Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Jürilill

Index Jürilill

Jürilill (Cardamine L.) on kapsalaadsete seltsi ristõieliste sugukonda kuuluv perekond.

59 suhted: Aas-jürilill, Abilehed, Aedsalat, Alamperekond, Antarktika, Õis, Carl von Linné, Emakakael (botaanika), Emakasuue, Hambuline leheserv, Hambune jürilill, Hammasjuur, Harilik sinilill, Jürilill, Juuremügarad, Kaheidulehelised, Kahelisulgjas leht, Kandeleht, Kapsalaadsed, Kare jürilill, Katteseemnetaimed, Kännas, Kõdrake, Kobar, Kollane, Kreeka keel, Kroonlehed, Ladina keel, Lehekodarik, Leheroots, Leheserv, Leht, Mõru jürilill, Mets-jürilill, Püsikud, Perekond (bioloogia), Punane, Risoom, Ristõielised, Rohttaimed, Roosa, Saagjas leheserv, Sõlm (botaanika), Seeme, Selts (bioloogia), Spiraal, Sugukond (bioloogia), Sulgjas leht, Taimed, Terve leheserv, ..., Tolmukapea, Tolmukas, Tupplehed, Vahelduv leheseis, Valge, Vars, Vastak leheseis, Vili, 1753. Laienda indeks (9 rohkem) »

Aas-jürilill

Aas-jürilill (Cardamine pratensis L. subsp. pratensis) on ristõieliste sugukonda jürilille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Jürilill ja Aas-jürilill · Näe rohkem »

Abilehed

Üheemakase viirpuu abilehtedega lehed Abilehed (ladina stipulae) on leherootsu alusel (leherootsu varrele kinnitumise koht) olevad lehesarnased väljakasved, lehtedest enamasti palju väiksemad, harva suuremad.

Uus!!: Jürilill ja Abilehed · Näe rohkem »

Aedsalat

Aedsalat (Lactuca sativa) on korvõieliste sugukonda, salati perekonda, kuuluv tuntud köögivili.

Uus!!: Jürilill ja Aedsalat · Näe rohkem »

Alamperekond

Alamperekond (subgenus) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev perekonna- (genus) sisene takson.

Uus!!: Jürilill ja Alamperekond · Näe rohkem »

Antarktika

Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).

Uus!!: Jürilill ja Antarktika · Näe rohkem »

Õis

Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.

Uus!!: Jürilill ja Õis · Näe rohkem »

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Uus!!: Jürilill ja Carl von Linné · Näe rohkem »

Emakakael (botaanika)

1. emakasuue 2. '''emakakael''' 3. tolmukapea 4. tolmukaniit 5. kroonleht Emakakael (ladina stylus) on emaka osa, mis ühendab sigimikku ja emakasuuet.

Uus!!: Jürilill ja Emakakael (botaanika) · Näe rohkem »

Emakasuue

Emakasuue (ladina keeles stigma) on taime emaka tipmine osa, tavaliselt väikeste näsadega ja limane.

Uus!!: Jürilill ja Emakasuue · Näe rohkem »

Hambuline leheserv

Paiselehe hambulise servaga leht Hambuline leheserv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega leheserv.

Uus!!: Jürilill ja Hambuline leheserv · Näe rohkem »

Hambune jürilill

Hambune jürilill (Cardamine dentata) on ristõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Jürilill ja Hambune jürilill · Näe rohkem »

Hammasjuur

Hammasjuur (Cardamine bulbifera) on ristõieliste sugukonda jürilille perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Jürilill ja Hammasjuur · Näe rohkem »

Harilik sinilill

Sinine ja roosa sinilill Harilik sinilill (Hepatica nobilis) on taimeliik tulikaliste sugukonnast sinilille perekonnast.

Uus!!: Jürilill ja Harilik sinilill · Näe rohkem »

Jürilill

Jürilill (Cardamine L.) on kapsalaadsete seltsi ristõieliste sugukonda kuuluv perekond.

Uus!!: Jürilill ja Jürilill · Näe rohkem »

Juuremügarad

endoplasmaatilist retiikulumi, diktüosoomi ja rakukesta Juuremügarad ehk noodulid moodustuvad taimede (eelkõige liblikõieliste, Fabaceae) juurtel, kui taim on sümbioosis õhulämmastikku fikseeriva bakteri ehk mügarbakteriga.

Uus!!: Jürilill ja Juuremügarad · Näe rohkem »

Kaheidulehelised

Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.

Uus!!: Jürilill ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »

Kahelisulgjas leht

Niiluse akaatsia kahelisulgjas leht Kahelisulgjas leht on sulgjas liitleht, mille pearootsu sulgjatele külgharudele kinnituvad omakorda lehekesed enamasti vastakuti paarikaupa.

Uus!!: Jürilill ja Kahelisulgjas leht · Näe rohkem »

Kandeleht

Flamingolille tõlvik koos värvika kandelehega Kandeleht on vahetult õie või õisiku alusel asuv kõrgleht, mis soodustab vilja levimist.

Uus!!: Jürilill ja Kandeleht · Näe rohkem »

Kapsalaadsed

Kapsalaadsed (Brassicales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.

Uus!!: Jürilill ja Kapsalaadsed · Näe rohkem »

Kare jürilill

Kare jürilill (Cardamine hirsuta) on ristõieliste sugukonda jürilille perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Jürilill ja Kare jürilill · Näe rohkem »

Katteseemnetaimed

Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.

