.
Vaata Järv ja Soolane vesi
Sumõ oblast
Sumõ oblast on 1. järgu haldusüksus Ukrainas.
Vaata Järv ja Sumõ oblast
Suubumisjärv
Suubumisjärv on järv, millel puudub pindmine ja maa-alune väljavool.
Vaata Järv ja Suubumisjärv
Suur Karujärv
Suur Karujärv (ka Suur-Karujärv, inglise keeles Great Bear Lake) on järv Põhja-Ameerikas Kanadas.
Vaata Järv ja Suur Karujärv
Suur Orjajärv
Suur Orjajärv on järv Kanadas, Põhja-Ameerika sügavaim järv.
Vaata Järv ja Suur Orjajärv
Suurimate järvede loend
Selles loetelus on järjestatud järved pindalaga üle 3500 km².
Vaata Järv ja Suurimate järvede loend
Tanganjika järv
Tanganjika järv on Aafrikas asuv järv.
Vaata Järv ja Tanganjika järv
Tehisjärv
Tehisjärv on inimtegevuse tagajärjel tekkinud järv, mille hüdroloogiline režiim sarnaneb loodusliku järve omaga.
Vaata Järv ja Tehisjärv
Tiik
Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.
Vaata Järv ja Tiik
Troofsus
Troofsus ehk toitelisus on mingis veekogus selle aineringes liikuvad orgaanilised (humiinained) ja anorgaanilised ained (mineraalained ja biogeenid), mis ringlevad nii veesambas kui ka veekogu setteis, kusjuures see väljendab nende ühendite hulka, liikumiskiirust ja põhjasetteisse akumuleerumise intensiivsust.
Vaata Järv ja Troofsus
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Vaata Järv ja Ukraina
Umbjärv
Umbjärv on järv, millel puudub nähtav pindmine sisse- ja väljavool; ka umbjärv kitsamas mõistes.
Vaata Järv ja Umbjärv
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Vaata Järv ja Vahemeri
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Vaata Järv ja Valgla
Välismaa järvede loend
Siin on tähestiku järjekorras loetletud välismaa järvi.
Vaata Järv ja Välismaa järvede loend
Veeõitseng
Veeõitseng ühes Hiina küla jões Veeõitseng Dnepri jõel Ukrainas Veeõitseng (ka: veeõitsemine, vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.
Vaata Järv ja Veeõitseng
Veehoidla
Shimeni veehoidla Taiwanil Veehoidla on tehisveekogu, mis on rajatud vee kogumiseks ja äravoolu ümberjaotamiseks.
Vaata Järv ja Veehoidla
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Järv ja Vesi
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Vaata Järv ja Vesinikeksponent
Victoria järv
Victoria järv (ganda keeles Nalubaale, ruanda keeles Nyanza) on järv Aafrika idaosas Ida-Aafrika riftivööndis.
Vaata Järv ja Victoria järv
Vostoki järv
Vostoki järve asukoht (tähistatud punase ringiga) Antarktises Vostoki järv on Antarktisel asuv maa-alune järv, mis on suurim umbes 140 mandrijääalusest järvest.
Vaata Järv ja Vostoki järv
Vulkaanipurse
Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.
Vaata Järv ja Vulkaanipurse
Vaata ka
Järved
- Äravooluta valgla
- Šott
- Billabong
- Hüdroseeria
- Järv
- Limnoloogia
- Paleolimnoloogia
- Veekogu stratifikatsioon
Veekogud
- Äravooluta valgla
- Šelfimeri
- Üleujutus
- Abajas
- Allikas
- Delta
- Fjord
- Geiser
- Järv
- Jõgi
- Kaev
- Kuumaveeallikas
- Laguun
- Laht
- Lahvandus
- Lehtersuue
- Lodu
- Lomp
- Märgala
- Mandrilava
- Meri
- Ookean
- Org
- Põhjaveekiht
- Paisjärv
- Tiik
- Tulv
- Ujumisbassein
- Väin
- Võrendik
- Veekogu
Tuntud ka kui Järved, Järvik, Loch, Lontsik.