Sisukord
362 suhted: Aadel, Aadu Hint, Abt, Adolf Hitler, Adramaa, Aira Kaal, Ajalooline Ajakiri, Akadeemia (ajakiri), Aleksander-Harald Trilljärv, Almanahh, Altar, Andreas von Steinberg, Andres Saal, Anti Selart, Aristarch Sinkel, Arno Rafael Cederberg, Arnold (Pöide foogt), Artur Vassar, Arvo Mägi, Arvo Valton, Astaf von Transehe-Roseneck, Autonoomia, Axel von Gernet, Čechy, Ülemiste järv, Balthasar Russow, Bartholomäus Hoeneke, Bojaar, Brandenburgi mark, Burchard von Dreileben, Burgundia, Christian Kelch, Christoph II, Dramatiseering, Edgar V. Saks, Eduard Bornhöhe, Eesti, Eesti keel, Eesti kohanimeraamat, Eesti looduse infosüsteem, Eesti NSV, Eesti pagulaskirjandus, Eesti Päevaleht, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Riiklik Kirjastus, Eesti Sõna, Eesti Vabariigi aastapäev, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa kuberner, Eestlased, ... Laienda indeks (312 rohkem) »
- 14. sajand Eestis
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Aadel
Aadu Hint
Aadu Hint (õieti Adolf Edmund Hint; 28. detsember 1909 / 10. jaanuar 1910 Igaküla, Muhu-Suure vald, Muhu kihelkond – 26. oktoober 1989 Tallinn) oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Aadu Hint
Abt
Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".
Vaata Jüriöö ülestõus ja Abt
Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).
Vaata Jüriöö ülestõus ja Adolf Hitler
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Adramaa
Aira Kaal
Aira Kaal (kuni 9. aprillini 1938 Alma-Vilhelmine Kaal, alates aastast 1939 Aira Hone, pseudonüüm Reet Uielu; 7. november 1911 Uuemõisa vald, Saaremaa – 7. aprill 1988) oli eesti kirjanik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Aira Kaal
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Ajalooline Ajakiri
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Vaata Jüriöö ülestõus ja Akadeemia (ajakiri)
Aleksander-Harald Trilljärv
Aleksander-Harald Trilljärv (19. aprill 1871 Porkuni – 30. september 1944 Tallinn) oli eesti näitleja ja tõlkija.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Aleksander-Harald Trilljärv
Almanahh
Almanahh on regulaarselt, ebaregulaarselt või ainukordselt avaldatav koguteos, mis tihtipeale käsitleb mingit valdkonda või eluala.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Almanahh
Altar
Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Altar
Andreas von Steinberg
Andreas von Steinberg oli Liivi ordu maamarssal aastatel 1354–1375.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Andreas von Steinberg
Andres Saal
Andres Saal (Selja (Kaseküla) – 23. juuni 1931 Los Angeles, USA) oli eesti kirjanik, ajakirjanik, fotograaf, kartograaf ja etnoloog.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Andres Saal
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Anti Selart
Aristarch Sinkel
Aristarch Sinkel (13. detsember 1912 Virtsu – 25. september 1988 Pärnu) oli eesti jurist ja kirjanik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Aristarch Sinkel
Arno Rafael Cederberg
Arno Rafael Cederberg Arno Rafael Cederberg (2. juuli 1885 Tuusula, Uusimaa – 19. oktoober 1948 Helsingi) oli soome ajaloolane.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Arno Rafael Cederberg
Arnold (Pöide foogt)
Arnold (ka Arnoldus) oli aastal 1343 Pöide foogt.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Arnold (Pöide foogt)
Artur Vassar
Artur Vassar (18. november 1911 Keeni vald, Tartumaa – 17. juuli 1977 Rutja, Lääne-Virumaa) oli eesti ajaloolane ja arheoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1961).
Vaata Jüriöö ülestõus ja Artur Vassar
Arvo Mägi
Arvo Mägi (pseudonüüm ka Juhan Timmukuru; 13. juuni 1913 Koosa küla, Kavastu vald, Tartumaa – 27. november 2004 Nacka vald, Stockholmi lään) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Arvo Mägi
Arvo Valton
Arvo Valton aastal 2007 Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Vallikivi; sündinud 14. detsembril 1935 Märjamaal) on eesti proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ning publitsist.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Arvo Valton
Astaf von Transehe-Roseneck
Alexander Georg Astaf von Transehe-Roseneck (läti Astafs fon Tranzē-Rozeneks) (6. veebruar (vkj) 1865 Auguliena – 2. juuli 1946 Freudenholm, Holstein) oli baltisaksa ajaloolane, genealoog ja publitsist.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Astaf von Transehe-Roseneck
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Autonoomia
Axel von Gernet
Axel Von Gernet Gernetite aadlivapp Konrad Axel von Gernet (14/26. november 1865 Salutaguse, Harjumaa – 5. veebruar 1920 Petrograd) oli baltisaksa ajaloolane.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Axel von Gernet
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Čechy
Ülemiste järv
Ülemiste järv 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Ülemiste järv
Balthasar Russow
Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Balthasar Russow
Bartholomäus Hoeneke
Bartholomäus Hoeneke (vahel ka Bartholomeus Hoeneke) oli 14. sajandil elanud preester ja Liivimaa noorema riimkroonika autor.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Bartholomäus Hoeneke
Bojaar
Vene bojaarid 16.-17. sajandil. Bojaarid olid Vene ja Moskva vürstiriigi kõrgaadlikud 18. sajandi alguseni.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Bojaar
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Brandenburgi mark
Burchard von Dreileben
Burchard von Dreileben (ka Borchart van Dreinlove, Dreyleven, ladinapäraselt Borgardus de Drelegen) oli Liivimaa ordumeister aastatel 1340–1345.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Burchard von Dreileben
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Burgundia
Christian Kelch
Christian Kelch (15. detsember (vkj 5. detsember) 1657 Greifenhagen, Pommeri – 2. detsember 1710 Tallinn) oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Christian Kelch
Christoph II
Christoph II nime on kandnud mitmed valitsejad.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Christoph II
Dramatiseering
Dramatiseering on proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Dramatiseering
Edgar V. Saks
Edgar Valter Saks (25. jaanuar 1910 Tartu – 11. aprill 1984 Montréal, Kanada) oli Eesti poliitik, publitsist, majandustegelane, harrastusajaloolane ja kirjanik, haridusminister eksiilis 8.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Edgar V. Saks
Eduard Bornhöhe
Eduard BornhöheEduard Bornhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg; 17. veebruar (vkj 5. veebruar) 1862 Kullaaru – 17. november 1923 Tallinn) oli eesti proosakirjanik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eduard Bornhöhe
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eesti
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eesti keel
Eesti kohanimeraamat
Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eesti kohanimeraamat
Eesti looduse infosüsteem
Eesti looduse infosüsteem (lühend EELIS) on alates 1999.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eesti looduse infosüsteem
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eesti NSV
Eesti pagulaskirjandus
Eesti Kirjanike Kooperatiivi märk Eesti pagulaskirjandus oli kirjandus, mis arenes väljaspool okupeeritud Eestit aastail 1944–1990.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eesti pagulaskirjandus
Eesti Päevaleht
Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eestis ilmuv eestikeelne päevaleht.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eesti Päevaleht
Eesti Rahvusringhääling
Eesti Rahvusringhääling (lühend ERR) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele 1. juunil 2007 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eesti Rahvusringhääling
Eesti Riiklik Kirjastus
Eesti Riiklik Kirjastus (lühend ERK) oli aastatel 1949–1964 tegutsenud Eesti NSV riiklik universaalkirjastus, mis andis välja lõviosa tolleaegsest raamatutoodangust (kokku umbes 9000 raamatut ja brošüüri).
