Kaitseliit

Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.

Sisukord

232 suhted: Abipolitseinik, Ajateenistus, AK 4, AK-47, Aleksander Seiman, Allohvitser, Alu, Anton Irv, Ants Kurvits, August Balder, Balti jaam, Benno Leesik, Bernhard Abrams, Brookusmägi, Delfi (portaal), Eduard Alver, Eduard-Alfred Kubbo, Eero Rebo, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti kaitseväe juhataja, Eesti kaitsevägi, Eesti-Läti piir, Ernst Põdder, Feliks Tanner, FN MAG, Friedrich Vreemann, Galil, Garnison, Granaadiheitja, Gustav Jonson, Haapsalu, Harju maakond, Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond), Hiina, Hiiu maakond, Hiiumaa, Hiiumaa malevkond, Ida-Viru maakond, Iisrael, Ilmar Tamm, Jaan Lepp, Jaan Maide, Jaanilinna linnus, Jagu, Jakob Vende, Järva maakond, Järvakandi, Jõgeva, Jõgeva maakond, Johan Pitka, ... Laienda indeks (182 rohkem) » « Kahaneb indeks
Eesti Vabadussõda
Eesti sõjandus

Abipolitseinik

Abipolitseinikud Tallinnas Vabaduse väljakul Abipolitseinik on Eestis kehtiva abipolitseinike seaduse järgi isik, kes ei kuulu politsei koosseisu, kuid kes vabatahtlikult osaleb politsei tegevuses abipolitsei seaduse ja muude seaduste ning õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras.

Vaata Kaitseliit ja Abipolitseinik

Ajateenistus

'''Ajateenistus maailma riikides''' Roheline – relvajõude ei ole Punane – ajateenistus Sinine – täiskutseline sõjavägi ja/või vabatahtlik ajateenistus Lilla – väeteenistusse sunnitakse astuma alla 20% kogu eagrupist või alla 40% vastava eagrupi meestest (kui ajateenistuskohustus kehtib vaid meestele) Oranž – plaanid ajateenistusest loobumiseks lähima kolme aasta jooksul Hall – info puudub Ajateenistus (ajateenistuskohustus, kohustuslik riigikaitseteenistus, varem ka sundaeg) on piiratud kestusega riigikaitseline või sisekaitseline tegevteenistus kindlaks määratud ja nõuetele vastavale inimrühmale kindlas vanusegrupis.

Vaata Kaitseliit ja Ajateenistus

AK 4

AK 4 (rootsi keeles Automatkarbin 4) on 7,62 mm automaatkarabiin, mida valmistati Rootsis 1985.

Vaata Kaitseliit ja AK 4

AK-47

Kalašnikovi automaat (vene keeles Автомат Калашникова образца 1947 годa; Avtomat Kalašnikova obraztsa 1947 goda) ehk AK on aastatel 1945 kuni 1947 Nõukogude Liidus konstrueeritud automaatne käsitulirelv.

Vaata Kaitseliit ja AK-47

Aleksander Seiman

Aleksander Seiman (ka Aleksander Seimann) VR I/2, II/2 ja II/3 (23. jaanuar 1886 Tõstamaa vald, Pärnumaa – 5. aprill 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Kaitseliidu neljas ülem.

Vaata Kaitseliit ja Aleksander Seiman

Allohvitser

Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.

Vaata Kaitseliit ja Allohvitser

Alu

Alu on alevik Rapla vallas.

Vaata Kaitseliit ja Alu

Anton Irv

Anton Irv VR I/2, VR II/2, VR II/3 (kuni 1902. aastani Hans Irv; 17. september 1886 Ruudiküla, Viljandi vald, Viljandimaa – 27. aprill 1919 Strenči lähistel, Läti) oli Tsaari-Venemaa ja Eesti sõjaväelane (kapten), üks Vabadussõja populaarsemaid väejuhte.

Vaata Kaitseliit ja Anton Irv

Ants Kurvits

2. jalaväepolgu ülem alampolkovnik Hans Kurvits Vabadussõja ajal Petseris, paremalt teine (4. märts 1919) Ants Kurvits VR I/2 (kuni 7. maini 1936 Hans Kurvits; 14. mai 1887 Tartumaal Äksi kihelkonnas Saadjärve vallas Mihkli-Aadu talus – 27. detsember 1943 Sosva laager, Sverdlovski oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).

Vaata Kaitseliit ja Ants Kurvits

August Balder

August Balder VR II/3 (25. oktoober 1891 Puusepa talu Ridaküla lähedal, Kadrina kihelkond, Undla vald, Virumaa. Kaitseliidu pressiteade, 23. oktoober 2011. – 26. september 1973 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane ja Kaitseliidu Peastaabi ülem (kolonel).

Vaata Kaitseliit ja August Balder

Balti jaam

Vaade Balti jaamale kaugliinide perroonilt Vaade Balti jaamale põhjast, Kopli tänava poolt (2009) Balti jaam enne II maailmasõda Balti jaam (ka Tallinna reisijaam; vene keeles Балтийский вокзал, saksa keeles Baltischer Bahnhof / Hauptbahnhof von Tallinn) on raudteejaam Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres.

Vaata Kaitseliit ja Balti jaam

Benno Leesik

Benno Leesiku haud Tallinna Kaitseväe kalmistulFoto: Ave Maria Mõistlik, 1. november 2015 Benno Leesik (17. jaanuar 1960 Haapsalu – 25. märts 2006) oli Kaitseliidu ülem.