Uus!!: Jürilill ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »

Kännas

Kännase skeem Kännas (ladina keeles corymbus) on õisik, mille õieraod algavad küll erinevalt kõrguselt, ent õied ulatuvad ikkagi enam-vähem samale kõrgusele.

Uus!!: Jürilill ja Kännas · Näe rohkem »

Kõdrake

Põld-litterheina kõdrake Kõdrake on kahepesaline pikuti kaheks poolmeks avanev vili, mille pikkus ületab laiust kuni kolm korda.

Uus!!: Jürilill ja Kõdrake · Näe rohkem »

Kobar

Kobar (racemus) on pika peatelje ja lühikeste õieraagudega püstine või rippuv õisik.

Uus!!: Jürilill ja Kobar · Näe rohkem »

Kollane

Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.

Uus!!: Jürilill ja Kollane · Näe rohkem »

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Uus!!: Jürilill ja Kreeka keel · Näe rohkem »

Kroonlehed

Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.

Uus!!: Jürilill ja Kroonlehed · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Jürilill ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lehekodarik

Võilillel on lehekodarik. Lehekodarik ehk kodarik on varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogumik.

Uus!!: Jürilill ja Lehekodarik · Näe rohkem »

Leheroots

Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.

Uus!!: Jürilill ja Leheroots · Näe rohkem »

Leheserv

Leheserv on lihtlehe või liitlehe lehekeste lehelaba serv.

Uus!!: Jürilill ja Leheserv · Näe rohkem »

Leht

Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.

Uus!!: Jürilill ja Leht · Näe rohkem »

Mõru jürilill

Mõru jürilill (Cardamine amara) on ristõieliste sugukonda jürilille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Jürilill ja Mõru jürilill · Näe rohkem »

Mets-jürilill

Mets-jürilill (Cardamine impatiens) on ristõieliste sugukonda jürilille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Jürilill ja Mets-jürilill · Näe rohkem »

Püsikud

Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.

Uus!!: Jürilill ja Püsikud · Näe rohkem »

Perekond (bioloogia)

Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.

Uus!!: Jürilill ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »

Punane

Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.

Uus!!: Jürilill ja Punane · Näe rohkem »

Risoom

Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.

Uus!!: Jürilill ja Risoom · Näe rohkem »

Ristõielised

Ristõielised (Brassicaceae ehk Cruciferae) on suur õistaimede sugukond.

Uus!!: Jürilill ja Ristõielised · Näe rohkem »

Rohttaimed

Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.

Uus!!: Jürilill ja Rohttaimed · Näe rohkem »

Roosa

Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.

Uus!!: Jürilill ja Roosa · Näe rohkem »

Saagjas leheserv

pisi Saagjas leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammaste ja nendevaheliste teravate sälkudega leheserv.

Uus!!: Jürilill ja Saagjas leheserv · Näe rohkem »

Sõlm (botaanika)

Sõlmed ehk varresõlmed on kohad varrel, kuhu kinnituvad lehed.

Uus!!: Jürilill ja Sõlm (botaanika) · Näe rohkem »

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Uus!!: Jürilill ja Seeme · Näe rohkem »

Selts (bioloogia)

Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.

Uus!!: Jürilill ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »

Spiraal

Spiraal (keskladinakeelsest sõnast spiralis; ladina keeles spira 'käänd', 'looge') on tasandiline kõverjoon, mis kulgeb pidevalt suureneva raadiusega ühe punkti või telje ümber ja vastavalt kaugeneb sellest, või vastupidi, raadiuse vähenedes läheneb sellele punktile või teljele.

Uus!!: Jürilill ja Spiraal · Näe rohkem »

Sugukond (bioloogia)

Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.

Uus!!: Jürilill ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »

Sulgjas leht

Sulgjas leht on liitleht, mille lehekesed kinnituvad pearootsule enamasti vastakuti paarikaupa.

Uus!!: Jürilill ja Sulgjas leht · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Jürilill ja Taimed · Näe rohkem »

Terve leheserv

Aed-pirnipuu leheserv on terve Terveks leheservaks nimetatakse lehe ilma igasuguste väljalõigeteta, sirget või kaarjat serva.

Uus!!: Jürilill ja Terve leheserv · Näe rohkem »

Tolmukapea

Ratsuritähe tolmukapead Tolmukapea (lad anthera) on tolmuka osa, milles paiknevad tolmupesad ehk mikrosporangiumid tolmuteradega.

Uus!!: Jürilill ja Tolmukapea · Näe rohkem »

Tolmukas

Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.

Uus!!: Jürilill ja Tolmukas · Näe rohkem »

Tupplehed

Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.

Uus!!: Jürilill ja Tupplehed · Näe rohkem »

Vahelduv leheseis

Vahelduv leheseis ehk spiraalne leheseis on leheseis, mille korral lehed kinnituvad võrsele eri kõrgusel üksikult.

Uus!!: Jürilill ja Vahelduv leheseis · Näe rohkem »

Valge

Valge on akromaatiline värvus.

Uus!!: Jürilill ja Valge · Näe rohkem »

Vars

Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.

Uus!!: Jürilill ja Vars · Näe rohkem »

Vastak leheseis

Suure igihali (''Vinca major'') lehed asetsevad vastakult Vastak leheseis on leheseis, mille puhul lehed asetsevad varrel paarikaupa peegelsümmeetriliselt.

Uus!!: Jürilill ja Vastak leheseis · Näe rohkem »

Vili

Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.

Uus!!: Jürilill ja Vili · Näe rohkem »

1753

1753.

Uus!!: Jürilill ja 1753 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Cardamine.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »