Kiiremini kui brauser!
70 suhted: Academia Europaea, Ajaloolane, Akadeemia (ajakiri), Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia, Andres Luure, Avalikkus, Düsseldorf, Demokraatia, Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Ene-Reet Soovik, Epistemoloogia, Eradotsent, Erasmuse preemia, Euroopa poliitilise kultuuri auhind, Filosoof, Frankfurt, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Hans-Georg Gadamer, Heidelbergi ülikool, Immanuel Kant, Institutsioon, Jaak Kangilaski, Jacques Derrida, Johann Wolfgang Goethe Frankfurdi ülikool, Karl Marx, Kriitiline teooria, Kunst (kirjastus), Leo Metsar, Ludwig Wittgenstein, Marburg, Marju Luts-Sootak, Marksism, Mati Sirkel, Max Horkheimer, Max Weber, Märt Väljataga, München, Modernsus, Poliitika, Positivism, Postimees, Poststrukturalism, Pragmatism, Rebekka Habermas, Rein Ruutsoo, Saksamaa, Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Sonningi auhind, Sotsioloog, ..., Starnberg, Talcott Parsons, Theodor Adorno, Tiit Matsulevitš, Tiiu Hallap, Venemaa Teaduste Akadeemia, Vikerkaar (ajakiri), 18. juuni, 1929, 1961, 1962, 1964, 1971, 1992, 1994, 1996, 2001, 2002, 2003, 2004. Laienda indeks (20 rohkem) »
Academia Europaea
Academia Europaea on valitsusväline assotsiatsioon, mis tegutseb rahvusvahelise teadusakadeemiana.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Academia Europaea · Näe rohkem »
Ajaloolane
Ajaloolane on teadlane, kelle uuritavaks valdkonnaks on ajalugu.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Ajaloolane · Näe rohkem »
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Uus!!: Jürgen Habermas ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »
Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia
Cambridge'is Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia (inglise keeles American Academy of Arts and Sciences) on Ameerika Ühendriikide teaduste akadeemia.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Andres Luure
Andres Luure (2009) Andres Luure (sündinud 22. mail 1959 Tallinnas) on eesti filosoof, tõlkija ja vikipedist.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Andres Luure · Näe rohkem »
Avalikkus
Avalikkus (saksa keeles Öffentlichkeit) tähendab 1) avalikkuse põhimõtet, avalikustamist; 2) pealtvaatajaid, üldsust, avallikkust subjektina; 2) avalikkuse valdkonna vastandumist era valdkonnale. Just viimases tähenduses kasutab sõna Jürgen Habermas teoses Avalikkuse struktuurimuutus (1962).Leho Lamus. "Mõtlemise mõistevõrk", lk 41-42. Poliitilise võimu kasutamine vajab avalikkuse pidevat kontrolli, nagu on kirjas Prantsuse põhiseaduses (1791 a). Avalikkus tähendab, et poliitika ei tohi jääda salaseltsidesse. Poliitiliselt toimiv avalikkus tekkis esimest korda 18. sajandi alguses, kui arutlev avalikkus mõjutas poliitilisi otsuseid. Tekkis uus asutus, kodanlik õigusriik, mis kujundas oma toimise aluseks avaliku arvamuse. Kodanikuühiskond moodustus eraõigusest ja avatud turust. Avaliku arvamuse valitsemine olgu õigusriigi alus. Avalik arutelu toimub ajakirjandusvabaduse kaudu. Avalikkuse mõistuslikud lahendused peavad reguleerima tegelikku võimu. Selleks on vaja esindavas süsteemis avalikke arutelusid (Riigikogus peab olema kõik avalik) ja ajakirjandusvabadust. Valitsuse kavandatud ühiskonna muutmine toimub avalikkuse nõusolekul. Tänapäeval on probleem, et arutlevatest pealtvaatajatest said hoopis massikultuuri tarbivad pealtvaatajad. Arutelu asendus tarbimisega ja avalik suhtluse tervik lagunes eraldatud osadeks. Avalikkus ehk üldsus on üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende isikute organisatsioonid, rühmad ja muud ühendused. Demokraatlikus ühiskonnas on üldsusel õigus organiseeruda ja oma arvamust avaldada. Möödunud sajandi olulisima mõtleja Hannah Arendti meelest oli avalikkus erakordne koht, kus inimvabadus avldub kõige puhtamal kujul. Lähtudes vanade kreeklaste ühiskonnakorraldusest tõlgendas Arendt avalikku sfääri kui kohta, kus erinevalt erasfäärist ei ole inimtegevus väliselt tingitud. Tööga me taastoodame olemist – kreeklastel oli see erasfääri valdkond ja kodune majapidamine tagas selle. Pärast avalikku sfääri astumist kaotab isiklik olemine tähtsuse ja keskseks tõuseb meie kõigi ühine: avalikkuse loodud maailm ehk taust, millesse paigutades saavad meie sõnad ja teod püsiva tähenduse. Kui meie eesmärgid ei ole enam lihtsalt bioloogiast tingitud, tekib võimalus teha midagi uut ja ootamatut. Avalikkuses on alati ruumi millekski uueks. Inimeste vaba arutluse ja tegutsemise käigus sünnib pidevalt uusi mõtlemis-, kõnelemis- ja tegutsemisvõimalusi. Avalik sfäär ei ole loodusest antud iseenesestmõistetav inimeolemise osa, vaid inimese enda loodud ruum, mille inimene võib moodsa tehnoloogilise maailma tingimustes, oma suva järgi alati ka hävitada. Arendt nägi juba oma eluajal era- ja avaliku välja piiride ähmastumist ning nende järkjärgulist segunemist ühtseks sotsiaalsfääriks. Sotsiaalsfäär tegeleb küll teemadega, mis vanasti puudutasid erasfääri – vajalikkus, produktiivsus, küllus –, kuid teeb seda kõiki puudutaval ühiskonnatasandil. Mida kaugemale avalikkus sotsiaalsfäär tungib, seda enam piirdub ühiskondlik elu lõpuks vaid eluks vajalike aineliste tingimuste taastootmisega. Tänapäevane poliitika saigi võimalikuks alles pärast 18. sajandi keskpaiku, kui (mõnes riigis veidi varem, teises hiljem) hakkas Euroopas toimima poliitilise avalikkuse sfäär. See tähendas arutelude ja mõttevahetuste ala, mis jäi välja riigi ülemvõimu alt ja kriitikat, mida võimu tegevuse kohta tehti. Valgustatud üldsus pidas klubide, seltside ja akadeemiate toimimispõhimõtteid kogu ühiskonnaelule laiendatavaks - otsused tuleb vastu võtta üldkehtivaid põhimõtteid järgiva ja paikapandud protseduurireeglitele alluva arutluse tulemusena. Veelgi enam - kõik otsused, milleni jõutakse kuidagi teisiti, on mõistuse kohtu ees kehtetud.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Avalikkus · Näe rohkem »
Düsseldorf
Düsseldorf on linn Saksamaa lääneosas, Nordrhein-Westfaleni liidumaa pealinn ja Düsseldorfi ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Düsseldorf · Näe rohkem »
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Demokraatia · Näe rohkem »
Eesti Ekspress
Eesti Ekspress on eestikeelne Eestis kolmapäeviti ilmuv nädalaleht.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Eesti Ekspress · Näe rohkem »
Eesti Päevaleht
Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eestis ilmuv eestikeelne päevaleht.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Eesti Päevaleht · Näe rohkem »
Ene-Reet Soovik
Ene-Reet Soovik (sündinud 27. veebruaril 1968 Tartus) on eesti kirjandusteadlane ja tõlkija.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Ene-Reet Soovik · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Eradotsent
Eradotsent (saksa keeles Privatdozent, lühendid PD, P.D. või Priv.-Doz.) on eelkõige saksa keelt rääkivates riikides teadusliku kraadiga tavaliselt koosseisuväline õppejõud (dotsent), kellel on loengupidamisõigus.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Eradotsent · Näe rohkem »
Erasmuse preemia
Erasmuse preemia on iga-aastane Hollandi mittetulundusühingu Praemium Erasmianum sihtasutus poolt üksikisikutele või organisatsioonidele määratav preemia — nende märkimisväärse panuse eest Euroopa kultuuri, ühiskonda või ühiskonnateadustesse.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Erasmuse preemia · Näe rohkem »
Euroopa poliitilise kultuuri auhind
Euroopa poliitilise kultuuri auhind (inglise keeles European Prize for Political Culture) on Hans Ringieri fondi poolt kord aastas välja antav auhind.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Euroopa poliitilise kultuuri auhind · Näe rohkem »
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Filosoof · Näe rohkem »
Frankfurt
Frankfurt ehk Maini-äärne Frankfurt ehk Frankfurt Maini ääres (saksa keeles Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Frankfurt · Näe rohkem »
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »
Hans-Georg Gadamer