Vaata Kaitseliit ja Benno Leesik

Bernhard Abrams

Bernhard Abrams VR I/3 (22. märts 1891 Tallinn – 15. veebruar 1945 Intalagi vangilaager, Komi ANSV) oli Eesti sõjaväelane (kapten).

Vaata Kaitseliit ja Bernhard Abrams

Brookusmägi

Olevimäele Sulevimäelt Brookusmägi (ka Brokusmägi) on ajalooline piirkond Tallinna vanalinna Tallinna all-linna kirdeosas.

Vaata Kaitseliit ja Brookusmägi

Delfi (portaal)

Delfi on 1999.

Vaata Kaitseliit ja Delfi (portaal)

Eduard Alver

Eduard Alver (Alwer) VR I/3 (15. märts 1886 Valga – 15. august 1939 Tallinn) oli Vabadussõja ajal Kaitseliidu ülem.

Vaata Kaitseliit ja Eduard Alver

Eduard-Alfred Kubbo

Eduard-Alfred Kubbo VR II/3, VR I/2 (vkj 16./28. detsember 1887 Helme vald Helme kihelkond Viljandimaa – 10. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Vaata Kaitseliit ja Eduard-Alfred Kubbo

Eero Rebo

Eero Rebo (sündinud 19. detsembril 1974 Abja-Paluojal) on Eesti sõjaväelane, kolonel.

Vaata Kaitseliit ja Eero Rebo

Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.

Vaata Kaitseliit ja Eesti Ajutine Valitsus

Eesti kaitseväe juhataja

Kaitseväe juhataja Martin Herem Kaitseväe juhataja on Eesti kaitseväe kõrgeim juht.

Vaata Kaitseliit ja Eesti kaitseväe juhataja

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Vaata Kaitseliit ja Eesti kaitsevägi

Eesti-Läti piir

Eesti kaart, kust on näha Eesti-Läti piir Piiripost Heinaste (läti Ainaži) juures Eesti-Läti piir on Eesti ja Läti vaheline riigipiir, mille pikkus on 339 km.

Vaata Kaitseliit ja Eesti-Läti piir

Ernst Põdder

Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).

Vaata Kaitseliit ja Ernst Põdder

Feliks Tanner

Feliks Tanner VR II/3 (kuni 1939 Felix Johann Tannebaum; 10. november 1893 Sudak, Tauria kubermang – 26. september 1949 Minlag, Komi ANSV, Vene NFSV) oli Eesti Panga direktor.

Vaata Kaitseliit ja Feliks Tanner

FN MAG

FN MAG on Belgias toodetud 7,62-millimeetrise kaliibriga kuulipilduja.

Vaata Kaitseliit ja FN MAG

Friedrich Vreemann

Friedrich Vreemann VR I/3 (10. november 1894 Nõnova, Lasva vald, Võrumaa – 23. märts 1919 Suurõ-Ruuga, Rõuge vald, Võrumaa) oli Eesti sõjaväelane (kapten), kes langes Eesti Vabadussõjas 23. märtsil.

Vaata Kaitseliit ja Friedrich Vreemann

Galil

5,56 mm Galil ARM Galil on Iisraeli firmas Israel Military Industries Ltd (praegu Israel Weapon Industries Ltd) loodud ja valmistatud automaatkäsitulirelv.

Vaata Kaitseliit ja Galil

Garnison

Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.

Vaata Kaitseliit ja Garnison

Granaadiheitja

Granaadiheitja RPG-7 Granaadiheitja (reaktiivgranaadiheitja) on reaktiivgranaatidega tulistav käsitulirelv, mida kasutatakse peamiselt soomustatud sihtmärkide hävitamiseks.

Vaata Kaitseliit ja Granaadiheitja

Gustav Jonson

Gustav Jonson VR I/3 ja II/2 (ka Johnson; sünninimi Joonson; 7. jaanuar 1880 Päri, Viljandi kihelkond, Viljandimaa – 15. mai 1942 Saratov, NSV Liit) oli Vene, Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane.

Vaata Kaitseliit ja Gustav Jonson

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.

Vaata Kaitseliit ja Haapsalu

Harju maakond

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.

Vaata Kaitseliit ja Harju maakond

Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond)

Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Häädemeeste vald (saksa keeles Gudmannsbach) oli vald Pärnumaal Häädemeeste kihelkonnas.

Vaata Kaitseliit ja Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond)

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Vaata Kaitseliit ja Hiina

Hiiu maakond

Hiiu maakond ehk Hiiumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Kaitseliit ja Hiiu maakond

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Vaata Kaitseliit ja Hiiumaa

Hiiumaa malevkond

Hiiumaa malevkond on Kaitseliidu Saaremaa maleva malevkond, mis tegutseb Hiiumaal.

Vaata Kaitseliit ja Hiiumaa malevkond

Ida-Viru maakond

Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.

Vaata Kaitseliit ja Ida-Viru maakond

Iisrael

Pilvekosk Negevi kõrbes Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas.

Vaata Kaitseliit ja Iisrael

Ilmar Tamm

Ilmar Tamm (sündinud 4. mail 1972 Tartus) on eesti sõjaväelane, alates 15.

Vaata Kaitseliit ja Ilmar Tamm

Jaan Lepp

Jaan Lepp VR II/2, VR II/3 (19. juuli 1895 Anija vald, Harjumaa – 9. detsember 1941 Kirov, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Vaata Kaitseliit ja Jaan Lepp

Jaan Maide

Jaan Maide VR II/3 (30. mai 1896 Vana-Kariste vald, Viljandimaa – 10. august 1945 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindral, 1944; tänapäeval nimetatakse üksmeelselt kindralmajoriks).

Vaata Kaitseliit ja Jaan Maide

Jaanilinna linnus

Jaanilinna vapp 17. sajandist Jaanilinna linnus (soome keeles Iivananlinna, vene keeles Ивангородская крепость) on linnus Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal Jaanilinnas.

Vaata Kaitseliit ja Jaanilinna linnus

Jagu

paremal Šveitsi jalaväejagu koos oma soomustransportööriga Mowag Piranha Jagu on sõjaväeline allüksus, mille koosseisus on tavaliselt 6–12 inimest.

Vaata Kaitseliit ja Jagu

Jakob Vende

Jakob Vende VR I/3 ja II/3 (17. aprill 1890 Esna vald, Järvamaa – 26. detsember 1941 Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Vaata Kaitseliit ja Jakob Vende

Järva maakond

Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Kaitseliit ja Järva maakond

Järvakandi

Järvakandi on alev Rapla maakonnas Kehtna vallas Rapla–Järvakandi–Kergu maantee ääres.

Vaata Kaitseliit ja Järvakandi

Jõgeva

Droonivideo Jõgeva põhikooli kohalt 2021. aasta suvel Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas, maakonna ja Jõgeva valla halduskeskus.

Vaata Kaitseliit ja Jõgeva

Jõgeva maakond

Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Kaitseliit ja Jõgeva maakond

Johan Pitka

Johan Pitka VR I/1 (sündinud Juhhan Pitka; 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald – 22. november 1944 Kõue vald, Harjumaa) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.

Vaata Kaitseliit ja Johan Pitka

Johan Schmidt

Johan Schmidt VR I/2, VR II/2, VR II/3 (11. oktoober 1885 Kõrtsi-Rehe talu, Järvepera mõis, Kaarepere vald, Palamuse kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1931 Viljandi) oli Tsaari-Venemaa ja Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Vaata Kaitseliit ja Johan Schmidt

Johan Unt

Johan Unt, ka Johann Unt VR I/2 ja III/2 (24. märts 1876 Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 7. aprill 1930 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1922).

Vaata Kaitseliit ja Johan Unt

Johannes Kert

Johannes Kert (3. detsember 1959 Petseri – 4. märts 2021 Tallinn) oli Eesti poliitik, sõjaväelane (auastmelt kindralleitnant) ja riigiametnik.

Vaata Kaitseliit ja Johannes Kert

Johannes Orasmaa

Johannes Orasmaa VR I/2 ja II/3 (kuni 1935 Johannes Roska, 3. detsember 1890 Joala vald Vaivara kihelkond – 24. mai 1943 Vjatka laager, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1928), Rahvuskogu ja Riiginõukogu liige.

Vaata Kaitseliit ja Johannes Orasmaa

Johannes Poopuu

Johannes Poopuu VR I/2, VR II/2 (9. juuli 1886 Mustjala vald Saaremaa – 11. märts 1929 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Vaata Kaitseliit ja Johannes Poopuu

K.L. Viru Malevlane

K.L. Viru Malevlane oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1928–1940 Kaitseliidu Viru Maleva Staabis kirjastatuna ning oli trükitud Ühistrükikojas Rakveres.

Vaata Kaitseliit ja K.L. Viru Malevlane

Kaater

Lõbusõidukaater ''Antares-8.80'' Kaater reisijate veoks Sukeldujate kaater ''Kulkuri'' (2013) Nõukogude Liidus valmistatud 205 klassi raketikaater (1982) Kaater (vene катер, inglise cutter) on jõuseadme abil liikuv, vähemalt ühe kajutiga, tavaliselt vähemalt osaliselt pealt tekiga kaetud ja tavaliselt kiirekäigulisem väiksem veesõiduk.

Vaata Kaitseliit ja Kaater

Kaitse Kodu!

Kaitse Kodu! on Kaitseliidu ajakiri.

Vaata Kaitseliit ja Kaitse Kodu!

Kaitseliidu Alutaguse malev

Kaitseliidu Alutaguse malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Ida-Viru maakonnas.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Alutaguse malev

Kaitseliidu Harju malev

Harju malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Harjumaal.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Harju malev

Kaitseliidu Järva malev

Kaitseliidu Järva malev on Kaitseliidu Järva maakonnas tegutsev territoriaalne üksus.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Järva malev

Kaitseliidu Jõgeva malev

Kaitseliidu Jõgeva malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Jõgeva maakonnas.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Jõgeva malev

Kaitseliidu keskjuhatus

Kaitseliidu keskjuhatus on Kaitseliidu täitevorgan, kes liidu keskkogu koosolekute vaheajal korraldab liidu mitmesuguseid tegevusi.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu keskjuhatus

Kaitseliidu Keskkogu

Kaitseliidu Keskkogu on Kaitseliidu kõrgeim tegevust korraldav organ.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Keskkogu

Kaitseliidu Kool

Alu mõisa peahoone, kus Kaitseliidu kool tegutseb. Kool on alates 2001.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Kool

Kaitseliidu Lääne malev

Kaitseliidu Lääne malev (ka Kaitseliidu Läänemaa malev) on Kaitseliidu Läänemaal ja osaliselt Pärnumaal tegutsev territoriaalüksus.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Lääne malev

Kaitseliidu lipkond

Kaitseliidu lipkonnad olid Kaitseliidu 1990.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu lipkond

Kaitseliidu malevkondade loend

Selles loendis on loetletud Kaitseliidu praeguseid ja endisi malevkondi.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu malevkondade loend

Kaitseliidu Narva malev

Kaitseliidu Narva malev oli Kaitseliidu malev enne Kaitseliidu laialisaatmist 1940.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Narva malev

Kaitseliidu Pärnumaa malev

Pärnumaa maleva lipp Kaitseliidu Pärnumaa malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Pärnu maakonnas.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Pärnumaa malev

Kaitseliidu Põlva malev

Kaitseliidu Põlva malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Põlva maakonnas.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Põlva malev

Kaitseliidu peastaap

Kaitseliidu peastaap on Kaitseliidu ülema tööorgan.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu peastaap

Kaitseliidu Rapla malev

Kaitseliidu Rapla malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Rapla maakonnas.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Rapla malev

Kaitseliidu Saaremaa malev

Kaitseliit Saaremaa malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Saare maakonnas.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Saaremaa malev

Kaitseliidu Sakala malev

Kaitseliidu Sakala malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Viljandi maakonnas.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Sakala malev

Kaitseliidu taasasutamine

Kaitseliidu taasasutamise rahvakoosolek korraldati 17.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu taasasutamine

Kaitseliidu Tallinna malev

Tallinna maleva miinipildurid õppusel Tallinna malev on Kaitseliidu territoriaalüksus, mille vastutus- ja tegevuspiirkond on Tallinn.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Tallinna malev

Kaitseliidu Tartu malev

Maleva staabi hoone Tartu malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Tartus ja Tartumaal.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Tartu malev

Kaitseliidu Tartumaa malev

Kaitseliidu Tartumaa malev oli Kaitseliidu malev enne teist maailmasõda.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Tartumaa malev

Kaitseliidu Valgamaa malev

Kaitseliidu Valgamaa malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Valga maakonnas.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Valgamaa malev

Kaitseliidu Valgerist

Kaitseliidu Valgerist on Kaitseliidu teenetemärk.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Valgerist

Kaitseliidu vanematekogu

Kaitseliidu vanematekogu on Kaitseliidu keskkogu valitav korraldav organ, mis koosneb vähemalt 15 kaitseliitlasest, kes peavad olema silmapaistvad riigi- ja avaliku elu tegelasesed.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu vanematekogu

Kaitseliidu Võrumaa malev

Kaitseliidu Võrumaa malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Võru maakonnas.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Võrumaa malev

Kaitseliidu Viru malev

Viru malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Lääne-Viru maakonnas.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Viru malev

Kaitseministeerium

Kaitseministeerium (KAM) on Eesti valitsusasutus, mis vastutab riigikaitse korraldamise eest.

Vaata Kaitseliit ja Kaitseministeerium

Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda)

Kaitsepataljonid olid Eesti Vabadussõja ajal 1918.

Vaata Kaitseliit ja Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda)

Kajari Klettenberg

Kajari Klettenberg (sündinud 1966) on Eesti sõjaväelane (kolonel).

Vaata Kaitseliit ja Kajari Klettenberg

Kalle Eller

Kalle Istvan Eller esinemas festivalil HeadReadFoto: Ave Maria Mõistlik, 1. juuni 2012 Kalle Istvan Eller (7. mai 1940 – 10. jaanuar 2023) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja kultuuritegelane, maausuline.

Vaata Kaitseliit ja Kalle Eller

Karula (Viljandi)

Alpinistide võistlus Karula veski müüril Karula (varem Uue-Võidu) on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.

Vaata Kaitseliit ja Karula (Viljandi)

Küberkaitseliit

Küberkaitseliit (KKL) on Kaitseliidu allüksus, mis on 2010.

Vaata Kaitseliit ja Küberkaitseliit

Kevadtorm

Kevadtorm on Eesti kaitseväe maaväe lahinguõppus, mis peetakse iga aasta kevadel.

Vaata Kaitseliit ja Kevadtorm

Kilingi vald

Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Kilingi vald (saksa keeles Kurkund) oli vald Pärnumaal Saarde kihelkonnas.

Vaata Kaitseliit ja Kilingi vald

Kindralmajor

Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.

Vaata Kaitseliit ja Kindralmajor

Kodukaitse

Kodukaitse (ka: Eesti Kodukaitse) oli Eesti riigikaitseorganisatsioon.

Vaata Kaitseliit ja Kodukaitse

Kodutütred

Kodutütred on 19. jaanuaril 1932 loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja sisekord.

Vaata Kaitseliit ja Kodutütred

Kohtla-Järve

Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.

Vaata Kaitseliit ja Kohtla-Järve

Kommunism

"Kommunism" kui termin võib tähendada kas.

Vaata Kaitseliit ja Kommunism

Kompanii

paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.

Vaata Kaitseliit ja Kompanii

Konstantin Päts

Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).

Vaata Kaitseliit ja Konstantin Päts

Kuressaare

Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.

Vaata Kaitseliit ja Kuressaare

Kuulipilduja

NSV Liidu raskekuulipilduja DŠK Iisraeli kuulipilduja Negev Kuulipilduja FN MAG Rootsis toodetud variant KSP 58 koos varuvintraua vutlari (ülal), hoolduskomplekti (vasakul), lindikasti ja laetud lindi (all) ning relvale kinnitatud lindi ja seda hoidva linditaskuga Kuulipilduja on parandatud stabiilsusega täisautomaatne padrunlaskemoonaga tulistav tulirelv kaliibriga alla 20 mm, mis on mõeldud otsetuletoetuseks.

Vaata Kaitseliit ja Kuulipilduja

Lääne maakond

Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.

Vaata Kaitseliit ja Lääne maakond

Lääne-Viru maakond

Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Kaitseliit ja Lääne-Viru maakond

Loodusõnnetus

2002. aasta üleujutus Saksamaal Maalihe Guatemalas 2010. aastal Loodusõnnetus on loodusliku ohu – üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms – tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus.

Vaata Kaitseliit ja Loodusõnnetus

Lui Jaanson

Lui Jaanson (sündinud 25. veebruaril 1931 Tartus) on eesti rahvusest endine Nõukogude Liidu sõjaväelane ja lendur ning endine Eesti sõjaväelane.

Vaata Kaitseliit ja Lui Jaanson

Maakond

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Vaata Kaitseliit ja Maakond

Maastikuauto

Toyota Hilux, Peruu kiirabiauto Maastikuauto ehk maastur ehk džiip on suurendatud maastikuläbimisvõimega sõiduauto, mis on sobib lisaks tavateedele ka raskemates teeoludes või maastikul liiklemiseks.

Vaata Kaitseliit ja Maastikuauto

Malev (Kaitseliit)

Maleva pealiku ametikoha tunnushttp://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id.

Vaata Kaitseliit ja Malev (Kaitseliit)

Malevkond

Malevkonna pealiku ametikoha tunnushttp://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id.

Vaata Kaitseliit ja Malevkond

Manivald Kasepõld

Manivald Kasepõld (2021) Manivald Kasepõld (15. veebruar 1952) on Eesti sõjaväelane, kindralmajor.

Vaata Kaitseliit ja Manivald Kasepõld

Männiku tee

Männiku tee on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas.

Vaata Kaitseliit ja Männiku tee

Mõisaküla

Mõisaküla (läti keeles Meizakila) on linn Viljandi maakonnas Mulgi vallas, Läti piiri ääres.

Vaata Kaitseliit ja Mõisaküla

Meelis Kiili

Meelis Kiili (sündinud 20. märtsil 1965) on Eesti sõjaväelane ja poliitik, auastmelt kindralmajor, aastast 2023 Riigikogu liige.

Vaata Kaitseliit ja Meelis Kiili

Merekaitseliit

Merekaitseliit oli enne Teist maailmasõda Kaitseliidus tegutsenud merekaitse ülesannetega allorganisatsioon.

Vaata Kaitseliit ja Merekaitseliit

Merekaubanduse ja Laevasõidu Edendamise Selts Laevandus

Merekaubanduse ja Laevasõidu Edendamise Selts Laevandus oli 1917 Johan Pitka asutatud Eesti mereorganisatsioon.

Vaata Kaitseliit ja Merekaubanduse ja Laevasõidu Edendamise Selts Laevandus

Metsavennad

Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.

Vaata Kaitseliit ja Metsavennad

Miinipilduja

USA sõdurid tulistamas 120 mm miinipildujast Soome 81 mm miinipilduja meeskond laskmas USA eksperimentaalne miinipilduja Little David (ee k Väike Taavet) oli üks maailma suurimaid kahureid. See suutis lasta 914-mm laskemoona ligi 10 km kaugusele Miinipilduja (inglise keeles mortar, saksa keeles Granatwerfer) on jalaväe raske tulirelv.

Vaata Kaitseliit ja Miinipilduja

Mootorpaat

Lahtine päramootoriga mootorpaat, kaetud vööritekiga Päramootoriga kummipaat USA erioperatsioonide üksuse RIB-mootorpaat Mootorpaat on põhiliselt jõuseadme (mootori) abil liikumiseks mõeldud paat.

Vaata Kaitseliit ja Mootorpaat

Naiskodukaitse

Naiskodukaitse (NKK) on Kaitseliidu naisorganisatsioon, mille eesmärk on naiste kaasamine riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse Naiskodukaitse.

Vaata Kaitseliit ja Naiskodukaitse

Narva lahing (1918)

Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda.

Vaata Kaitseliit ja Narva lahing (1918)

Narva maantee (Tallinn)

Narva maantee on üks Tallinna peamagistraaltänavaid.

Vaata Kaitseliit ja Narva maantee (Tallinn)

NATO

NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Vaata Kaitseliit ja NATO

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.

Vaata Kaitseliit ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Neeme Väli

Richard P. Mills ja Neeme Väli (paremal, 2011) Neeme Väli (sündinud 1. juunil 1965 Paides) on Eesti sõjaväelane, auastmelt kindralmajor.

Vaata Kaitseliit ja Neeme Väli

Nikolai Reek

Nikolai Reek VR I/2 VR II/2 VR II/3 (sünninimega Nikolai Bazõkov; 1. veebruar 1890 Tallinn – 8. mai 1942 Ussollag, Molotovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant, 1938).

Vaata Kaitseliit ja Nikolai Reek

Nikolai Steinmann

Nikolai Steinmann VR I/3 (28. detsember 1894 Vaivara vald, Virumaa –) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1920) Nikolai Steinmann teenis Vene armee eesti rahvusväeosades 1. eesti jalaväepolgus ja Eesti Vabadussõjas 4. Jalaväepolgus, 1. diviisi tagavarapataljoni, 2.

Vaata Kaitseliit ja Nikolai Steinmann

Noored Kotkad

Noored Kotkad on 27.

Vaata Kaitseliit ja Noored Kotkad

Odette Kirss

Odette Kirss (sündinud 26. jaanuaril 1934 Rakveres) on eesti muuseumitöötaja ja koduloolane.

Vaata Kaitseliit ja Odette Kirss

Ohvitser

Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.

Vaata Kaitseliit ja Ohvitser

Omakaitse (1917–1918)

Omakaitse (lühend OK) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Eestis 1917–1918.

Vaata Kaitseliit ja Omakaitse (1917–1918)

Otto von Krusenstern

Friedrich Otto Axel von Krusenstern (vene keeles Отто Акселевич фон Крузенштерн; (vkj 21. november) 1880 Peterburi Venemaa keisririik – 9. oktoober 1935 São Paulo, Brasiilia) oli Venemaa keisririigi ja Põhjakorpuse ning Loodearmee sõjaväelane (kindralmajor) ning Klooga mõisnik.

Vaata Kaitseliit ja Otto von Krusenstern

Pati vald

Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Pati vald (saksa keeles Pattenhof) oli vald Pärnumaal Saarde kihelkonnas.

Vaata Kaitseliit ja Pati vald

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Vaata Kaitseliit ja Pärnu

Pärnu maakond

Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.

Vaata Kaitseliit ja Pärnu maakond

Põlva

Põlva on linn Lõuna-Eestis, Põlva maakonna ja Põlva valla keskus.

Vaata Kaitseliit ja Põlva

Põlva maakond

Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Kaitseliit ja Põlva maakond

Peeter Kann

Peeter Kann VR I/2 (28. detsember 1882 (vkj)/ 9. jaanuar 1883 Hellamaa vald, Muhu kihelkond, Saaremaa – 17. jaanuar või 18. jaanuar 1943 Ussollag, Molotovi oblast, Vene NFSV) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja riigikohtunik.

Vaata Kaitseliit ja Peeter Kann

PF-89

PF-89 on uue põlvkonna standardne õhukese soomusega tankide tõrjumisele suunatud granaadiheitja.

Vaata Kaitseliit ja PF-89

Piirivalve

Piiripatrull Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon või struktuur, mille põhiülesanne on riigipiiri valve-, esmase kaitse- ja piiriületuskorra (piirirežiimi) tagamine.

Vaata Kaitseliit ja Piirivalve

Pikk tänav (Pärnu)

Pikk tänav augustis 2020 Martensi maja augustis 2020 Pika ja Aia tänava ringristmik augustis 2020 Pikk tänav on tänav Pärnus Kesklinna ja Eeslinna linnaosas.

Vaata Kaitseliit ja Pikk tänav (Pärnu)

Pikk tänav (Rakvere)

Pikk tänav on tänav Rakveres.

Vaata Kaitseliit ja Pikk tänav (Rakvere)

Pronksiöö

Pronksiöö kino Kosmos juures. Pronksiööna tuntakse 2007.

Vaata Kaitseliit ja Pronksiöö

Propastop

Propastop on Eesti-vastase propaganda paljastamisega tegelev blogi, mille sisu loovad Kaitseliidu vabatahtlikud.

Vaata Kaitseliit ja Propastop

Raivo Lumiste

Raivo Lumiste (sündinud 1. augustil 1969) on Eesti sõjaväelane, 6. septembrist 2006 kuni 31. augustini 2012 Kaitseliidu ülem.

Vaata Kaitseliit ja Raivo Lumiste

Rakvere

Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Vaata Kaitseliit ja Rakvere

Rapla

Droonivideo Raplast (oktoober 2021) Rapla (vene keeles Рапла, kuni 1935. aastani saksa keeles Rappel ja vene keeles Раппель) on linn Kesk-Eestis, Rapla maakonna ja Rapla valla halduskeskus.

Vaata Kaitseliit ja Rapla

Rapla maakond

Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Kaitseliit ja Rapla maakond

Ratsarügement

Ratsarügement (algselt Ratsapolk) oli Eesti sõjaväe ratsaüksus, mis moodustati 20.

Vaata Kaitseliit ja Ratsarügement

Rühm (sõjandus)

Rühm (sõbralik jõud) - NATO taktikaline tingmärk Rühm on relvajõudude maismaavägede taktikaline allüksus, milles on sõltuvalt otstarbest tavaliselt 15–50 inimest.

Vaata Kaitseliit ja Rühm (sõjandus)

Riho Ühtegi

Riho Ühtegi (sündinud 15. veebruaril 1964) on Eesti sõjaväelane, auastmelt kindralmajor, kes oli alates 19.

Vaata Kaitseliit ja Riho Ühtegi

Riho Terras

Riho Terras (sündinud 17. aprillil 1967 Kohtla-Järvel) on Eesti poliitik ja erusõjaväelane, auastmelt kindral.

Vaata Kaitseliit ja Riho Terras

Riia tänav

Riia tänav on tänav Tartus, üks linna peatänavaid.

Vaata Kaitseliit ja Riia tänav

Riigi Teataja

Riigi Teataja esinumbri esileht, 27. november 1918 Riigi Teataja (RT) on Eesti riigi ametlik väljaanne, mille esimene number ilmus 27.

Vaata Kaitseliit ja Riigi Teataja

Rittmeister

"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).

Vaata Kaitseliit ja Rittmeister

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Vaata Kaitseliit ja Rootsi

RPD kuulipilduja

RPD (vene keeles ручной пулемёт Дегтярёва – rutšnoi pulemjot Degtjarjova) on Nõukogude Liidu 7,62-millimeetrise kaliibriga kergekuulipilduja, mille arendas padrunile 7,62×39 mm välja Vasili Degtjarjov.

Vaata Kaitseliit ja RPD kuulipilduja

Saare maakond

Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.

Vaata Kaitseliit ja Saare maakond

Saarepeedi vald

Saarepeedi vald oli vald Viljandi maakonnas.

Vaata Kaitseliit ja Saarepeedi vald

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Vaata Kaitseliit ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Sõduri baaskursus

USA armee instruktorid demonstreerimas baaskursuslastele kätekõverduste tehnikat 2019. a. Sõduri baaskursus ehk sõjaväeline baasõpe on sõjaväes või sarnase eesmärgiga organisatsioonis sõjaväelist teenistust alustava isiku poolt läbitava väljaõppe esmane osa või etapp (kursus).

Vaata Kaitseliit ja Sõduri baaskursus

Sõiduk

Mootorratas Jalgratas ja veoauto tänavaliikluses Sõiduk (ka sõiduvahend; vananenud kirjanduses ka sõiduriist) on inimese loodud vahend liikumiseks maal, vees, õhus või kosmoses.

Vaata Kaitseliit ja Sõiduk

Sõjavägede Ülemjuhataja

Sõjavägede Ülemjuhataja oli 1918.

Vaata Kaitseliit ja Sõjavägede Ülemjuhataja

Sport

Tüüpiline spordiala Sport on regulaarne võistlemine, kehaliste või vaimsete võimete ja võistkondliku koostöö, samuti spordiriista(-vahendi) täiusliku käsitsemise treening, võistluste võitmise (parima tulemuse saavutamise) eesmärgil.

Vaata Kaitseliit ja Sport

Tagalateenistus

Tagalateenistus on asutuste ja väeüksuste kogum ja korraldatud süsteem sõjanduses, mille eesmärk on vägede teenindamine ning varustamine.

Vaata Kaitseliit ja Tagalateenistus

Taktikaline veoauto

Saksa taktikaline veoauto MAN 464 (10t mil gl) laskemoona vedamas Taktikaline veoauto on hea maastikuläbivusega veoauto, mis on valmistatud või kohandatud militaarülesannete täitmiseks.

Vaata Kaitseliit ja Taktikaline veoauto

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Kaitseliit ja Tallinn

Tallinna 3. kaitsepataljon

Tallinna 3.

Vaata Kaitseliit ja Tallinna 3. kaitsepataljon

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata Kaitseliit ja Tartu

Tartu maakond

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Kaitseliit ja Tartu maakond

Türi

Türi on linn Järva maakonnas Türi vallas.

Vaata Kaitseliit ja Türi

Theodor Rõuk

Theodor Rõuk VR I/2 (14. detsember 1891 Kabala vald, Viljandimaa – 21. juuli 1940 Tallinn) oli eesti advokaat, poliitik, seltskonnategelane ja sõjaväelane (alamkapten).

Vaata Kaitseliit ja Theodor Rõuk

Toompea tänav

Toompea tänav on tänav Tallinnas, mis algab Tallinna vanalinnas Toompeal Toompea lossi platsilt ja lõpeb Kaarli puiesteel.

Vaata Kaitseliit ja Toompea tänav

Tulekahju

Tulekahju kustutamine Tuletõrjujad tulekahju likvideerimisel Magasini tänav 25 maja juuresFoto: Ave Maria Mõistlik, 12. august 2011 Ettenähtust võimsama lambi kasutamise tagajärjel sulama hakanud lambipesa. Satelliitfoto maastikupõlengust Austraalias 2019. aastal Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda.

Vaata Kaitseliit ja Tulekahju

Tulirelv

Poolautomaatne püstol SIG Pro ja sellele sobivad padrunid Tulirelv on laskerelv, mille laeng haavlid, kuul, miin, mürsk või muu lendkeha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu sarnase aine plahvatuslikul põlemisel tekkinud kuumade gaaside kiire paisumise tagajärjel.

Vaata Kaitseliit ja Tulirelv

Urmas Jaagant

Urmas Jaagant Urmas Jaagant (sündinud 27. juulil 1985) on eesti ajakirjanik.

Vaata Kaitseliit ja Urmas Jaagant

Urmas Muld

Urmas Muld (sündinud 14. aprillil 1954) oli Kaitseliidu Lääne maleva pealik 1999–2000 ning täitis Kaitseliidu staabiülemana Kaitseliidu ülema kohuseid Benno Leesiku surmast kuni Raivo Lumiste määramiseni Kaitseliidu ülemaks.