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eesti Riiklik Kirjastus
Eesti Sõna
Eesti Sõna oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1941–1944 (Saksa okupatsiooni ajal) Tallinnas ja hiljem 1945.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eesti Sõna
Eesti Vabariigi aastapäev
Pika Hermanni tornis Vabariigi aastapäeva paraad Tallinnas, 24. veebruar 2011 Tartu üliõpilaskorporatsioonid oma lippudega Eesti lipu tervitamisel Tartu tähetorni juures, 24. veebruar 2013 Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eesti Vabariigi aastapäev
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eestimaa hertsogkond
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eestimaa kuberner
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eestlased
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Engelbert von Dolen
Engelbert von Dolen (? – 3. september 1347) oli vaimulik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Engelbert von Dolen
Enn Kippel
Enn Kippel (aastani 1935 Eduard Ferdinand Kippel; 16. veebruar 1901 Tallinn – 15. veebruar 1942 Leningrad) oli eesti kirjanik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Enn Kippel
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Enn Tarvel
Enn Vetemaa
Enn Vetemaa (20. juuni 1936 Tallinn – 28. märts 2017 Tallinn) oli eesti kirjanik ja helilooja.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Enn Vetemaa
Epideemia
Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Epideemia
Erakla
Erakla ehk ermitaaž (prantsuse keeles ermitage) on eraku ehk eremiidi eluase.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Erakla
Eric Hobsbawm
Eric John Ernest Hobsbawm (9. juunil 1917 Aleksandria – 1. oktoober 2012 London) oli Briti ajaloolane.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eric Hobsbawm
Erni Hiir
Erni Hiir (kodanikunimega Ernst Hiir 29. märts (16. märts Juliuse kalendri järgi) 1900 Karjatnurme, Taagepera vald – 27. oktoober 1989) oli eesti luuletaja, ajakirjanik, kriitik ja tõlkija.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Erni Hiir
Esimese öö õigus
"Pravo gospodina". Vassili Polenovi maal 1874. aastast. Moskva, Tretjakovi galerii Esimese öö õigus (ladina keeles ius primae noctis) tähendab feodaalisanda õigust veeta oma pärisorja abiellumise korral pulmaöö (esimene öö) pärisorja pruudiga.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Esimese öö õigus
Estonica
Estonica oli Eesti Instituudi koostatud Eesti-teemaline võrguentsüklopeedia, mis sai alguse 2000.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Estonica
Eugen Kapp
Eugen Kapp (26. mai 1908 Astrahan – 29. oktoober 1996 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Eugen Kapp
Feodaal
Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Feodaal
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Feodalism
Film
Film on filmikunsti salvestatud teos, mille andmekandjaks on filmilint ning kus on visuaalselt nähtav kaadrite esitus, standardsena 24 kaadrit sekundis.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Film
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Foogt
Germaani laenud eesti keeles
Germaani laenud on alates II aastatuhandest eKr kuni 9.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Germaani laenud eesti keeles
Goswin von Herike
Goswin von Herike (ka Herreke; surnud 10. septembril 1359) oli Liivi ordu maameister aastatel 1345–1359.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Goswin von Herike
Gustav Suits
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 Kurista – 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Gustav Suits
Haapsalu piiskopilinnus
Vaade linnusevaremetele idast Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade läänest 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Haapsalu piiskopilinnuse varemed. 1889 konvendihoone läänetiiva Vahitorn Haapsalu piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–17.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Haapsalu piiskopilinnus
Haldus
Haldus ehk haldamine on kõige levinumas tähenduses riigi funktsioonide teostamise vorm (siinjuures kasutatakse ka terminit "avalik haldus"), s.o riigiasutustuste (näiteks ministeeriumid) tegevus seaduse alusel ja nende täitmiseks.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Haldus
Hallandi hertsog
Viimase Hallandi hertsogi Bertili vapp Hallandi hertsog (rootsi hertig av Halland) on Rootsi aadlitiitel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Hallandi hertsog
Hannes Walter
Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Hannes Walter
Hans Kruus
Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Hans Kruus
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Harjumaa
Harri Moora
Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).
Vaata Jüriöö ülestõus ja Harri Moora
Hendrik Sepp
Hendrik Sepp Hendrik Sepp (23. märts 1888 Pati vald, Pärnumaa – 5. september 1943 Läti) oli eesti ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liige.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Hendrik Sepp
Herbert Ligi
Herbert Ligi (25. oktoober 1928 – 12. november 1990) oli eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Herbert Ligi
Hermann II (Saare-Lääne piiskop)
Hermann II Osenbrugge (ka Osenbrügge) oli Saare-Lääne piiskop 1338–1362.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Hermann II (Saare-Lääne piiskop)
Hermann Wartbergest
Hermann Wartbergest (ka Wartberge Hermann, Hermann Wartberge, saksa Hermann von Wartberge, ladina Hermannus de Wartberge) oli 14. sajandil elanud Liivimaa (Liivi ordu) kroonik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Hermann Wartbergest
Hildebrand von Lenthe
Hildebrand von Lenthe oli 14. sajandil tegutsenud Liivi ordu ametnik (komtuur ja foogt).