Hans-Georg Gadamer (umbes 2000) Hans-Georg Gadamer Hans-Georg Gadamer (11. veebruar 1900 Marburg – 13. märts 2002 Heidelberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Hans-Georg Gadamer · Näe rohkem »
Heidelbergi ülikool
Heidelbergi ülikooli vana peahoone Heidelbergi ülikooli endise füsioloogiainstituudi hoone. Aastal 2011 asub selles kasvatusteaduste instituut Heidelbergi Ruprecht Karli Ülikool (Ruprecht-Karls-Universität Heidelberg) on ülikool Saksamaal Heidelbergis.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Heidelbergi ülikool · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Institutsioon
Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Institutsioon · Näe rohkem »
Jaak Kangilaski
Jaak Kangilaski (10. detsember 1939 Viljandi – 30. august 2022) oli eesti kunstiajaloolane ja rektor.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Jaak Kangilaski · Näe rohkem »
Jacques Derrida
Jacques Derrida (15. juuli 1930 El Biar – 8. oktoober 2004 Pariis) oli prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktsiooni suund tänapäeva filosoofias ja kirjandusteoorias.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Jacques Derrida · Näe rohkem »
Johann Wolfgang Goethe Frankfurdi ülikool
Logo Johann Wolfgang Goethe Frankfurdi ülikool (saksa keeles Johann Wolfgang Goethe-Universität Frankfurt am Main) on ülikool Saksamaal Frankfurdis.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Johann Wolfgang Goethe Frankfurdi ülikool · Näe rohkem »
Karl Marx
Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Karl Marx · Näe rohkem »
Kriitiline teooria
Kriitiline teooria (saksa keelesKritische Theorie, inglise keeles critical theory) on tõlgendusviis, milles on võimalik ühiskonda järk-järgult muuta.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Kriitiline teooria · Näe rohkem »
Kunst (kirjastus)
Kunst oli kirjastamisega tegelev Eesti ettevõte, mis loodi 1957.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Kunst (kirjastus) · Näe rohkem »
Leo Metsar
Vasakult: Leo Metsar, Abel Nagelmaa ja Ilmar Talve. 8. juunil 2004 Tartu Kirjanike Majas. Leo Metsar (kuni 17.06.1936 Leo Mollok; 27. aprill 1924 Tartu – 4. august 2010) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Leo Metsar · Näe rohkem »
Ludwig Wittgenstein
Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Ludwig Wittgenstein · Näe rohkem »
Marburg
Marburg Marburg (kuni 1974. aastani Marburg an der Lahn) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal, Marburg-Biedenkopfi kreisi keskus.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Marburg · Näe rohkem »
Marju Luts-Sootak
Marju Luts-Sootak (kuni 2007 Marju Luts; sündinud 3. märtsil 1966 Rakveres) on eesti õigusajaloolane, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo õppetooli juhataja, professor.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Marju Luts-Sootak · Näe rohkem »
Marksism
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Marksism · Näe rohkem »
Mati Sirkel
Mati Sirkel. Ly Lestbergi foto Mati Sirkel (sündinud 12. oktoobril 1949 Paides) on eesti literaat ja tõlkija.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Mati Sirkel · Näe rohkem »
Max Horkheimer
Max Horkheimer (esiplaanil vasakul) ja Theodor Adorno, 1964 Max Horkheimer (14. veebruar 1895 Zuffenhausen (tänapäeval Stuttgardi linnaosa) – 7. juuli 1973 Nürnberg) oli Saksamaa filosoof ja sotsioloog.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Max Horkheimer · Näe rohkem »
Max Weber
Max Weber (1894) Max Weber (21. aprill 1864 Erfurt – 14. juuni 1920 München) oli saksa sotsioloog, jurist ja filosoof.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Max Weber · Näe rohkem »
Märt Väljataga
Märt Väljataga esinemas kirjandusfestivalil HeadReadFoto: Ave Maria Mõistlik, 3. juuni 2012 Märt Väljataga (sündinud 30. märtsil 1965) on eesti kirjanduskriitik, filosoof, tõlkija ja luuletaja.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Märt Väljataga · Näe rohkem »
München
München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn.
