Sisukord
232 suhted: Abipolitseinik, Ajateenistus, AK 4, AK-47, Aleksander Seiman, Allohvitser, Alu, Anton Irv, Ants Kurvits, August Balder, Balti jaam, Benno Leesik, Bernhard Abrams, Brookusmägi, Delfi (portaal), Eduard Alver, Eduard-Alfred Kubbo, Eero Rebo, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti kaitseväe juhataja, Eesti kaitsevägi, Eesti-Läti piir, Ernst Põdder, Feliks Tanner, FN MAG, Friedrich Vreemann, Galil, Garnison, Granaadiheitja, Gustav Jonson, Haapsalu, Harju maakond, Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond), Hiina, Hiiu maakond, Hiiumaa, Hiiumaa malevkond, Ida-Viru maakond, Iisrael, Ilmar Tamm, Jaan Lepp, Jaan Maide, Jaanilinna linnus, Jagu, Jakob Vende, Järva maakond, Järvakandi, Jõgeva, Jõgeva maakond, Johan Pitka, ... Laienda indeks (182 rohkem) »
- Eesti Vabadussõda
- Eesti sõjandus
Abipolitseinik
Abipolitseinikud Tallinnas Vabaduse väljakul Abipolitseinik on Eestis kehtiva abipolitseinike seaduse järgi isik, kes ei kuulu politsei koosseisu, kuid kes vabatahtlikult osaleb politsei tegevuses abipolitsei seaduse ja muude seaduste ning õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras.
Vaata Kaitseliit ja Abipolitseinik
Ajateenistus
'''Ajateenistus maailma riikides''' Roheline – relvajõude ei ole Punane – ajateenistus Sinine – täiskutseline sõjavägi ja/või vabatahtlik ajateenistus Lilla – väeteenistusse sunnitakse astuma alla 20% kogu eagrupist või alla 40% vastava eagrupi meestest (kui ajateenistuskohustus kehtib vaid meestele) Oranž – plaanid ajateenistusest loobumiseks lähima kolme aasta jooksul Hall – info puudub Ajateenistus (ajateenistuskohustus, kohustuslik riigikaitseteenistus, varem ka sundaeg) on piiratud kestusega riigikaitseline või sisekaitseline tegevteenistus kindlaks määratud ja nõuetele vastavale inimrühmale kindlas vanusegrupis.
Vaata Kaitseliit ja Ajateenistus
AK 4
AK 4 (rootsi keeles Automatkarbin 4) on 7,62 mm automaatkarabiin, mida valmistati Rootsis 1985.
Vaata Kaitseliit ja AK 4
AK-47
Kalašnikovi automaat (vene keeles Автомат Калашникова образца 1947 годa; Avtomat Kalašnikova obraztsa 1947 goda) ehk AK on aastatel 1945 kuni 1947 Nõukogude Liidus konstrueeritud automaatne käsitulirelv.
Vaata Kaitseliit ja AK-47
Aleksander Seiman
Aleksander Seiman (ka Aleksander Seimann) VR I/2, II/2 ja II/3 (23. jaanuar 1886 Tõstamaa vald, Pärnumaa – 5. aprill 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Kaitseliidu neljas ülem.
Vaata Kaitseliit ja Aleksander Seiman
Allohvitser
Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.
Vaata Kaitseliit ja Allohvitser
Alu
Alu on alevik Rapla vallas.
Vaata Kaitseliit ja Alu
Anton Irv
Anton Irv VR I/2, VR II/2, VR II/3 (kuni 1902. aastani Hans Irv; 17. september 1886 Ruudiküla, Viljandi vald, Viljandimaa – 27. aprill 1919 Strenči lähistel, Läti) oli Tsaari-Venemaa ja Eesti sõjaväelane (kapten), üks Vabadussõja populaarsemaid väejuhte.
Vaata Kaitseliit ja Anton Irv
Ants Kurvits
2. jalaväepolgu ülem alampolkovnik Hans Kurvits Vabadussõja ajal Petseris, paremalt teine (4. märts 1919) Ants Kurvits VR I/2 (kuni 7. maini 1936 Hans Kurvits; 14. mai 1887 Tartumaal Äksi kihelkonnas Saadjärve vallas Mihkli-Aadu talus – 27. detsember 1943 Sosva laager, Sverdlovski oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).
Vaata Kaitseliit ja Ants Kurvits
August Balder
August Balder VR II/3 (25. oktoober 1891 Puusepa talu Ridaküla lähedal, Kadrina kihelkond, Undla vald, Virumaa. Kaitseliidu pressiteade, 23. oktoober 2011. – 26. september 1973 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane ja Kaitseliidu Peastaabi ülem (kolonel).
Vaata Kaitseliit ja August Balder
Balti jaam
Vaade Balti jaamale kaugliinide perroonilt Vaade Balti jaamale põhjast, Kopli tänava poolt (2009) Balti jaam enne II maailmasõda Balti jaam (ka Tallinna reisijaam; vene keeles Балтийский вокзал, saksa keeles Baltischer Bahnhof / Hauptbahnhof von Tallinn) on raudteejaam Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres.
Vaata Kaitseliit ja Balti jaam
Benno Leesik
Benno Leesiku haud Tallinna Kaitseväe kalmistulFoto: Ave Maria Mõistlik, 1. november 2015 Benno Leesik (17. jaanuar 1960 Haapsalu – 25. märts 2006) oli Kaitseliidu ülem.
Vaata Kaitseliit ja Benno Leesik
Bernhard Abrams
Bernhard Abrams VR I/3 (22. märts 1891 Tallinn – 15. veebruar 1945 Intalagi vangilaager, Komi ANSV) oli Eesti sõjaväelane (kapten).
Vaata Kaitseliit ja Bernhard Abrams
Brookusmägi
Olevimäele Sulevimäelt Brookusmägi (ka Brokusmägi) on ajalooline piirkond Tallinna vanalinna Tallinna all-linna kirdeosas.
Vaata Kaitseliit ja Brookusmägi
Delfi (portaal)
Delfi on 1999.
Vaata Kaitseliit ja Delfi (portaal)
Eduard Alver
Eduard Alver (Alwer) VR I/3 (15. märts 1886 Valga – 15. august 1939 Tallinn) oli Vabadussõja ajal Kaitseliidu ülem.
Vaata Kaitseliit ja Eduard Alver
Eduard-Alfred Kubbo
Eduard-Alfred Kubbo VR II/3, VR I/2 (vkj 16./28. detsember 1887 Helme vald Helme kihelkond Viljandimaa – 10. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata Kaitseliit ja Eduard-Alfred Kubbo
Eero Rebo
Eero Rebo (sündinud 19. detsembril 1974 Abja-Paluojal) on Eesti sõjaväelane, kolonel.
Vaata Kaitseliit ja Eero Rebo
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Vaata Kaitseliit ja Eesti Ajutine Valitsus
Eesti kaitseväe juhataja
Kaitseväe juhataja Martin Herem Kaitseväe juhataja on Eesti kaitseväe kõrgeim juht.
Vaata Kaitseliit ja Eesti kaitseväe juhataja
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Vaata Kaitseliit ja Eesti kaitsevägi
Eesti-Läti piir
Eesti kaart, kust on näha Eesti-Läti piir Piiripost Heinaste (läti Ainaži) juures Eesti-Läti piir on Eesti ja Läti vaheline riigipiir, mille pikkus on 339 km.
Vaata Kaitseliit ja Eesti-Läti piir
Ernst Põdder
Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).
Vaata Kaitseliit ja Ernst Põdder
Feliks Tanner
Feliks Tanner VR II/3 (kuni 1939 Felix Johann Tannebaum; 10. november 1893 Sudak, Tauria kubermang – 26. september 1949 Minlag, Komi ANSV, Vene NFSV) oli Eesti Panga direktor.
Vaata Kaitseliit ja Feliks Tanner
FN MAG
FN MAG on Belgias toodetud 7,62-millimeetrise kaliibriga kuulipilduja.
Vaata Kaitseliit ja FN MAG
Friedrich Vreemann
Friedrich Vreemann VR I/3 (10. november 1894 Nõnova, Lasva vald, Võrumaa – 23. märts 1919 Suurõ-Ruuga, Rõuge vald, Võrumaa) oli Eesti sõjaväelane (kapten), kes langes Eesti Vabadussõjas 23. märtsil.
Vaata Kaitseliit ja Friedrich Vreemann
Galil
5,56 mm Galil ARM Galil on Iisraeli firmas Israel Military Industries Ltd (praegu Israel Weapon Industries Ltd) loodud ja valmistatud automaatkäsitulirelv.
Vaata Kaitseliit ja Galil
Garnison
Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.
Vaata Kaitseliit ja Garnison
Granaadiheitja
Granaadiheitja RPG-7 Granaadiheitja (reaktiivgranaadiheitja) on reaktiivgranaatidega tulistav käsitulirelv, mida kasutatakse peamiselt soomustatud sihtmärkide hävitamiseks.
Vaata Kaitseliit ja Granaadiheitja
Gustav Jonson
Gustav Jonson VR I/3 ja II/2 (ka Johnson; sünninimi Joonson; 7. jaanuar 1880 Päri, Viljandi kihelkond, Viljandimaa – 15. mai 1942 Saratov, NSV Liit) oli Vene, Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane.
Vaata Kaitseliit ja Gustav Jonson
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Kaitseliit ja Haapsalu
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Vaata Kaitseliit ja Harju maakond
Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond)
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Häädemeeste vald (saksa keeles Gudmannsbach) oli vald Pärnumaal Häädemeeste kihelkonnas.
Vaata Kaitseliit ja Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond)
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Kaitseliit ja Hiina
Hiiu maakond
Hiiu maakond ehk Hiiumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Kaitseliit ja Hiiu maakond
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Kaitseliit ja Hiiumaa
Hiiumaa malevkond
Hiiumaa malevkond on Kaitseliidu Saaremaa maleva malevkond, mis tegutseb Hiiumaal.
Vaata Kaitseliit ja Hiiumaa malevkond
Ida-Viru maakond
Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.
Vaata Kaitseliit ja Ida-Viru maakond
Iisrael
Pilvekosk Negevi kõrbes Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas.
Vaata Kaitseliit ja Iisrael
Ilmar Tamm
Ilmar Tamm (sündinud 4. mail 1972 Tartus) on eesti sõjaväelane, alates 15.
Vaata Kaitseliit ja Ilmar Tamm
Jaan Lepp
Jaan Lepp VR II/2, VR II/3 (19. juuli 1895 Anija vald, Harjumaa – 9. detsember 1941 Kirov, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata Kaitseliit ja Jaan Lepp
Jaan Maide
Jaan Maide VR II/3 (30. mai 1896 Vana-Kariste vald, Viljandimaa – 10. august 1945 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindral, 1944; tänapäeval nimetatakse üksmeelselt kindralmajoriks).
Vaata Kaitseliit ja Jaan Maide
Jaanilinna linnus
Jaanilinna vapp 17. sajandist Jaanilinna linnus (soome keeles Iivananlinna, vene keeles Ивангородская крепость) on linnus Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal Jaanilinnas.
Vaata Kaitseliit ja Jaanilinna linnus
Jagu
paremal Šveitsi jalaväejagu koos oma soomustransportööriga Mowag Piranha Jagu on sõjaväeline allüksus, mille koosseisus on tavaliselt 6–12 inimest.
Vaata Kaitseliit ja Jagu
Jakob Vende
Jakob Vende VR I/3 ja II/3 (17. aprill 1890 Esna vald, Järvamaa – 26. detsember 1941 Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata Kaitseliit ja Jakob Vende
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Kaitseliit ja Järva maakond
Järvakandi
Järvakandi on alev Rapla maakonnas Kehtna vallas Rapla–Järvakandi–Kergu maantee ääres.
Vaata Kaitseliit ja Järvakandi
Jõgeva
Droonivideo Jõgeva põhikooli kohalt 2021. aasta suvel Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas, maakonna ja Jõgeva valla halduskeskus.
Vaata Kaitseliit ja Jõgeva
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Kaitseliit ja Jõgeva maakond
Johan Pitka
Johan Pitka VR I/1 (sündinud Juhhan Pitka; 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald – 22. november 1944 Kõue vald, Harjumaa) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.
Vaata Kaitseliit ja Johan Pitka
Johan Schmidt
Johan Schmidt VR I/2, VR II/2, VR II/3 (11. oktoober 1885 Kõrtsi-Rehe talu, Järvepera mõis, Kaarepere vald, Palamuse kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1931 Viljandi) oli Tsaari-Venemaa ja Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata Kaitseliit ja Johan Schmidt
Johan Unt
Johan Unt, ka Johann Unt VR I/2 ja III/2 (24. märts 1876 Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 7. aprill 1930 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1922).
Vaata Kaitseliit ja Johan Unt
Johannes Kert
Johannes Kert (3. detsember 1959 Petseri – 4. märts 2021 Tallinn) oli Eesti poliitik, sõjaväelane (auastmelt kindralleitnant) ja riigiametnik.
Vaata Kaitseliit ja Johannes Kert
Johannes Orasmaa
Johannes Orasmaa VR I/2 ja II/3 (kuni 1935 Johannes Roska, 3. detsember 1890 Joala vald Vaivara kihelkond – 24. mai 1943 Vjatka laager, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1928), Rahvuskogu ja Riiginõukogu liige.
Vaata Kaitseliit ja Johannes Orasmaa
Johannes Poopuu
Johannes Poopuu VR I/2, VR II/2 (9. juuli 1886 Mustjala vald Saaremaa – 11. märts 1929 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata Kaitseliit ja Johannes Poopuu
K.L. Viru Malevlane
K.L. Viru Malevlane oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1928–1940 Kaitseliidu Viru Maleva Staabis kirjastatuna ning oli trükitud Ühistrükikojas Rakveres.
Vaata Kaitseliit ja K.L. Viru Malevlane
Kaater
Lõbusõidukaater ''Antares-8.80'' Kaater reisijate veoks Sukeldujate kaater ''Kulkuri'' (2013) Nõukogude Liidus valmistatud 205 klassi raketikaater (1982) Kaater (vene катер, inglise cutter) on jõuseadme abil liikuv, vähemalt ühe kajutiga, tavaliselt vähemalt osaliselt pealt tekiga kaetud ja tavaliselt kiirekäigulisem väiksem veesõiduk.
Vaata Kaitseliit ja Kaater
Kaitse Kodu!
Kaitse Kodu! on Kaitseliidu ajakiri.
Vaata Kaitseliit ja Kaitse Kodu!
Kaitseliidu Alutaguse malev
Kaitseliidu Alutaguse malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Ida-Viru maakonnas.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Alutaguse malev
Kaitseliidu Harju malev
Harju malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Harjumaal.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Harju malev
Kaitseliidu Järva malev
Kaitseliidu Järva malev on Kaitseliidu Järva maakonnas tegutsev territoriaalne üksus.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Järva malev
Kaitseliidu Jõgeva malev
Kaitseliidu Jõgeva malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Jõgeva maakonnas.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Jõgeva malev
Kaitseliidu keskjuhatus
Kaitseliidu keskjuhatus on Kaitseliidu täitevorgan, kes liidu keskkogu koosolekute vaheajal korraldab liidu mitmesuguseid tegevusi.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu keskjuhatus
Kaitseliidu Keskkogu
Kaitseliidu Keskkogu on Kaitseliidu kõrgeim tegevust korraldav organ.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Keskkogu
Kaitseliidu Kool
Alu mõisa peahoone, kus Kaitseliidu kool tegutseb. Kool on alates 2001.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Kool
Kaitseliidu Lääne malev
Kaitseliidu Lääne malev (ka Kaitseliidu Läänemaa malev) on Kaitseliidu Läänemaal ja osaliselt Pärnumaal tegutsev territoriaalüksus.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Lääne malev
Kaitseliidu lipkond
Kaitseliidu lipkonnad olid Kaitseliidu 1990.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu lipkond
Kaitseliidu malevkondade loend
Selles loendis on loetletud Kaitseliidu praeguseid ja endisi malevkondi.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu malevkondade loend
Kaitseliidu Narva malev
Kaitseliidu Narva malev oli Kaitseliidu malev enne Kaitseliidu laialisaatmist 1940.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Narva malev
Kaitseliidu Pärnumaa malev
Pärnumaa maleva lipp Kaitseliidu Pärnumaa malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Pärnu maakonnas.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Pärnumaa malev
Kaitseliidu Põlva malev
Kaitseliidu Põlva malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Põlva maakonnas.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Põlva malev
Kaitseliidu peastaap
Kaitseliidu peastaap on Kaitseliidu ülema tööorgan.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu peastaap
Kaitseliidu Rapla malev
Kaitseliidu Rapla malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Rapla maakonnas.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Rapla malev
Kaitseliidu Saaremaa malev
Kaitseliit Saaremaa malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Saare maakonnas.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Saaremaa malev
Kaitseliidu Sakala malev
Kaitseliidu Sakala malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Viljandi maakonnas.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Sakala malev
Kaitseliidu taasasutamine
Kaitseliidu taasasutamise rahvakoosolek korraldati 17.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu taasasutamine
Kaitseliidu Tallinna malev
Tallinna maleva miinipildurid õppusel Tallinna malev on Kaitseliidu territoriaalüksus, mille vastutus- ja tegevuspiirkond on Tallinn.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Tallinna malev
Kaitseliidu Tartu malev
Maleva staabi hoone Tartu malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Tartus ja Tartumaal.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Tartu malev
Kaitseliidu Tartumaa malev
Kaitseliidu Tartumaa malev oli Kaitseliidu malev enne teist maailmasõda.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Tartumaa malev
Kaitseliidu Valgamaa malev
Kaitseliidu Valgamaa malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Valga maakonnas.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Valgamaa malev
Kaitseliidu Valgerist
Kaitseliidu Valgerist on Kaitseliidu teenetemärk.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Valgerist
Kaitseliidu vanematekogu
Kaitseliidu vanematekogu on Kaitseliidu keskkogu valitav korraldav organ, mis koosneb vähemalt 15 kaitseliitlasest, kes peavad olema silmapaistvad riigi- ja avaliku elu tegelasesed.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu vanematekogu
Kaitseliidu Võrumaa malev
Kaitseliidu Võrumaa malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Võru maakonnas.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Võrumaa malev
Kaitseliidu Viru malev
Viru malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseliidu Viru malev
Kaitseministeerium
Kaitseministeerium (KAM) on Eesti valitsusasutus, mis vastutab riigikaitse korraldamise eest.
Vaata Kaitseliit ja Kaitseministeerium
Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda)
Kaitsepataljonid olid Eesti Vabadussõja ajal 1918.
Vaata Kaitseliit ja Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda)
Kajari Klettenberg
Kajari Klettenberg (sündinud 1966) on Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata Kaitseliit ja Kajari Klettenberg
Kalle Eller
Kalle Istvan Eller esinemas festivalil HeadReadFoto: Ave Maria Mõistlik, 1. juuni 2012 Kalle Istvan Eller (7. mai 1940 – 10. jaanuar 2023) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja kultuuritegelane, maausuline.
Vaata Kaitseliit ja Kalle Eller
Karula (Viljandi)
Alpinistide võistlus Karula veski müüril Karula (varem Uue-Võidu) on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Vaata Kaitseliit ja Karula (Viljandi)
Küberkaitseliit
Küberkaitseliit (KKL) on Kaitseliidu allüksus, mis on 2010.
Vaata Kaitseliit ja Küberkaitseliit
Kevadtorm
Kevadtorm on Eesti kaitseväe maaväe lahinguõppus, mis peetakse iga aasta kevadel.
Vaata Kaitseliit ja Kevadtorm
Kilingi vald
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Kilingi vald (saksa keeles Kurkund) oli vald Pärnumaal Saarde kihelkonnas.
Vaata Kaitseliit ja Kilingi vald
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Vaata Kaitseliit ja Kindralmajor
Kodukaitse
Kodukaitse (ka: Eesti Kodukaitse) oli Eesti riigikaitseorganisatsioon.
Vaata Kaitseliit ja Kodukaitse
Kodutütred
Kodutütred on 19. jaanuaril 1932 loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja sisekord.
Vaata Kaitseliit ja Kodutütred
Kohtla-Järve
Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.
Vaata Kaitseliit ja Kohtla-Järve
Kommunism
"Kommunism" kui termin võib tähendada kas.
Vaata Kaitseliit ja Kommunism
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Vaata Kaitseliit ja Kompanii
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Vaata Kaitseliit ja Konstantin Päts
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata Kaitseliit ja Kuressaare
Kuulipilduja
NSV Liidu raskekuulipilduja DŠK Iisraeli kuulipilduja Negev Kuulipilduja FN MAG Rootsis toodetud variant KSP 58 koos varuvintraua vutlari (ülal), hoolduskomplekti (vasakul), lindikasti ja laetud lindi (all) ning relvale kinnitatud lindi ja seda hoidva linditaskuga Kuulipilduja on parandatud stabiilsusega täisautomaatne padrunlaskemoonaga tulistav tulirelv kaliibriga alla 20 mm, mis on mõeldud otsetuletoetuseks.
Vaata Kaitseliit ja Kuulipilduja
Lääne maakond
Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.
Vaata Kaitseliit ja Lääne maakond
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Kaitseliit ja Lääne-Viru maakond
Loodusõnnetus
2002. aasta üleujutus Saksamaal Maalihe Guatemalas 2010. aastal Loodusõnnetus on loodusliku ohu – üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms – tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus.
Vaata Kaitseliit ja Loodusõnnetus
Lui Jaanson
Lui Jaanson (sündinud 25. veebruaril 1931 Tartus) on eesti rahvusest endine Nõukogude Liidu sõjaväelane ja lendur ning endine Eesti sõjaväelane.
Vaata Kaitseliit ja Lui Jaanson
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Vaata Kaitseliit ja Maakond
Maastikuauto
Toyota Hilux, Peruu kiirabiauto Maastikuauto ehk maastur ehk džiip on suurendatud maastikuläbimisvõimega sõiduauto, mis on sobib lisaks tavateedele ka raskemates teeoludes või maastikul liiklemiseks.
Vaata Kaitseliit ja Maastikuauto
Malev (Kaitseliit)
Maleva pealiku ametikoha tunnushttp://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id.
Vaata Kaitseliit ja Malev (Kaitseliit)
Malevkond
Malevkonna pealiku ametikoha tunnushttp://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id.
Vaata Kaitseliit ja Malevkond
Manivald Kasepõld
Manivald Kasepõld (2021) Manivald Kasepõld (15. veebruar 1952) on Eesti sõjaväelane, kindralmajor.
Vaata Kaitseliit ja Manivald Kasepõld
Männiku tee
Männiku tee on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas.
Vaata Kaitseliit ja Männiku tee
Mõisaküla
Mõisaküla (läti keeles Meizakila) on linn Viljandi maakonnas Mulgi vallas, Läti piiri ääres.
Vaata Kaitseliit ja Mõisaküla
Meelis Kiili
Meelis Kiili (sündinud 20. märtsil 1965) on Eesti sõjaväelane ja poliitik, auastmelt kindralmajor, aastast 2023 Riigikogu liige.
Vaata Kaitseliit ja Meelis Kiili
Merekaitseliit
Merekaitseliit oli enne Teist maailmasõda Kaitseliidus tegutsenud merekaitse ülesannetega allorganisatsioon.
Vaata Kaitseliit ja Merekaitseliit
Merekaubanduse ja Laevasõidu Edendamise Selts Laevandus
Merekaubanduse ja Laevasõidu Edendamise Selts Laevandus oli 1917 Johan Pitka asutatud Eesti mereorganisatsioon.
Vaata Kaitseliit ja Merekaubanduse ja Laevasõidu Edendamise Selts Laevandus
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Vaata Kaitseliit ja Metsavennad
Miinipilduja
USA sõdurid tulistamas 120 mm miinipildujast Soome 81 mm miinipilduja meeskond laskmas USA eksperimentaalne miinipilduja Little David (ee k Väike Taavet) oli üks maailma suurimaid kahureid. See suutis lasta 914-mm laskemoona ligi 10 km kaugusele Miinipilduja (inglise keeles mortar, saksa keeles Granatwerfer) on jalaväe raske tulirelv.
Vaata Kaitseliit ja Miinipilduja
Mootorpaat
Lahtine päramootoriga mootorpaat, kaetud vööritekiga Päramootoriga kummipaat USA erioperatsioonide üksuse RIB-mootorpaat Mootorpaat on põhiliselt jõuseadme (mootori) abil liikumiseks mõeldud paat.
Vaata Kaitseliit ja Mootorpaat
Naiskodukaitse
Naiskodukaitse (NKK) on Kaitseliidu naisorganisatsioon, mille eesmärk on naiste kaasamine riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse Naiskodukaitse.
Vaata Kaitseliit ja Naiskodukaitse
Narva lahing (1918)
Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda.
Vaata Kaitseliit ja Narva lahing (1918)
Narva maantee (Tallinn)
Narva maantee on üks Tallinna peamagistraaltänavaid.
Vaata Kaitseliit ja Narva maantee (Tallinn)
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Vaata Kaitseliit ja NATO
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Vaata Kaitseliit ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Neeme Väli
Richard P. Mills ja Neeme Väli (paremal, 2011) Neeme Väli (sündinud 1. juunil 1965 Paides) on Eesti sõjaväelane, auastmelt kindralmajor.
Vaata Kaitseliit ja Neeme Väli
Nikolai Reek
Nikolai Reek VR I/2 VR II/2 VR II/3 (sünninimega Nikolai Bazõkov; 1. veebruar 1890 Tallinn – 8. mai 1942 Ussollag, Molotovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant, 1938).
Vaata Kaitseliit ja Nikolai Reek
Nikolai Steinmann
Nikolai Steinmann VR I/3 (28. detsember 1894 Vaivara vald, Virumaa –) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1920) Nikolai Steinmann teenis Vene armee eesti rahvusväeosades 1. eesti jalaväepolgus ja Eesti Vabadussõjas 4. Jalaväepolgus, 1. diviisi tagavarapataljoni, 2.
Vaata Kaitseliit ja Nikolai Steinmann
Noored Kotkad
Noored Kotkad on 27.
Vaata Kaitseliit ja Noored Kotkad
Odette Kirss
Odette Kirss (sündinud 26. jaanuaril 1934 Rakveres) on eesti muuseumitöötaja ja koduloolane.
Vaata Kaitseliit ja Odette Kirss
Ohvitser
Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.
Vaata Kaitseliit ja Ohvitser
Omakaitse (1917–1918)
Omakaitse (lühend OK) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Eestis 1917–1918.
Vaata Kaitseliit ja Omakaitse (1917–1918)
Otto von Krusenstern
Friedrich Otto Axel von Krusenstern (vene keeles Отто Акселевич фон Крузенштерн; (vkj 21. november) 1880 Peterburi Venemaa keisririik – 9. oktoober 1935 São Paulo, Brasiilia) oli Venemaa keisririigi ja Põhjakorpuse ning Loodearmee sõjaväelane (kindralmajor) ning Klooga mõisnik.
Vaata Kaitseliit ja Otto von Krusenstern
Pati vald
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Pati vald (saksa keeles Pattenhof) oli vald Pärnumaal Saarde kihelkonnas.
Vaata Kaitseliit ja Pati vald
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Kaitseliit ja Pärnu
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Vaata Kaitseliit ja Pärnu maakond
Põlva
Põlva on linn Lõuna-Eestis, Põlva maakonna ja Põlva valla keskus.
Vaata Kaitseliit ja Põlva
Põlva maakond
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Kaitseliit ja Põlva maakond
Peeter Kann
Peeter Kann VR I/2 (28. detsember 1882 (vkj)/ 9. jaanuar 1883 Hellamaa vald, Muhu kihelkond, Saaremaa – 17. jaanuar või 18. jaanuar 1943 Ussollag, Molotovi oblast, Vene NFSV) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja riigikohtunik.
Vaata Kaitseliit ja Peeter Kann
PF-89
PF-89 on uue põlvkonna standardne õhukese soomusega tankide tõrjumisele suunatud granaadiheitja.
Vaata Kaitseliit ja PF-89
Piirivalve
Piiripatrull Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon või struktuur, mille põhiülesanne on riigipiiri valve-, esmase kaitse- ja piiriületuskorra (piirirežiimi) tagamine.