Vaata Jüriöö ülestõus ja Hildebrand von Lenthe
Hinnus
Hinnus oli kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Hinnus
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Holstein
Horisont (ajakiri)
Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Horisont (ajakiri)
Hundiseaduse aegu
"Hundiseaduse aegu" on Eesti ajalooline film aastast 1984.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Hundiseaduse aegu
Identiteet
Identiteet on isiku enesetaju.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Identiteet
Ideoloogia
Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Ideoloogia
Igavene tuli
Teise maailmasõja ohvreid (2007) Igavene tuli on alaliselt põlev tuli või alaliselt põlev tõrvik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Igavene tuli
Ilmar Sikemäe
Ilmar Sikemäe (sündinud Helmut-Hugond Bötker; 18. detsember 1914 – 25. juuli 1998) oli eesti kirjanik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Ilmar Sikemäe
Ilukirjandus
Ilukirjandus ehk belletristika on kirjandus kui kunst.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Ilukirjandus
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Irboska
Isurid
Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Isurid
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Ivar Leimus
Jaagupipäev
Jaagupipäev (ka Jakobi päev, jakobipäev) on 25. juulil.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Jaagupipäev
Jaak Järv (kirjanik)
Jaak Järv (17. aprill 1852 – märts 1920) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Jaak Järv (kirjanik)
Jaan Kaplinski
Jaan Kaplinski (22. jaanuar 1941 Tartu – 8. august 2021) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija ja filosoof.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Jaan Kaplinski
Jaan Lõo
Jaan Lõo ja tema tütretütre Tiiu Tammist O'Brieni matmispaik Siselinna kalmistul Jaan Lõo (6. veebruar 1872 Holstre vald, Viljandimaa – 18. veebruar 1939 Tallinn) oli Eesti riigikohtunik ja luuletaja.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Jaan Lõo
Jääminek
Loire'i jõel veebruaris 2012 Jääminek on kevadel veevoolu või tuule tagajärjel veekogude jääkatte tükkide liikumine.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Jääminek
Järva foogt
Järva foogt (saksa keeles Vogt von Jerwen) oli Järvamaal valitsenud kõrgeim kohalik ametnik 13.–16. sajandil, 1237.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Järva foogt
Jüri kihelkond
Jüri kirik Jüri kihelkond (lühend Jür, saksa keeles Kirchspiel St. Jürgens) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Jüri kihelkond
Jüriöö park
Jüriöö park on park Tallinnas Lasnamäe linnaosas Ülemiste asumis Sõjamäe kõrgendikul Sõjamäe hiie alal.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Jüriöö park
Jüriööjooks
Jüriööjooks ehk jüriöö jooks on Eestis igal aastal jüripäeva (23. aprilli) paiku toimuv öine teateorienteerumisvõistlus.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Jüriööjooks
Jüripäev
Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Jüripäev
Jõelähtme kihelkond
Jõelähtme kirik Jõelähtme kihelkond (lühend Jõe, saksa keeles Kirchspiele Jegelecht) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast idas ja Eestimaa kubermangus Harju kreisis.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Jõelähtme kihelkond
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Jõgeva maakond
Johann Renner
Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Johann Renner
Johannes Semper
Johannes Semper, 1930 Johannes Semper (10. märts (vkj)/ 22. märts 1892 Pahuvere küla, Tuhalaane vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 21. veebruar 1970 Tallinn) oli eesti luuletaja, prosaist, kriitik, tõlkija, esseist ja poliitik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Johannes Semper
Johannes Vares
Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (vkj 31. detsember 1889) Kiisa küla, Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Johannes Vares
Juhan Libe
Juhan Libe (26. aprill 1904 Põltsamaa – 16. oktoober 1947 Stensbæki põgenikelaager, Taani) oli eesti ajaloolane ja ajakirjanik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Juhan Libe
Juhan Luiga
Juhan Luiga Juhan Luiga (31. märts 1873 Nõo kihelkond – 19. oktoober 1927 Tallinn) oli eesti arst, publitsist ja kultuuritegelane.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Juhan Luiga
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Jüriöö ülestõus ja Jumal
Jutustus
Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepikažanr.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Jutustus
Kaasavara
Kaasavara on vara, mis antakse kodunt kaasa pruudile, kes abielludes läheb elama peigmehe juurde.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kaasavara
Kalmistu
Ritsiku kalmistu Varstu alevikus Kiviristid Vormsi surnuaial Kalmistu ehk surnuaed on paik, kuhu maetakse surnuid kas laibamatustel või tuhastatult urniga.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kalmistu
Kanavere lahing
Kanavere lahing oli Jüriöö ülestõusu üks lahingutest.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kanavere lahing
Kantaat
Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kantaat
Karja
Karja on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Karja
Karja kihelkond
Karja kirik (2010) Karja kihelkond (lühend Krj; saksa keeles Kirchspiel Karris) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Karja kihelkond
Karjalased
Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Karjalased
Karksi foogt
Karksi foogt (saksa keeles Vogt von Karkus) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Karksi foogtkonda.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Karksi foogt
Karl Ader
Karl Ader (varjunimi Kaarup; 20. märts 1903 Kavastu vald – 18. juuni 1993 Tallinn) oli eesti lavakõneõpetaja, lavastaja, näitleja ja lastekirjanik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Karl Ader
Karl Kello
Karl Kello (sündinud 26. aprillil 1950 Rakveres) on eesti filmirežissöör, ajakirjanik ja toimetaja.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Karl Kello
Karl Ristikivi
Ristikivi bareljeef endise Karl Ristikivi muuseumi ukse kõrval Tartus.Foto: 3. juuli 2014 K.A. Hermanni 18, Tartu. Karl Ristikivi viimane elukoht Eestis.Foto: 4. juuni 2014 Loone Otsa näidendi "Üksainus araabia öö. Salme Niilendi näidend" ettelugemine Karl Ristikivi Seltsi korteris.Foto: Janno Loide, 15.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Karl Ristikivi
Kassinurme linnus
Kassinurme linnamägi Kassinurme maalinn ehk Kassinurme linnus ehk Kassinurme linnamägi ehk Kalevipoja säng on linnamägi Jõgeva vallas Patjala külas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kassinurme linnus
Kämbla
Kämbla on paikkond Harjumaal Kose vallas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kämbla
Kümnis
Kümnis, tuntud ka kui kirikukümnis oli maks, üks kümnendik saagist/tulust, mida maksti ilmalikule võimukandjale või kirikule.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kümnis
Keila kihelkond
Keila kirik Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Lääne-Harju praostkonnas Harjumaal.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Keila kihelkond
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Keskaeg
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kirik (pühakoda)
Kirjandus
Skulptuur Berliinis Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kirjandus
Kirjanik
Kirjanik on isik, kes kirjutab ilukirjandust ehk belletristikat.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kirjanik
Kirumpää
Kirumpää (võro keeles Kiräpää) on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kirumpää
Klassivõitlus
Klassivõitlus on peamiselt marksismis kasutatav mõiste ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe (antagonistliku) või ka enama sotsiaalse klassi vahel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Klassivõitlus
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Klooster
Kohtuvõim
Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kohtuvõim
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kolmas riik
Komtuur
Komtuur (saksa keeles Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Komtuur
Koormis
Koormis (ebasoovitatav termin: koormatis) on kohustus kellegi kasuks.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Koormis
Kose kihelkond
Kose kirik Kose kihelkond (lühend Kos, saksa keeles Kirchspiel Kosch) on ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangu Harju kreisis ja Harjumaa kaguosas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kose kihelkond
Kultus
Kultus on üleloomuliku olendi või niisuguse reaalse objekti kummardamine ja austamine, millele omistatakse religioosne või maagiline vägi; mida või keda teenitakse.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kultus
Kultuur ja Elu
Kultuur ja Elu (kuni 1959. aastani Kultuuritöötaja) on Eesti ajakiri, mis ilmub aastast 1958.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kultuur ja Elu
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kuningas
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kunst
Kunstiteos
Kunstiteos ehk taies (ladina keeles opus artis; prantsuse keeles œuvre d’art; inglise keeles work of art) on loomingulise tegevuse tulemusel valminud teos, millega taotletakse esteetilist veetlust.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kunstiteos
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kuralased
Kurna
Kurna on küla Harju maakonna Rae vallas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kurna
Kursi komtuur
Kursi komtuur (saksa keeles Komtur von Talkhof) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kursi komtuurkonda.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Kursi komtuur
Lasnamäe linnaosa
Lasnamäe on Tallinna linnaosa.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Lasnamäe linnaosa
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Latgalid
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Lään
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Läänemaa
Lähtse
Lähtse on küla Harju maakonnas Kiili vallas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Lähtse
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Leedulased
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Leetopiss
Lihula linnus
Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Lihula linnus
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Liivimaa
Liivimaa noorem riimkroonika
Liivimaa noorem riimkroonika (ka Hoeneke kroonika) on kroonika, mille pani 14. sajandi keskel kirja Bartholomäus Hoeneke.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Liivimaa noorem riimkroonika
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Liivimaa ordu maameister
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Liivlased
Like
Like oli keskaegne Eestimaa vasalliperekond, mis on nime saanud Liikva küla järgi.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Like
Linnakodanik
Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Linnakodanik
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Linnus
Lohu Jaanilinn
Lohu Jaanilinn ehk Loone linnamägi (ka Lohu I linnus) on linnamägi Lohu külas Kohila vallas Rapla maakonnas Keila jõe idakaldal.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Lohu Jaanilinn
Loomingu Raamatukogu
Loomingu Raamatukogu (lühend LR; algselt ""Loomingu" Raamatukogu") on 1957.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Loomingu Raamatukogu
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Maaisand
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Maakond
Maasilinn
Maasilinna varemed Maasilinn ehk Maasi linnus (saksa keeles Soneburg) on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi kindluseks) Saaremaal Saaremaa vallas Maasi külas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Maasilinn
Madis Maasing
Madis Maasing (sündinud 15. juunil 1984) on eesti ajaloolane, erialaselt medievist ja varauusaja uurija.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Madis Maasing
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Madisepäeva lahing
Mahtra sõda
Mahtra sõda oli Eestimaa talupoegade ja Vene karistussalklaste vaheline kokkupõrge 2./14. juunil 1858 Mahtra mõisas Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Mahtra sõda
Manilus
Manilus (ka manihheism; Mani kirik) on õpetus, et maailma valitseb hea ja kurja jõudude tasakaal, mitte aga üks täiuslik olend.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Manilus
Marburgi Wigand
Marburgi Wigand (saksa keeles Wigand von Marburg) oli Saksa ordu heerold Preisimaal ja kroonikakirjutaja.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Marburgi Wigand
Mardi Valgemäe
Mardi Valgemäe (10. november 1935 Viljandi – 15. märts 2020) oli eesti teatriteadlane, New Yorgi Linnaülikooli (CUNY) Lehmani kolledži inglise keele professor.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Mardi Valgemäe
Mardipäev
Saksamaal 1948. aastal Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Mardipäev
Marek Tamm
sümpoosionil 3. septembril 2012 Marek Tamm (sündinud 4. novembril 1973) on eesti ajaloolane (medievist), kultuuriteadlane, kirjastaja, toimetaja ja humanitaarteaduste populariseerija, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2021).
Vaata Jüriöö ülestõus ja Marek Tamm
Marksism
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Marksism
Mart Raud
Mart Raud (õieti Martin Raud; 14. september 1903 Paistu kihelkond, Viljandimaa – 6. juuli 1980 Tallinn) oli eesti luuletaja ning proosa- ja näitekirjanik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Mart Raud
Mõigu
Tartu maantee Mõigus, Tallinna linna piiril (juunis 2006) Mõigu on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Mõigu
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Mõis
Meie Maa
Meie Maa oli ajaleht, mis ilmus 1919–1944 ja 1989–2022 Kuressaares.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Meie Maa
Mikk Sarv
Mikk Sarv (10. august 1951 – 6. aprill 2018) oli eesti rahvaluuleteadlane, regilaulik, bioloog, maaelu aktivist, helilooja, raadio- ja telesaatejuht, näitleja ja koolitaja.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Mikk Sarv
Mittesakslane
Mittesakslane (alamsaksa keeles undudesch, saksa keeles undeutsch) oli õiguslik staatus keskaegsel Liivimaal.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Mittesakslane
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Moskva
Moskva suurvürst
Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Moskva suurvürst
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Munk
Musta risti ikke all
Pilt raamatu "Musta risti ikke all" esikaanest "Musta risti ikke all" on Aristarch Sinkeli kirjutatud ajalooliste romaanide triloogia esimene osa.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Musta risti ikke all
Nabala
Nabala on küla Harju maakonnas Kiili vallas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Nabala
Narratiiv
Narratiiv (.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Narratiiv
Narva Hermanni linnus
Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Narva Hermanni linnus
Nätsi
Nätsi on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Nätsi
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Nõukogude Liit
Neli kuningat
Mälestusmärk neljale kuningale ja nende kolmele sulasele Paide Vallimäel Neli kuningat olid 1343.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Neli kuningat
Nihatu
Nihatu on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Nihatu
Nikolai Karotamm
Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Nikolai Karotamm
Nuiasõda
Nuiasõda (soome keeles Nuijasota, rootsi keeles Klubbekriget) oli aastatel 1596–1597 Rootsi Kuningriigis (tänapäeva Soome aladel) aset leidnud talupoegade ülestõus, mille peamised põhjused olid koormiste suurendamine, veel alistamata rahva vastupanu ja väline ärgitamine.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Nuiasõda
Ohvrikivi
Ohvrikivi Helmes Ohvrikivi on ohverdamiseks kasutatud püha kivi, tihti ühe või mitme lohuga.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Ohvrikivi
Olav Neuland
Olav Neuland (29. aprill 1947 Viljandi – 21. mai 2005 Anija vald, Harju maakond) oli eesti filmilavastaja.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Olav Neuland
Ooper
ooperiteatri fuajee Pariisis (Louis Béroud' maalil aastast 1877) Ooper (itaalia keele sõnast opera ehk 'teos') on muusikateatrižanr, mille puhul kogu sõnatekst esitatakse enamasti lauldes.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Ooper
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Otepää
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Paavst
Padise klooster
Padise kloostri varemed Padise klooster oli 14. sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Padise klooster
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Pagan
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Paide
Paide ordulinnus
Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn Droonivideo Paide ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Paide vapil Paide ordulinnus (saksa keeles Weissenstein; alamsaksa keeles Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Paide ordulinnus
Pakamägi
Raikküla Pakamägi (2018) Pakamägi (ka Paka mägi) on kõrgendik Raikkülas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Pakamägi
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Palgasõdur
Pantvang
Pantvang on ebaseaduslikult vägivaldselt kinni võetud või röövitud inimene.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Pantvang
Park
Kadrioru park on park Tallinnas Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Park
Paul Johansen
Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Paul Johansen
Paul Rummo
Paul Rummo (14. juuli 1909 Kalbu, Kehtna vald – 28. märts 1981 Tallinn) oli eesti kirjanik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Paul Rummo
Pärimus
Pärimus ehk suuline pärimus on lugude, teadmiste, oskuste, kommete ja muude kultuurinähtuste omandamine, hoidmine ja edasiandmine suuliselt, ilma kirjasüsteemita.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Pärimus
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Pärisorjus
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Pärnu
Pöide foogt
Pöide foogt (saksa keeles Vogt von Poide või Peude) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Pöide foogtkonda.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Pöide foogt
Pöide ordulinnus
Pöide ordulinnuse müüridele rajatud Pöide kirik Pöide ordulinnus oli Liivimaa ordu rajatud linnus Saaremaal Pöides.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Pöide ordulinnus
Pühak
Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu jumal maailmas toimib.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Pühak
Põltsamaa foogt
Põltsamaa foogt oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Põltsamaa foogtkonda.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Põltsamaa foogt
Peep Peeter Rebane
Peep Peter Rebane, (sündinud 9. novembril 1940 Tartus) on eesti ajaloolane.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Peep Peeter Rebane
Peeter Helme
Peeter Helme (sündinud 6. septembril 1978 Tallinnas) on eesti kirjanik, ajakirjanik, kultuurikriitik, esseist ja publitsist.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Peeter Helme
Penikoorem
Penikoorem (murdes penikoorm, pennikuorem; soome peninkulma) on ajalooline teekonna pikkusühik eesti ja soome keeles.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Penikoorem
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Pihkva
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Pihkva vürstiriik
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Jüriöö ülestõus ja Poola
Possaadnik
Emajõe suudmes Peipsi kaldal Pihkva possaadnike ja bojaaridega 1472. aasta oktoobris Possaadnik (vene keeles поса́дник) oli keskaegse Vana-Vene linna ja selle halduslike piirkondade elanike igapäevaelu puudutavate küsimustega tegeleva munitsipaalvalitsuse administratiivne juht ja linnapea; hiljem häälteenamusega valitud linna omavalitsuse juht.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Possaadnik
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Postimees
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Preisimaa
Proosa
Proosa (ladina keeles prōsa) on levinuim keelekasutamise vorm.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Proosa
Psühhiaater
Psühhiaater on arst, kes on spetsialiseerunud psühhiaatriale ja psüühikahäirete ravile.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Psühhiaater
Purtsa
Purtsa on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Purtsa
Purtsa maalinn
pisi Maalinna nõlv mändidega Valli sees on tehtud kaevamisi Purtsa maalinn (ka: Pamma maalinn, Kooljamägi, Kooljamäed) on maalinn Saaremaal Karja külast läände suunduval teel, umbes 6 km kaugusel Pamma külast.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Purtsa maalinn
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Raba
Rae raba
Rae raba turbatootmisala Rae raba on raba Harju maakonna Rae vallas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Rae raba
Rahvalaul
Rahvalaul (saksa keeles Volkslied) on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Rahvalaul
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Rahvaluule
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Rahvuslus
Rahvuspüha
Rahvuspüha on tähtpäev, mil tähistatakse pidustustega rahva olemasolu.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Rahvuspüha
Rahvusromantism
Rahvusromantismiks (ka rahvusromantikaks) on nimetatud rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutavat kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuunda.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Rahvusromantism
Raikküla
Raikküla on küla Rapla vallas Rapla maakonnas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Raikküla
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Rakvere
Rakvere ordulinnus
Rakvere linnus Rakvere linnus, vaade lõunast Konvendi sisehoov Rakvere linnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Rakvere ordulinnus
Ravila
Ravila on alevik Harju maakonna Kose vallas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Ravila
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Rüütel
Rüütlikslöömine
Edmund Leightoni õlimaal "Rüütlikslöömine" (1901) Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusse ja sellega ühtlasi rüütelkonna liikmeks saamisel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Rüütlikslöömine
Reid
Reid (hollandi sõnast rede) on rannalähedane veeala, kus laevu hoitakse ankrus (vaadatud 26.11.2015).
