Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

KGB ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus KGB ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium

KGB vs. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium

KGB peamaja Lubjankal Moskvas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5. juulist 1978 kuni 6. novembrini 1991. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1946–1953.

Sarnasusi KGB ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium

KGB ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Eriosakond, Ivan Serov, KGB Teine Peavalitsus, Lubjanka väljak, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo, Nõukogude Liidu piirivalve, Nõukogude Liit, NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Riiklik julgeolek, Vene keel, 5. juuli.

Eriosakond

Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941) Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.

Eriosakond ja KGB · Eriosakond ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

Ivan Serov

Ivan Serov (vene keeles Иван Александрович Серов; 13. august 1905 Vologda kubermang – 1. juuli 1990 Moskva oblast) oli NSV Liidu sise- ja välisjulgeoleku juhtivtöötaja.

Ivan Serov ja KGB · Ivan Serov ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

KGB Teine Peavalitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus oli Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) vastuluure keskasutus, mille ülesandeks oli riikliku julgeoleku vastu suunatud luuretegevuse tõkestamine ja ennetamine.

KGB ja KGB Teine Peavalitsus · KGB Teine Peavalitsus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

Lubjanka väljak

Lubjanka väljak 19. sajandil Lubjanka väljak (Лубянская площадь) on väljak Moskvas Punase väljaku lähistel.

KGB ja Lubjanka väljak · Lubjanka väljak ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo (lühendatult NLKP KK Poliitbüroo, vene keeles Политбюро ЦК КПСС, Политическое бюро ЦК КПСС) oli Keskkomitee valitud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtorgan NLKP KK pleenumite vahelisel ajal ning tegutses aastatel 1917–1991.

KGB ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo · Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

Nõukogude Liidu piirivalve

Nõukogude Liidu Piirivalve oli Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s, ja Nõukogude Liidus aastatel 1922–1991 Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja riikliku julgeolekuametkondadele (Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Riikliku Julgeoleku Komiteele) allunud Nõukogude Liidu riigipiiri valvamise, salakaubaveo tõkestamise ja luuretööga tegutsenud ametkond.

KGB ja Nõukogude Liidu piirivalve · Nõukogude Liidu piirivalve ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

KGB ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

NLKP Keskkomitee

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.

KGB ja NLKP Keskkomitee · NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium (vene keeles Президиум Верховного Совета СССР) oli NSV Liidu Ülemnõukogu juhtorgan, mis täitis NSV Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal.

KGB ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium · NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

NSV Liidu Ministrite Nõukogu

NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.

KGB ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles КГБ при СМ СССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja teabehanke ametkond ajavahemikul 15. märtsist 1954 – 5. juulini 1978.

KGB ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee · NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee välisluurega tegelenud välisluure keskasutus.

KGB ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas (Pea)valitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee NSV Liidu relvajõududes ja sõjaväestatud asutustes vastuluurega tegelenud keskasutus.

KGB ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1946–1953.

KGB ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

Riiklik julgeolek

Riiklik julgeolek on riigi ja selle rahva võime kaitsta enda sisemisi väärtusi ja eesmärke väliste ohtude eest.

KGB ja Riiklik julgeolek · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Riiklik julgeolek · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

KGB ja Vene keel · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Vene keel · Näe rohkem »

5. juuli

5.

5. juuli ja KGB · 5. juuli ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus KGB ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium

KGB on 99 suhted, samas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium 86. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 9.19% = 17 / (99 + 86).

Viiteid

See artikkel näitab suhet KGB ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »