104 suhted: Aganad, Alaniin, Ameerika Ühendriigid, Aminohapped, Arginiin, Asparagiinhape, Ateroskleroos, Üheidulehelised, B1-vitamiin, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, C-vitamiin, Carl von Linné, Eksport, Fenüülalaniin, Folaat, Fosfor, Glütsiin, Glutamiinhape, Happeline keskkond, Heino Kiik, Hektar, Himaalaja, Hindukuš, Hobune, Import, Island, IVA, Jaapan, Juurestik, Kaalium, Kaer (perekond), Kaer (perekonnanimi), Kaerajahu, Kalorsus, Kaltsium, Katteseemnetaimed, Kõrrelised, Kõrreliselaadsed, Keeleke, Kesk-Euroopa, Kiudained (toit), Kliima, Kultuurtaim, Lähis-Ida, Lähistroopika, Lüsiin, Lõunalaius, ..., Lehelaba, Lehetupp, Leht, Leib, Leutsiin, Liivmullad, Lipiidid, Magneesium, Mais, Mangaan, Müsli, Mehhiko, Mineraaltoiteained, Muld, Naatrium, Nisu, Oder, Parasvööde, Pähik, Pööris, Põhjalaius, Põhk, Põud, Proliin, Pronksiaeg, Raud, Rukis, Sahhariidid, Sööt, Südamehaigused, Seriin, Silo, Sojauba, Sugukond (bioloogia), Suhteline õhuniiskus, Taimed, Türosiin, Teravili, Toitained, Treoniin, Tsink, Tuhk, Turvasmuld, Umbrohi, Valgud, Valgus (kirjastus), Valiin, Vask, Vegetatsiooniperiood, Veresoon, Vesi, Vesinikeksponent, Viljatu kaer, Vitamiinid. Laienda indeks (54 rohkem) »
Aganad
Aganad on teravilja-, heina- ja linaseemnete peksmisel ja tuulamisel alles jäänud õisikute, kuparde ja lehtede kergemad ja peenemad osad.
Uus!!: Kaer ja Aganad · Näe rohkem »
Alaniin
Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Uus!!: Kaer ja Alaniin · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Kaer ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Kaer ja Aminohapped · Näe rohkem »
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Uus!!: Kaer ja Arginiin · Näe rohkem »
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Uus!!: Kaer ja Asparagiinhape · Näe rohkem »
Ateroskleroos
Ateroskleroosiks ehk arterite putrumuskõvastu(mu)seks ehk arterilubjastuseks (ladina keeles atherosclerosis) on osadel inimestel ja teistel selgroogsetel loomadel esineda võiv krooniline, kuni aastakümneid asümptomaatiliselt arenev, südame- ja veresoonkonna põletikuline haiguslik seisund.
Uus!!: Kaer ja Ateroskleroos · Näe rohkem »
Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Uus!!: Kaer ja Üheidulehelised · Näe rohkem »
B1-vitamiin
B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.
Uus!!: Kaer ja B1-vitamiin · Näe rohkem »
B2-vitamiin
Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.
Uus!!: Kaer ja B2-vitamiin · Näe rohkem »
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
Uus!!: Kaer ja B3-vitamiin · Näe rohkem »
B5-vitamiin
Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.
Uus!!: Kaer ja B5-vitamiin · Näe rohkem »
B6-vitamiin
B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.
Uus!!: Kaer ja B6-vitamiin · Näe rohkem »
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Kaer ja C-vitamiin · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Kaer ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Eksport
Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.
Uus!!: Kaer ja Eksport · Näe rohkem »
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Uus!!: Kaer ja Fenüülalaniin · Näe rohkem »
Folaat
Folaat, teiste nimetustega B9-vitamiin ja pteroüülpolüglutamaat, on orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomikromolekulide ja mikrotoitainete rühm, ka vesilahustuvad B-vitamiinid, mis on mikrokogustes iga päev vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Kaer ja Folaat · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Kaer ja Fosfor · Näe rohkem »
Glütsiin
pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Uus!!: Kaer ja Glütsiin · Näe rohkem »
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Uus!!: Kaer ja Glutamiinhape · Näe rohkem »
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Uus!!: Kaer ja Happeline keskkond · Näe rohkem »
Heino Kiik
Heino Kiik (14. mai 1927 Avinurme vald – 22. veebruar 2013) oli eesti kirjanik.
Uus!!: Kaer ja Heino Kiik · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: Kaer ja Hektar · Näe rohkem »
Himaalaja
Himaalaja Video Himaalajast Indias Himaalaja on kurdmäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik ning suurim ja noorim kurdmäestik Maal.
Uus!!: Kaer ja Himaalaja · Näe rohkem »
Hindukuš
Satelliidifoto Hindukušist Hindukuš on mäestik Aasia keskosas.
Uus!!: Kaer ja Hindukuš · Näe rohkem »
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Uus!!: Kaer ja Hobune · Näe rohkem »
Import
Import ehk sissevedu on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist.
Uus!!: Kaer ja Import · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Kaer ja Island · Näe rohkem »
IVA
IVA või Iva võib tähendada järgmist.
Uus!!: Kaer ja IVA · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Kaer ja Jaapan · Näe rohkem »
Juurestik
Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.
Uus!!: Kaer ja Juurestik · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Kaer ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaer (perekond)
Kaer (Avena) on taimeperekond kõrreliste sugukonnas.
Uus!!: Kaer ja Kaer (perekond) · Näe rohkem »
Kaer (perekonnanimi)
Kaer on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Kaer ja Kaer (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Kaerajahu
Kaerajahust toodetud nudlid Kaerajahu on kaera jahvatamisel saadud toiduaine.
Uus!!: Kaer ja Kaerajahu · Näe rohkem »
Kalorsus
Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.
Uus!!: Kaer ja Kalorsus · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Kaer ja Kaltsium · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Kaer ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kõrrelised
Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.
Uus!!: Kaer ja Kõrrelised · Näe rohkem »
Kõrreliselaadsed
Kõrreliselaadsed (Poales) on õistaimede hõimkonda üheiduleheliste klassi kuuluv rohttaimede selts.
Uus!!: Kaer ja Kõrreliselaadsed · Näe rohkem »
Keeleke
Keeleke on pisike kilejas moodustis lehelaba ülemisel pinnal, vastu vart.
Uus!!: Kaer ja Keeleke · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Kaer ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kiudained (toit)
Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.
Uus!!: Kaer ja Kiudained (toit) · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Kaer ja Kliima · Näe rohkem »
Kultuurtaim
Enamik aiakujunduses kasutatavaid taimi on kultuurtaimed Kultuurtaim on kultiveerimise tarbeks aretatud taimeliik või -sort.
Uus!!: Kaer ja Kultuurtaim · Näe rohkem »
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Uus!!: Kaer ja Lähis-Ida · Näe rohkem »
Lähistroopika
Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.
Uus!!: Kaer ja Lähistroopika · Näe rohkem »
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Uus!!: Kaer ja Lüsiin · Näe rohkem »
Lõunalaius
Lõunalaius on lõunapoolkeral asuva punkti geograafiline laius.
Uus!!: Kaer ja Lõunalaius · Näe rohkem »
Lehelaba
Lehelaba on lehe peamine, fotosünteesiv osa.
Uus!!: Kaer ja Lehelaba · Näe rohkem »
Lehetupp
Lehetupp ehk tupp (vagina) on rohttaimedel lehelaba või leherootsu alumine osa, mis täielikult või osaliselt ümbritseb vart.
Uus!!: Kaer ja Lehetupp · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Kaer ja Leht · Näe rohkem »
Leib
Peenleib pisi Leib on rukki- või nisujahust (harvem muust) valmistatud tainast küpsetatud toit.
Uus!!: Kaer ja Leib · Näe rohkem »
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Uus!!: Kaer ja Leutsiin · Näe rohkem »
Liivmullad
Liivmulla profiil Liivmullad (L0 primitiivne leedemuld, Maaamet, Lisa 3 Mullastiku kaardi legend.|vaadatud 01.12.2021) on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus 0–10%.
Uus!!: Kaer ja Liivmullad · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Kaer ja Lipiidid · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Kaer ja Magneesium · Näe rohkem »
Mais
''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.
Uus!!: Kaer ja Mais · Näe rohkem »
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Uus!!: Kaer ja Mangaan · Näe rohkem »
Müsli
Müsli Müsli (saksa sõnast Müsli) on kaerahelvestest ja mitmesugustest lisanditest (näiteks kuivatatud puuviljad, peenestatud pähklid) toortoit.
Uus!!: Kaer ja Müsli · Näe rohkem »
Mehhiko
Mehhiko (ametlikult Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Põhja-Ameerikas.
Uus!!: Kaer ja Mehhiko · Näe rohkem »
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Uus!!: Kaer ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Kaer ja Muld · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Kaer ja Naatrium · Näe rohkem »
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Kaer ja Nisu · Näe rohkem »
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Uus!!: Kaer ja Oder · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Kaer ja Parasvööde · Näe rohkem »
Pähik
Orasheina pähik Pähik on väike ühe- kuni mitmeõieline (peajas) osaõisik.
Uus!!: Kaer ja Pähik · Näe rohkem »
Pööris
Pöörise skemaatiline joonis Hariliku viinapuu õisik Pööris on kobarasarnane liitõisik.
Uus!!: Kaer ja Pööris · Näe rohkem »
Põhjalaius
pisi Põhjalaius on põhjapoolkeral asuva punkti geograafiline laius.
Uus!!: Kaer ja Põhjalaius · Näe rohkem »
Põhk
Põhk on taimevartest, teradeta viljapeadest, lehtedest ja aganatest koosnev pundar (sasi).
Uus!!: Kaer ja Põhk · Näe rohkem »
Põud
Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.
Uus!!: Kaer ja Põud · Näe rohkem »
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Uus!!: Kaer ja Proliin · Näe rohkem »
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Uus!!: Kaer ja Pronksiaeg · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Kaer ja Raud · Näe rohkem »
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Uus!!: Kaer ja Rukis · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Kaer ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Sööt
Sööt ehk loomatoit on põllumajandusloomadele ja lemmikloomadele antav toit.
Uus!!: Kaer ja Sööt · Näe rohkem »
Südamehaigused
Südamehaigused, näiteks isheemiline südamehaigus ja insult, mis põhjustasid aastal 2016 56,9 miljonist surmast 15,2 miljonit surma, on siiani ülemaailmne juhtiv surma põhjus.
Uus!!: Kaer ja Südamehaigused · Näe rohkem »
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Uus!!: Kaer ja Seriin · Näe rohkem »
Silo
Silo on orgaaniliste hapete, peamiselt piimhappe toimel konserveerunud haljasmass.
Uus!!: Kaer ja Silo · Näe rohkem »
Sojauba
Eri värvuse, suuruse ja kujuga sojaoad Sojauba ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja (Glycine max, Glycine hispida või Glycine soja) on liblikõieliste sugukonda sojaoa perekonda kuuluv kultuurtaim.
Uus!!: Kaer ja Sojauba · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Kaer ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Suhteline õhuniiskus
Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus näitab, kui kaugel on õhuhulk selles leiduva veeauruga küllastatusest.
Uus!!: Kaer ja Suhteline õhuniiskus · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Kaer ja Taimed · Näe rohkem »
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Uus!!: Kaer ja Türosiin · Näe rohkem »
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Uus!!: Kaer ja Teravili · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Kaer ja Toitained · Näe rohkem »
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Uus!!: Kaer ja Treoniin · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Kaer ja Tsink · Näe rohkem »
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Uus!!: Kaer ja Tuhk · Näe rohkem »
Turvasmuld
Turvasmuld on tahke osa koostisest tulenev üldmõiste mulla kohta, mille moodustab orgaaniliste jäänuste muundumisel tekkinud turvas ja kus mineraalosa sisaldub vähem kui 50%.
Uus!!: Kaer ja Turvasmuld · Näe rohkem »
Umbrohi
Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohuks liigitatakse taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.
Uus!!: Kaer ja Umbrohi · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Kaer ja Valgud · Näe rohkem »
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Uus!!: Kaer ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Uus!!: Kaer ja Valiin · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Kaer ja Vask · Näe rohkem »
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Uus!!: Kaer ja Vegetatsiooniperiood · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Kaer ja Veresoon · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Kaer ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Kaer ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Viljatu kaer
Viljatu kaer (Avena sterilis) on kõrreliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Kaer ja Viljatu kaer · Näe rohkem »
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Kaer ja Vitamiinid · Näe rohkem »