Vaata Jüriöö ülestõus ja Reid
Reimar Hahn
Reimar Hahn (ka Reymar Hane) oli Liivi ordumeister aastatel 1324–1328.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Reimar Hahn
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Revala
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Riia
Riia komtuur
Riia komtuur (saksa keeles Komtur von Riga) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Riia komtuurkonda.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Riia komtuur
Riia loss
Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Riia loss
Riigikogu Toimetised
Riigikogu Toimetised (lühend RiTO) on Riigikogu Kantselei välja antav Riigikogu jätkväljaanne.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Riigikogu Toimetised
Riigipüha
Riigipüha (ka riiklik püha) on seadusega kehtestatud üleriigiline püha, mis kordub igal aastal, on tavaliselt tööst vaba ning mil on kombeks (või kohustuslik) heisata majadele riigilipud.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Riigipüha
Riim
Riim on sõnade või sõnaosade korrapärane, teksti korraldav häälikuline kooskõla, mis on kasutusel peamiselt luules rakendatava vormivõttena.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Riim
Rinne
Rinne on territoorium, kus toimuvad lahingud.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Rinne
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Ristimine
Rituaal
paabulinnumotiiviga ehitud naine Indias Rituaal (ladina sõnast ritualis 'tavandikohane') on mingi usutalituse, tava või kombe kindlakskujunenud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Rituaal
Rollimäng
Rollimäng on tegevus, milles osalejad käituvad ja tegutsevad vastavalt omaks võetud või antud rollile.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Rollimäng
Romaan
Romaan on jutustava proosa suurvorm.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Romaan
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Jüriöö ülestõus ja Rootsi
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Rootsi kuningas
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Saare-Lääne piiskopkond
Saaremaa (maakond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Saaremaa (maakond)
Saha kabel
Saha kabel Saha kabel asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Saha külas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Saha kabel
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Saksa ordu
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Saksa ordu kõrgmeister
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Saksa-Rooma keiser
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Sakslased
Sõjamäe
Sõjamäe on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Sõjamäe
Sõjamäe hiis
Sõjamäe hiis on pargi- ja mälestusehitiste kompleks, mida hakati 1920.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Sõjamäe hiis
Sõjamäe lahing
Jüriöö park Sõjamäel Sõjamäe lahing oli Jüriöö ülestõusu lahing 14. mail 1343 Tallinna lähedal.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Sõjamäe lahing
Sõmeru (Kiili)
Sõmeru on küla Harju maakonnas Kiili vallas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Sõmeru (Kiili)
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Semgalid
Sergei Šahhovskoi
Sergei Vladimirovitš Šahhovskoi (vene keeles Сергей Владимирович Шаховской; 14. juuni 1852 Moskva – 12. oktoober 1894 Tallinn) oli Venemaa riigitegelane; vürst.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Sergei Šahhovskoi
Sigulda
Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Sigulda
Sirp (ajaleht)
Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Sirp (ajaleht)
Skandinaavia poolsaar
Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Skandinaavia poolsaar
Skåne
Skåne all võidakse mõista.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Skåne
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Soome
Soontagana maalinn
Kunagiste talude varemed maalinnas Soontagana maalinn (10.–13. sajand) paikneb Lääneranna vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas Maalinna soosaarel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Soontagana maalinn
Sotsiaalne norm
Ühiskondlikud (sotsiaalsed) normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Sotsiaalne norm
Stensby leping
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Stensby leping
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Sulev Vahtre
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Taani
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Jüriöö ülestõus ja Taani kuningas
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Taani Kuningriik
Taarausk
Taarausk (ka Taara usk) on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Taarausk
Tagala (sõjandus)
Tagala on rindest kõige kaugemal asuvate sõjaväe jõudude kontsentratsioon, kus tegeletakse relvajõudude ainelise ja tehnilise varustamisega, tehnohooldusega ja meditsiinilise teenindamisega.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tagala (sõjandus)
Talitee
Talitee on talvel kasutatav tee, mis võib kulgeda nt üle soode, veekogude, väljade.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Talitee
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tallinn
Tallinna piiskop
Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tallinna piiskop
Tallinna piiskopkond
Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tallinna piiskopkond
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Talupoeg
Tamur Kusnets
Tamur Kusnets (sündinud 1. juulil 1975) on Eesti sõjaväelane ja kirjanik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tamur Kusnets
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tartu Ülikool
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tartu piiskop
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tartu piiskopkond
Tasuja
"Tasuja" on Eduard Bornhöhe Jüriöö ülestõusu aineline jutustus.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tasuja
Tasuleegid
"Tasuleegid" on Eugen Kapi ooper kolmes vaatuses ja viies pildis Paul Rummo libretole.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tasuleegid
Tänapäev (ajakiri)
Tänapäev oli aastatel 1935–1940 Tartus mitme pausiga ilmunud kuukiri.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tänapäev (ajakiri)
Tõnis Lukas
Tõnis Lukas 2021. aasta Arvamusfestivalil Tõnis Lukas (sündinud 5. juunil 1962 Tallinnas) on Eesti ajaloolane ja poliitik, XV Riigikogu liige.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tõnis Lukas
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Teadus
Teaduste kandidaat
Teaduste kandidaadi diplom Teaduste kandidaat on 1.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Teaduste kandidaat
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Teine maailmasõda
Teoloog
Teoloog on vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Teoloog
Teoorjus
Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Teoorjus
Tiina Kala
Tiina Kala (sündinud 15. oktoobril 1967) on eesti ajaloolane.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tiina Kala
Toomapäev
Toomapäev on eesti rahvakalendris ja laiemalt läänekiriku traditsioonidest mõjutatud piirkondades 21. detsembril.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Toomapäev
Toomhärra
Toomhärra on kõrgem vaimulik, kes osales piiskopkonna valitsemisel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Toomhärra
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Toompea loss
Tori kirik
Tori kirik septembris 2011 Droonivideo Torist ja kirikust 2023. aasta aprillis Tori kirik on Pärnu maakonnas Toris asuv kirik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tori kirik
Tori kogudus
EELK Tori kogudus (nimetatud ka Tori Püha Jüri kogudus) on luterlik kogudus Pärnu maakonnas Toril, mis kasutab Tori kirikut.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tori kogudus
Tragöödia
Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, üks dramaatika žanre (teised on komöödia ja draama).