Vaata Kaitseliit ja Urmas Muld

Uus Eesti

Uus Eesti oli Tallinnas samanimelise osaühingu poolt väljaantav Eesti päevaleht.

Vaata Kaitseliit ja Uus Eesti

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Vaata Kaitseliit ja Vabadussõda

Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit

Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit oli Avdy Andressoni poolt 1970.

Vaata Kaitseliit ja Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit

Vahur Koorits

Vahur Koorits Vahur Koorits (sündinud 8. detsembril 1981) on eesti ajakirjanik.

Vaata Kaitseliit ja Vahur Koorits

Vaivara

Vaivara on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Vaata Kaitseliit ja Vaivara

Valga

Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Vaata Kaitseliit ja Valga

Valga maakond

Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Kaitseliit ja Valga maakond

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Vaata Kaitseliit ja Võru

Võru maakond

Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.

Vaata Kaitseliit ja Võru maakond

Veesõiduk

Veesõiduk (inglise keeles watercraft) on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) mõeldud ujuvvahend.

Vaata Kaitseliit ja Veesõiduk

Vene tänav

Vaade Vene tänavale Vanaturu kaelast Vene 5 Peeter-Pauli katedraal, Vene 18 Vene tänav on tänav Tallinna vanalinnas Vanalinna asumis.

Vaata Kaitseliit ja Vene tänav

Venemaa relvajõud

Venemaa Föderatsiooni relvajõud (vene keeles Вооружённые силы Российской Федерации) on Venemaa sõjavägi, mille koosseisu kuuluvad maaväed, õhu- ja kosmosejõud, sõjalaevastik ja eri väeliigid: õhudessantvägi, kosmoseväed, strateegilised raketiväed, erioperatsioonijõud ning relvajõudude tagalateenistus.

Vaata Kaitseliit ja Venemaa relvajõud

Viljandi maakond

Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.

Vaata Kaitseliit ja Viljandi maakond

Viru rinne

Viru rinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ning Eesti Töörahva Kommuuni väeosade vahel.

Vaata Kaitseliit ja Viru rinne

1. detsembri riigipöördekatse

Vaata Kaitseliit ja 1. detsembri riigipöördekatse

10. november

10.

Vaata Kaitseliit ja 10. november

10. veebruar

10.

Vaata Kaitseliit ja 10. veebruar

11. november

11.

Vaata Kaitseliit ja 11. november

12. august

12.

Vaata Kaitseliit ja 12. august

16. november

16.

Vaata Kaitseliit ja 16. november

17. detsember

17.

Vaata Kaitseliit ja 17. detsember

17. veebruar

17.

Vaata Kaitseliit ja 17. veebruar

1918

1918.

Vaata Kaitseliit ja 1918

1919

1919.

Vaata Kaitseliit ja 1919

1920

1920.

Vaata Kaitseliit ja 1920

1924

1924.

Vaata Kaitseliit ja 1924

1925

1925.

Vaata Kaitseliit ja 1925

1935

1935.

Vaata Kaitseliit ja 1935

1940

1940.

Vaata Kaitseliit ja 1940

1990

1990.

Vaata Kaitseliit ja 1990

1990. aastad

1990.

Vaata Kaitseliit ja 1990. aastad

1992

1992.

Vaata Kaitseliit ja 1992

1993

1993.

Vaata Kaitseliit ja 1993

1994

1994.

Vaata Kaitseliit ja 1994

1996

1996.

Vaata Kaitseliit ja 1996

1997

1997.

Vaata Kaitseliit ja 1997

1999

1999.

Vaata Kaitseliit ja 1999

20. jaanuar

20.

Vaata Kaitseliit ja 20. jaanuar

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Vaata Kaitseliit ja 2000

2000. aastad

2000.

Vaata Kaitseliit ja 2000. aastad

2002

2002.

Vaata Kaitseliit ja 2002

2003

2003.

Vaata Kaitseliit ja 2003

2004

2004.

Vaata Kaitseliit ja 2004

2006

2006.

Vaata Kaitseliit ja 2006

2007

2007.

Vaata Kaitseliit ja 2007

23. jaanuar

23.

Vaata Kaitseliit ja 23. jaanuar

24. oktoober

24.

Vaata Kaitseliit ja 24. oktoober

27. juuni

27.

Vaata Kaitseliit ja 27. juuni

28. juuni

28.

Vaata Kaitseliit ja 28. juuni

29. märts

29.

Vaata Kaitseliit ja 29. märts

31. august

31.

Vaata Kaitseliit ja 31. august

4. aprill

Vaata Kaitseliit ja 4. aprill

4. Üksik Jalaväepataljon

Vaata Kaitseliit ja 4. Üksik Jalaväepataljon

6. september

Vaata Kaitseliit ja 6. september

7. aprill

Vaata Kaitseliit ja 7. aprill

8. juuni

Vaata Kaitseliit ja 8. juuni

Vaata ka

Eesti Vabadussõda

Eesti sõjandus

Tuntud ka kui Eesti Kaitse Liit, Eesti Kaitseliit, Kaitseliitlane, Kaitseliitlased.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

Keeled

Kaitseliit

Sisukord