59 suhted: Aas-jürilill, Abilehed, Aedsalat, Alamperekond, Antarktika, Õis, Carl von Linné, Emakakael (botaanika), Emakasuue, Hambuline leheserv, Hambune jürilill, Hammasjuur, Harilik sinilill, Jürilill, Juuremügarad, Kaheidulehelised, Kahelisulgjas leht, Kandeleht, Kapsalaadsed, Kare jürilill, Katteseemnetaimed, Kännas, Kõdrake, Kobar, Kollane, Kreeka keel, Kroonlehed, Ladina keel, Lehekodarik, Leheroots, Leheserv, Leht, Mõru jürilill, Mets-jürilill, Püsikud, Perekond (bioloogia), Punane, Risoom, Ristõielised, Rohttaimed, Roosa, Saagjas leheserv, Sõlm (botaanika), Seeme, Selts (bioloogia), Spiraal, Sugukond (bioloogia), Sulgjas leht, Taimed, Terve leheserv, ..., Tolmukapea, Tolmukas, Tupplehed, Vahelduv leheseis, Valge, Vars, Vastak leheseis, Vili, 1753. Laienda indeks (9 rohkem) »
Aas-jürilill
Aas-jürilill (Cardamine pratensis L. subsp. pratensis) on ristõieliste sugukonda jürilille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Jürilill ja Aas-jürilill · Näe rohkem »
Abilehed
Üheemakase viirpuu abilehtedega lehed Abilehed (ladina stipulae) on leherootsu alusel (leherootsu varrele kinnitumise koht) olevad lehesarnased väljakasved, lehtedest enamasti palju väiksemad, harva suuremad.
Uus!!: Jürilill ja Abilehed · Näe rohkem »
Aedsalat
Aedsalat (Lactuca sativa) on korvõieliste sugukonda, salati perekonda, kuuluv tuntud köögivili.
Uus!!: Jürilill ja Aedsalat · Näe rohkem »
Alamperekond
Alamperekond (subgenus) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev perekonna- (genus) sisene takson.
Uus!!: Jürilill ja Alamperekond · Näe rohkem »
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Jürilill ja Antarktika · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Jürilill ja Õis · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Jürilill ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Emakakael (botaanika)
1. emakasuue 2. '''emakakael''' 3. tolmukapea 4. tolmukaniit 5. kroonleht Emakakael (ladina stylus) on emaka osa, mis ühendab sigimikku ja emakasuuet.
Uus!!: Jürilill ja Emakakael (botaanika) · Näe rohkem »
Emakasuue
Emakasuue (ladina keeles stigma) on taime emaka tipmine osa, tavaliselt väikeste näsadega ja limane.
Uus!!: Jürilill ja Emakasuue · Näe rohkem »
Hambuline leheserv
Paiselehe hambulise servaga leht Hambuline leheserv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega leheserv.
Uus!!: Jürilill ja Hambuline leheserv · Näe rohkem »
Hambune jürilill
Hambune jürilill (Cardamine dentata) on ristõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Jürilill ja Hambune jürilill · Näe rohkem »
Hammasjuur
Hammasjuur (Cardamine bulbifera) on ristõieliste sugukonda jürilille perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Jürilill ja Hammasjuur · Näe rohkem »
Harilik sinilill
Sinine ja roosa sinilill Harilik sinilill (Hepatica nobilis) on taimeliik tulikaliste sugukonnast sinilille perekonnast.
Uus!!: Jürilill ja Harilik sinilill · Näe rohkem »
Jürilill
Jürilill (Cardamine L.) on kapsalaadsete seltsi ristõieliste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Jürilill ja Jürilill · Näe rohkem »
Juuremügarad
endoplasmaatilist retiikulumi, diktüosoomi ja rakukesta Juuremügarad ehk noodulid moodustuvad taimede (eelkõige liblikõieliste, Fabaceae) juurtel, kui taim on sümbioosis õhulämmastikku fikseeriva bakteri ehk mügarbakteriga.
Uus!!: Jürilill ja Juuremügarad · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Jürilill ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Kahelisulgjas leht
Niiluse akaatsia kahelisulgjas leht Kahelisulgjas leht on sulgjas liitleht, mille pearootsu sulgjatele külgharudele kinnituvad omakorda lehekesed enamasti vastakuti paarikaupa.
Uus!!: Jürilill ja Kahelisulgjas leht · Näe rohkem »
Kandeleht
Flamingolille tõlvik koos värvika kandelehega Kandeleht on vahetult õie või õisiku alusel asuv kõrgleht, mis soodustab vilja levimist.
Uus!!: Jürilill ja Kandeleht · Näe rohkem »
Kapsalaadsed
Kapsalaadsed (Brassicales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Jürilill ja Kapsalaadsed · Näe rohkem »
Kare jürilill
Kare jürilill (Cardamine hirsuta) on ristõieliste sugukonda jürilille perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Jürilill ja Kare jürilill · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Jürilill ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kännas
Kännase skeem Kännas (ladina keeles corymbus) on õisik, mille õieraod algavad küll erinevalt kõrguselt, ent õied ulatuvad ikkagi enam-vähem samale kõrgusele.
Uus!!: Jürilill ja Kännas · Näe rohkem »
Kõdrake
Põld-litterheina kõdrake Kõdrake on kahepesaline pikuti kaheks poolmeks avanev vili, mille pikkus ületab laiust kuni kolm korda.
Uus!!: Jürilill ja Kõdrake · Näe rohkem »
Kobar
Kobar (racemus) on pika peatelje ja lühikeste õieraagudega püstine või rippuv õisik.
Uus!!: Jürilill ja Kobar · Näe rohkem »
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Uus!!: Jürilill ja Kollane · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Jürilill ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Uus!!: Jürilill ja Kroonlehed · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Jürilill ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lehekodarik
Võilillel on lehekodarik. Lehekodarik ehk kodarik on varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogumik.
Uus!!: Jürilill ja Lehekodarik · Näe rohkem »
Leheroots
Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.
Uus!!: Jürilill ja Leheroots · Näe rohkem »
Leheserv
Leheserv on lihtlehe või liitlehe lehekeste lehelaba serv.
Uus!!: Jürilill ja Leheserv · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Jürilill ja Leht · Näe rohkem »
Mõru jürilill
Mõru jürilill (Cardamine amara) on ristõieliste sugukonda jürilille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Jürilill ja Mõru jürilill · Näe rohkem »
Mets-jürilill
Mets-jürilill (Cardamine impatiens) on ristõieliste sugukonda jürilille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Jürilill ja Mets-jürilill · Näe rohkem »
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Uus!!: Jürilill ja Püsikud · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Jürilill ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Uus!!: Jürilill ja Punane · Näe rohkem »
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Uus!!: Jürilill ja Risoom · Näe rohkem »
Ristõielised
Ristõielised (Brassicaceae ehk Cruciferae) on suur õistaimede sugukond.
Uus!!: Jürilill ja Ristõielised · Näe rohkem »
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Uus!!: Jürilill ja Rohttaimed · Näe rohkem »
Roosa
Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.
Uus!!: Jürilill ja Roosa · Näe rohkem »
Saagjas leheserv
pisi Saagjas leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammaste ja nendevaheliste teravate sälkudega leheserv.
Uus!!: Jürilill ja Saagjas leheserv · Näe rohkem »
Sõlm (botaanika)
Sõlmed ehk varresõlmed on kohad varrel, kuhu kinnituvad lehed.
Uus!!: Jürilill ja Sõlm (botaanika) · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Jürilill ja Seeme · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Jürilill ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Spiraal
Spiraal (keskladinakeelsest sõnast spiralis; ladina keeles spira 'käänd', 'looge') on tasandiline kõverjoon, mis kulgeb pidevalt suureneva raadiusega ühe punkti või telje ümber ja vastavalt kaugeneb sellest, või vastupidi, raadiuse vähenedes läheneb sellele punktile või teljele.
Uus!!: Jürilill ja Spiraal · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Jürilill ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Sulgjas leht
Sulgjas leht on liitleht, mille lehekesed kinnituvad pearootsule enamasti vastakuti paarikaupa.
Uus!!: Jürilill ja Sulgjas leht · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Jürilill ja Taimed · Näe rohkem »
Terve leheserv
Aed-pirnipuu leheserv on terve Terveks leheservaks nimetatakse lehe ilma igasuguste väljalõigeteta, sirget või kaarjat serva.
Uus!!: Jürilill ja Terve leheserv · Näe rohkem »
Tolmukapea
Ratsuritähe tolmukapead Tolmukapea (lad anthera) on tolmuka osa, milles paiknevad tolmupesad ehk mikrosporangiumid tolmuteradega.
Uus!!: Jürilill ja Tolmukapea · Näe rohkem »
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Uus!!: Jürilill ja Tolmukas · Näe rohkem »
Tupplehed
Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.
Uus!!: Jürilill ja Tupplehed · Näe rohkem »
Vahelduv leheseis
Vahelduv leheseis ehk spiraalne leheseis on leheseis, mille korral lehed kinnituvad võrsele eri kõrgusel üksikult.
Uus!!: Jürilill ja Vahelduv leheseis · Näe rohkem »
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Uus!!: Jürilill ja Valge · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Jürilill ja Vars · Näe rohkem »
Vastak leheseis
Suure igihali (''Vinca major'') lehed asetsevad vastakult Vastak leheseis on leheseis, mille puhul lehed asetsevad varrel paarikaupa peegelsümmeetriliselt.
Uus!!: Jürilill ja Vastak leheseis · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Jürilill ja Vili · Näe rohkem »
1753
1753.
Uus!!: Jürilill ja 1753 · Näe rohkem »