12 suhted: Atmosfäär, Ionosfäär, Kõrgsagedusala, Kilpisjärvi küla, Norra, Observatoorium, Pulsar, Raadiosagedus, Raadioteleskoop, Soome, Tromsø, VHF-sagedusala.
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: KAIRA ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Uus!!: KAIRA ja Ionosfäär · Näe rohkem »
Kõrgsagedusala
Kõrgsagedusala ehk HF-sagedusala (ingl k High Frequency, kõrgsagedus) ehk dekameeterlaineala on raadiosagedusala vahemikus 3-30 MHz.
Uus!!: KAIRA ja Kõrgsagedusala · Näe rohkem »
Kilpisjärvi küla
Soome ja Norra piir Kilpisjärvi (põhjasaami Gilbbesjávri) on küla Soome Lapimaa lääni Lapi maakonna Enontekiö valla kõige loodepoolsemas nurgas Käsivarre pöidlas Kilpisjärvi järve ääres.
Uus!!: KAIRA ja Kilpisjärvi küla · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: KAIRA ja Norra · Näe rohkem »
Observatoorium
Tartu tähetorn Pip Ivani mäetipus 2016. aastal Observatoorium on laiemas mõttes teadusasutus, kus tegeldakse mõne astronoomia haruga.
Uus!!: KAIRA ja Observatoorium · Näe rohkem »
Pulsar
Pulsar (inglise sõnadest pulse 'pulss' ja star 'täht') on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid.
Uus!!: KAIRA ja Pulsar · Näe rohkem »
Raadiosagedus
Raadiosagedus on elektromagnetlainete sagedusvahemik 30 kHz (kilohertsi) kuni 300 GHz (gigahertsi), mida kasutatakse raadiosideks (raadiokommunikatsiooniks).
Uus!!: KAIRA ja Raadiosagedus · Näe rohkem »
Raadioteleskoop
Raadioteleskoop Parkesi observatooriumis Austraalias. Antenni läbimõõt on 64 m 32-meetrine raadioteleskoop Lätis. Selliseid raadioteleskoope ehitati Nõukogude Liidu ajal kokku 3 tükki.Põhieesmärgiks oli luuretegevus. Teleskoobid asuvad teineteisest võimalikult kaugel. Raadioteleskoop on seade (teleskoop), mis registreerib Maa-välistest raadiolainete allikatest lähtuvaid elektromagnetlaineid.
Uus!!: KAIRA ja Raadioteleskoop · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: KAIRA ja Soome · Näe rohkem »
Tromsø
Tromsø asula asend 2005. aastal (rohelisega) Tromsø on linn (tiheasustusega paikkond) Norras, Troms og Finnmargi maakonna ja Tromsø valla keskus.
Uus!!: KAIRA ja Tromsø · Näe rohkem »
VHF-sagedusala
VHF-sagedusala (ingl k Very High Frequency, ülikõrgsagedus) ehk meeterlaineala on raadiosagedusala vahemikus 30 MHz kuni 300 MHz.
Uus!!: KAIRA ja VHF-sagedusala · Näe rohkem »