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tragöödia
Troitse-Sergi suurklooster
Troitse-Sergi suurklooster (vene keeles Троице-Сергиева лавра; ametlikult Свято-Троицкая Сергиева лавра Püha Kolmainu Sergi suurklooster) on Moskva oblasti kirdeosas Sergijev Possadis asuv õigeusu klooster, üks Vene Õigeusu Kiriku keskusi.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Troitse-Sergi suurklooster
Tsensuur
Tsensuuri tähistav logo Tsensuur on ajakirjanduse, trükkimiseks määratud teoste, näidendite jm lavateoste, raadio- ja televisioonisaadete, filmide, muusikateoste, kujutava kunsti ekspositsioonide, teaduslike tööde, avalike esinemiste kõnetekstide, stsenaariumide, kavade jmt eelnev või järgnev läbivaatamine riigiasutuse või eraõigusliku omaniku poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tsensuur
Tuhala
Tuhala on küla Harju maakonna Kose vallas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tuhala
Tulirelv
Poolautomaatne püstol SIG Pro ja sellele sobivad padrunid Tulirelv on laskerelv, mille laeng haavlid, kuul, miin, mürsk või muu lendkeha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu sarnase aine plahvatuslikul põlemisel tekkinud kuumade gaaside kiire paisumise tagajärjel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tulirelv
Tumala mõis
Tumala mõis (saksa keeles Thomel) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).Tumala mõis asub tänapäevase haldusjaotuse järgi Saare maakonnas Saaremaa vallas (eelmise haldusjaotuse järgi Orissaare vallas).
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tumala mõis
Tuna
Tuna on Eestis ilmuv ajalookultuuri ajakiri, mida annab välja Eesti Arhivaaride Ühing.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Tuna
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Turu
Turve
Turve (saksa keeles Geleit) oli keskajal võimuorgani (näiteks rae) või -isiku (näiteks maahärra) poolt turbekirjaga või relvastatud saatesalgaga teelisele tagatud kaitse.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Turve
Uku Masing
Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing; 11. august 1909 Einu (Eedu) talu, Lipa küla, Raikküla vald, Harjumaa – 25. aprill 1985 Tartu) oli eesti polühistor, kes andis oma panuse teoloogia, orientalistika, filosoofia, luule, folkloristika ja etnoloogia valdkonda.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Uku Masing
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Jüriöö ülestõus ja Ungari
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Vabadussõda
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Vadjalased
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Vaimulik
Valdemar IV
Valdemar IV Atterdag Valdemar Atterdag Næstvedi kiriku freskol Valdemar IV Atterdag (umbes 1320 – 24. oktoober 1375) oli Taani kuningas 1340–1375.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Valdemar IV
Valloonia
Valloonia on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Valloonia
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Vana-Liivimaa
Vanem
Vanem tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Vanem
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Varbola Jaanilinn
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Vasall
Vassili II
Vassili II Pime (Василий II Васильевич Тёмный 10. märts 1415 – 27. märts 1462) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Vassili II
Vastlapäev
Vastlakuklid on Eestis üks traditsioonilisi vastlatoite Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Vastlapäev
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Vastseliina
Väärtus
Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Väärtus
Väitekiri
Väitekiri ehk dissertatsioon (inglise dissertation või thesis) on uurimus teaduskraadi saamiseks.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Väitekiri
Värss
Värss on luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Värss
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Vürst
Võidupüha
Vabadussõja võidusamba jalamile 2020. aasta Võidupühal Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Võidupüha
Võnnu foogt
Võnnu foogt (saksa keeles Vogt von Wenden) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu foogtkonda.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Võnnu foogt
Võnnu lahing
Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Võnnu lahing
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Veliki Novgorod
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Venelased
Venemaa siseministeerium
Venemaa siseministeerium (vene keeles министерство внутреннихдел Российской Федерации 'Venemaa Föderatsiooni Siseministeerium') on Venemaa riikliku julgeoleku ja turvalisuse tagamise keskasutus, mis moodustati 1990.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Venemaa siseministeerium
Verst
Verst (vene keeles верста́, mitmuse omastav вёрст) on vana Vene pikkusühik.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Verst
Vesse
Vesse (suri veebruaris 1344) oli saarlaste juht Jüriöö ülestõusu ajal 1344.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Vesse
Vikerkaar (ajakiri)
Kõik aastakäigud seisuga august 2013 Vikerkaar on 1986.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Vikerkaar (ajakiri)
Viljandi komtuur
Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Viljandi komtuur
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Viljandi ordulinnus
Villem Reiman
Villem Reiman Villem Reiman (ka Willem Kreimann; 9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Tipu küla, Suure-Kõpu vald, Viljandimaa – 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Villem Reiman
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Virumaa
Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika
Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika on Liivi ordu krooniku Wartberge Hermanni umbes 1372 koostatud kroonika.
Vaata Jüriöö ülestõus ja Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika
1343
1343.
Vaata Jüriöö ülestõus ja 1343
1345
1345.
Vaata Jüriöö ülestõus ja 1345
14. mai
14.
Vaata Jüriöö ülestõus ja 14. mai
1939
1939.
Vaata Jüriöö ülestõus ja 1939
1980
1980.
Vaata Jüriöö ülestõus ja 1980
23. aprill
23.
Vaata Jüriöö ülestõus ja 23. aprill
4. mai
4.
Vaata Jüriöö ülestõus ja 4. mai
Vaata ka
14. sajand Eestis
- Jüriöö ülestõus
Tuntud ka kui Jüriöö mäss.
, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Engelbert von Dolen, Enn Kippel, Enn Tarvel, Enn Vetemaa, Epideemia, Erakla, Eric Hobsbawm, Erni Hiir, Esimese öö õigus, Estonica, Eugen Kapp, Feodaal, Feodalism, Film, Foogt, Germaani laenud eesti keeles, Goswin von Herike, Gustav Suits, Haapsalu piiskopilinnus, Haldus, Hallandi hertsog, Hannes Walter, Hans Kruus, Harjumaa, Harri Moora, Hendrik Sepp, Herbert Ligi, Hermann II (Saare-Lääne piiskop), Hermann Wartbergest, Hildebrand von Lenthe, Hinnus, Holstein, Horisont (ajakiri), Hundiseaduse aegu, Identiteet, Ideoloogia, Igavene tuli, Ilmar Sikemäe, Ilukirjandus, Irboska, Isurid, Ivar Leimus, Jaagupipäev, Jaak Järv (kirjanik), Jaan Kaplinski, Jaan Lõo, Jääminek, Järva foogt, Jüri kihelkond, Jüriöö park, Jüriööjooks, Jüripäev, Jõelähtme kihelkond, Jõgeva maakond, Johann Renner, Johannes Semper, Johannes Vares, Juhan Libe, Juhan Luiga, Jumal, Jutustus, Kaasavara, Kalmistu, Kanavere lahing, Kantaat, Karja, Karja kihelkond, Karjalased, Karksi foogt, Karl Ader, Karl Kello, Karl Ristikivi, Kassinurme linnus, Kämbla, Kümnis, Keila kihelkond, Keskaeg, Kirik (pühakoda), Kirjandus, Kirjanik, Kirumpää, Klassivõitlus, Klooster, Kohtuvõim, Kolmas riik, Komtuur, Koormis, Kose kihelkond, Kultus, Kultuur ja Elu, Kuningas, Kunst, Kunstiteos, Kuralased, Kurna, Kursi komtuur, Lasnamäe linnaosa, Latgalid, Lään, Läänemaa, Lähtse, Leedulased, Leetopiss, Lihula linnus, Liivimaa, Liivimaa noorem riimkroonika, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivlased, Like, Linnakodanik, Linnus, Lohu Jaanilinn, Loomingu Raamatukogu, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Maaisand, Maakond, Maasilinn, Madis Maasing, Madisepäeva lahing, Mahtra sõda, Manilus, Marburgi Wigand, Mardi Valgemäe, Mardipäev, Marek Tamm, Marksism, Mart Raud, Mõigu, Mõis, Meie Maa, Mikk Sarv, Mittesakslane, Moskva, Moskva suurvürst, Munk, Musta risti ikke all, Nabala, Narratiiv, Narva Hermanni linnus, Nätsi, Nõukogude Liit, Neli kuningat, Nihatu, Nikolai Karotamm, Nuiasõda, Ohvrikivi, Olav Neuland, Ooper, Otepää, Paavst, Padise klooster, Pagan, Paide, Paide ordulinnus, Pakamägi, Palgasõdur, Pantvang, Park, Paul Johansen, Paul Rummo, Pärimus, Pärisorjus, Pärnu, Pöide foogt, Pöide ordulinnus, Pühak, Põltsamaa foogt, Peep Peeter Rebane, Peeter Helme, Penikoorem, Pihkva, Pihkva vürstiriik, Poola, Possaadnik, Postimees, Preisimaa, Proosa, Psühhiaater, Purtsa, Purtsa maalinn, Raba, Rae raba, Rahvalaul, Rahvaluule, Rahvuslus, Rahvuspüha, Rahvusromantism, Raikküla, Rakvere, Rakvere ordulinnus, Ravila, Rüütel, Rüütlikslöömine, Reid, Reimar Hahn, Revala, Riia, Riia komtuur, Riia loss, Riigikogu Toimetised, Riigipüha, Riim, Rinne, Ristimine, Rituaal, Rollimäng, Romaan, Rootsi, Rootsi kuningas, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa (maakond), Saha kabel, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa-Rooma keiser, Sakslased, Sõjamäe, Sõjamäe hiis, Sõjamäe lahing, Sõmeru (Kiili), Semgalid, Sergei Šahhovskoi, Sigulda, Sirp (ajaleht), Skandinaavia poolsaar, Skåne, Soome, Soontagana maalinn, Sotsiaalne norm, Stensby leping, Sulev Vahtre, Taani, Taani kuningas, Taani Kuningriik, Taarausk, Tagala (sõjandus), Talitee, Tallinn, Tallinna piiskop, Tallinna piiskopkond, Talupoeg, Tamur Kusnets, Tartu Ülikool, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Tasuja, Tasuleegid, Tänapäev (ajakiri), Tõnis Lukas, Teadus, Teaduste kandidaat, Teine maailmasõda, Teoloog, Teoorjus, Tiina Kala, Toomapäev, Toomhärra, Toompea loss, Tori kirik, Tori kogudus, Tragöödia, Troitse-Sergi suurklooster, Tsensuur, Tuhala, Tulirelv, Tumala mõis, Tuna, Turu, Turve, Uku Masing, Ungari, Vabadussõda, Vadjalased, Vaimulik, Valdemar IV, Valloonia, Vana-Liivimaa, Vanem, Varbola Jaanilinn, Vasall, Vassili II, Vastlapäev, Vastseliina, Väärtus, Väitekiri, Värss, Vürst, Võidupüha, Võnnu foogt, Võnnu lahing, Veliki Novgorod, Venelased, Venemaa siseministeerium, Verst, Vesse, Vikerkaar (ajakiri), Viljandi komtuur, Viljandi ordulinnus, Villem Reiman, Virumaa, Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika, 1343, 1345, 14. mai, 1939, 1980, 23. aprill, 4. mai.