Uus!!: Jürgen Habermas ja München · Näe rohkem »
Modernsus
Modernsus (inglise keeles modernity, modern times; ee "uudsus") tähistab inimsuse, valgustusfilosoofia, tööstuspöörde ja ilmalikustamise põhjustanud ajaloolisi muutusi paljudes eluvaldkondades, mis algasid valgustusajastul ja jätkuvad tänapäevani.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Modernsus · Näe rohkem »
Poliitika
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Poliitika · Näe rohkem »
Positivism
Positivism on filosoofia suund, mis hõlmab Auguste Comte'i filosoofia, Ernst Machi ja Richard Avenariuse empiriokrititsismi ning Viini ringi (Rudolf Carnapi) algatatud loogilise positivismi.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Positivism · Näe rohkem »
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Postimees · Näe rohkem »
Poststrukturalism
Poststrukturalism (sama mis dekonstruktsionism) on alates 1970.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Poststrukturalism · Näe rohkem »
Pragmatism
Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Pragmatism · Näe rohkem »
Rebekka Habermas
Rebekka Habermas (2014) Rebekka Habermas (3. juuli 1959 Frankfurt – 21. detsember 2023 Göttingen) oli saksa ajaloolane.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Rebekka Habermas · Näe rohkem »
Rein Ruutsoo
Rein Ruutsoo (sündinud 27. juunil 1947) on eesti filosoof, ajaloolane ja politoloog.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Rein Ruutsoo · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Saksamaa · Näe rohkem »
Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia
Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia peahoone Belgradis Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (serbia keeles Српска академија наука и уметности / Srpska akademija nauka i umetnosti; akronüüm SANU) on Serbia teadusakadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »
Sonningi auhind
Sonningi auhind (taani keeles Sonningprisen) on Taani suurim kultuuriauhind.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Sonningi auhind · Näe rohkem »
Sotsioloog
Sotsioloog on sotsiaalteadlane, kes tegeleb sotsioloogiaga.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Sotsioloog · Näe rohkem »
Starnberg
Starnberg on linn Saksamaa lääneosas Baieri liidumaal Ülem-Baieri ringkonnas, Starnbergi kreisi keskus.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Starnberg · Näe rohkem »
Talcott Parsons
Talcott Parsons Talcott Parsons (13. detsember 1902 – 8. mai 1979) oli inglise päritolu USA teadlane, keda on peetud 20.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Talcott Parsons · Näe rohkem »
Theodor Adorno
Theodor Adorno, 1964 Theodor W. Adorno (kodanikunimega Theodor Ludwig Wiesengrund, 11. september 1903, Frankfurt – 6. august 1969, Visp) oli sotsioloog, filosoof ja muusikateadlane.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Theodor Adorno · Näe rohkem »
Tiit Matsulevitš
Tiit Matsulevitš, 2013 Tiit Matsulevitš (sündinud 27. septembril 1958 Tallinnas) on Eesti ajakirjanik, diplomaat ja poliitik.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Tiit Matsulevitš · Näe rohkem »
Tiiu Hallap
Tiiu Hallap (sündinud 14. juunil 1960) on eesti filosoof ja tõlkija.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Tiiu Hallap · Näe rohkem »
Venemaa Teaduste Akadeemia
Venemaa Teaduste Akadeemia peahoone Moskvas Venemaa Teaduste Akadeemia, ka Venemaa TA, (vene keeles Российская академия наук; lühend РАН, RAN) on Venemaa üks neljast riiklikust teadusakadeemiast.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Venemaa Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Vikerkaar (ajakiri)
Kõik aastakäigud seisuga august 2013 Vikerkaar on 1986.
Uus!!: Jürgen Habermas ja Vikerkaar (ajakiri) · Näe rohkem »
18. juuni
18.
Uus!!: Jürgen Habermas ja 18. juuni · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Jürgen Habermas ja 1929 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Jürgen Habermas ja 1961 · Näe rohkem »
1962
1962.
Uus!!: Jürgen Habermas ja 1962 · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: Jürgen Habermas ja 1964 · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: Jürgen Habermas ja 1971 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Jürgen Habermas ja 1992 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Jürgen Habermas ja 1994 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Jürgen Habermas ja 1996 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Jürgen Habermas ja 2001 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Jürgen Habermas ja 2002 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Jürgen Habermas ja 2003 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Jürgen Habermas ja 2004 · Näe rohkem »