Vaata Kaitseliit ja Piirivalve
Pikk tänav (Pärnu)
Pikk tänav augustis 2020 Martensi maja augustis 2020 Pika ja Aia tänava ringristmik augustis 2020 Pikk tänav on tänav Pärnus Kesklinna ja Eeslinna linnaosas.
Vaata Kaitseliit ja Pikk tänav (Pärnu)
Pikk tänav (Rakvere)
Pikk tänav on tänav Rakveres.
Vaata Kaitseliit ja Pikk tänav (Rakvere)
Pronksiöö
Pronksiöö kino Kosmos juures. Pronksiööna tuntakse 2007.
Vaata Kaitseliit ja Pronksiöö
Propastop
Propastop on Eesti-vastase propaganda paljastamisega tegelev blogi, mille sisu loovad Kaitseliidu vabatahtlikud.
Vaata Kaitseliit ja Propastop
Raivo Lumiste
Raivo Lumiste (sündinud 1. augustil 1969) on Eesti sõjaväelane, 6. septembrist 2006 kuni 31. augustini 2012 Kaitseliidu ülem.
Vaata Kaitseliit ja Raivo Lumiste
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Kaitseliit ja Rakvere
Rapla
Droonivideo Raplast (oktoober 2021) Rapla (vene keeles Рапла, kuni 1935. aastani saksa keeles Rappel ja vene keeles Раппель) on linn Kesk-Eestis, Rapla maakonna ja Rapla valla halduskeskus.
Vaata Kaitseliit ja Rapla
Rapla maakond
Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Kaitseliit ja Rapla maakond
Ratsarügement
Ratsarügement (algselt Ratsapolk) oli Eesti sõjaväe ratsaüksus, mis moodustati 20.
Vaata Kaitseliit ja Ratsarügement
Rühm (sõjandus)
Rühm (sõbralik jõud) - NATO taktikaline tingmärk Rühm on relvajõudude maismaavägede taktikaline allüksus, milles on sõltuvalt otstarbest tavaliselt 15–50 inimest.
Vaata Kaitseliit ja Rühm (sõjandus)
Riho Ühtegi
Riho Ühtegi (sündinud 15. veebruaril 1964) on Eesti sõjaväelane, auastmelt kindralmajor, kes oli alates 19.
Vaata Kaitseliit ja Riho Ühtegi
Riho Terras
Riho Terras (sündinud 17. aprillil 1967 Kohtla-Järvel) on Eesti poliitik ja erusõjaväelane, auastmelt kindral.
Vaata Kaitseliit ja Riho Terras
Riia tänav
Riia tänav on tänav Tartus, üks linna peatänavaid.
Vaata Kaitseliit ja Riia tänav
Riigi Teataja
Riigi Teataja esinumbri esileht, 27. november 1918 Riigi Teataja (RT) on Eesti riigi ametlik väljaanne, mille esimene number ilmus 27.
Vaata Kaitseliit ja Riigi Teataja
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Vaata Kaitseliit ja Rittmeister
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Kaitseliit ja Rootsi
RPD kuulipilduja
RPD (vene keeles ручной пулемёт Дегтярёва – rutšnoi pulemjot Degtjarjova) on Nõukogude Liidu 7,62-millimeetrise kaliibriga kergekuulipilduja, mille arendas padrunile 7,62×39 mm välja Vasili Degtjarjov.
Vaata Kaitseliit ja RPD kuulipilduja
Saare maakond
Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.
Vaata Kaitseliit ja Saare maakond
Saarepeedi vald
Saarepeedi vald oli vald Viljandi maakonnas.
Vaata Kaitseliit ja Saarepeedi vald
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Vaata Kaitseliit ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Sõduri baaskursus
USA armee instruktorid demonstreerimas baaskursuslastele kätekõverduste tehnikat 2019. a. Sõduri baaskursus ehk sõjaväeline baasõpe on sõjaväes või sarnase eesmärgiga organisatsioonis sõjaväelist teenistust alustava isiku poolt läbitava väljaõppe esmane osa või etapp (kursus).
Vaata Kaitseliit ja Sõduri baaskursus
Sõiduk
Mootorratas Jalgratas ja veoauto tänavaliikluses Sõiduk (ka sõiduvahend; vananenud kirjanduses ka sõiduriist) on inimese loodud vahend liikumiseks maal, vees, õhus või kosmoses.
Vaata Kaitseliit ja Sõiduk
Sõjavägede Ülemjuhataja
Sõjavägede Ülemjuhataja oli 1918.
Vaata Kaitseliit ja Sõjavägede Ülemjuhataja
Sport
Tüüpiline spordiala Sport on regulaarne võistlemine, kehaliste või vaimsete võimete ja võistkondliku koostöö, samuti spordiriista(-vahendi) täiusliku käsitsemise treening, võistluste võitmise (parima tulemuse saavutamise) eesmärgil.
Vaata Kaitseliit ja Sport
Tagalateenistus
Tagalateenistus on asutuste ja väeüksuste kogum ja korraldatud süsteem sõjanduses, mille eesmärk on vägede teenindamine ning varustamine.
Vaata Kaitseliit ja Tagalateenistus
Taktikaline veoauto
Saksa taktikaline veoauto MAN 464 (10t mil gl) laskemoona vedamas Taktikaline veoauto on hea maastikuläbivusega veoauto, mis on valmistatud või kohandatud militaarülesannete täitmiseks.
Vaata Kaitseliit ja Taktikaline veoauto
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Kaitseliit ja Tallinn
Tallinna 3. kaitsepataljon
Tallinna 3.
Vaata Kaitseliit ja Tallinna 3. kaitsepataljon
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Kaitseliit ja Tartu
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Kaitseliit ja Tartu maakond
Türi
Türi on linn Järva maakonnas Türi vallas.
Vaata Kaitseliit ja Türi
Theodor Rõuk
Theodor Rõuk VR I/2 (14. detsember 1891 Kabala vald, Viljandimaa – 21. juuli 1940 Tallinn) oli eesti advokaat, poliitik, seltskonnategelane ja sõjaväelane (alamkapten).
Vaata Kaitseliit ja Theodor Rõuk
Toompea tänav
Toompea tänav on tänav Tallinnas, mis algab Tallinna vanalinnas Toompeal Toompea lossi platsilt ja lõpeb Kaarli puiesteel.
Vaata Kaitseliit ja Toompea tänav
Tulekahju
Tulekahju kustutamine Tuletõrjujad tulekahju likvideerimisel Magasini tänav 25 maja juuresFoto: Ave Maria Mõistlik, 12. august 2011 Ettenähtust võimsama lambi kasutamise tagajärjel sulama hakanud lambipesa. Satelliitfoto maastikupõlengust Austraalias 2019. aastal Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda.
Vaata Kaitseliit ja Tulekahju
Tulirelv
Poolautomaatne püstol SIG Pro ja sellele sobivad padrunid Tulirelv on laskerelv, mille laeng haavlid, kuul, miin, mürsk või muu lendkeha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu sarnase aine plahvatuslikul põlemisel tekkinud kuumade gaaside kiire paisumise tagajärjel.
Vaata Kaitseliit ja Tulirelv
Urmas Jaagant
Urmas Jaagant Urmas Jaagant (sündinud 27. juulil 1985) on eesti ajakirjanik.
Vaata Kaitseliit ja Urmas Jaagant
Urmas Muld
Urmas Muld (sündinud 14. aprillil 1954) oli Kaitseliidu Lääne maleva pealik 1999–2000 ning täitis Kaitseliidu staabiülemana Kaitseliidu ülema kohuseid Benno Leesiku surmast kuni Raivo Lumiste määramiseni Kaitseliidu ülemaks.
Vaata Kaitseliit ja Urmas Muld
Uus Eesti
Uus Eesti oli Tallinnas samanimelise osaühingu poolt väljaantav Eesti päevaleht.
Vaata Kaitseliit ja Uus Eesti
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Kaitseliit ja Vabadussõda
Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit
Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit oli Avdy Andressoni poolt 1970.
Vaata Kaitseliit ja Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit
Vahur Koorits
Vahur Koorits Vahur Koorits (sündinud 8. detsembril 1981) on eesti ajakirjanik.
Vaata Kaitseliit ja Vahur Koorits
Vaivara
Vaivara on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Vaata Kaitseliit ja Vaivara
Valga
Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Vaata Kaitseliit ja Valga
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Kaitseliit ja Valga maakond
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata Kaitseliit ja Võru
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Vaata Kaitseliit ja Võru maakond
Veesõiduk
Veesõiduk (inglise keeles watercraft) on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) mõeldud ujuvvahend.
Vaata Kaitseliit ja Veesõiduk
Vene tänav
Vaade Vene tänavale Vanaturu kaelast Vene 5 Peeter-Pauli katedraal, Vene 18 Vene tänav on tänav Tallinna vanalinnas Vanalinna asumis.
Vaata Kaitseliit ja Vene tänav
Venemaa relvajõud
Venemaa Föderatsiooni relvajõud (vene keeles Вооружённые силы Российской Федерации) on Venemaa sõjavägi, mille koosseisu kuuluvad maaväed, õhu- ja kosmosejõud, sõjalaevastik ja eri väeliigid: õhudessantvägi, kosmoseväed, strateegilised raketiväed, erioperatsioonijõud ning relvajõudude tagalateenistus.
Vaata Kaitseliit ja Venemaa relvajõud
Viljandi maakond
Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.
Vaata Kaitseliit ja Viljandi maakond
Viru rinne
Viru rinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ning Eesti Töörahva Kommuuni väeosade vahel.
Vaata Kaitseliit ja Viru rinne
1. detsembri riigipöördekatse
1.
Vaata Kaitseliit ja 1. detsembri riigipöördekatse
10. november
10.
Vaata Kaitseliit ja 10. november
10. veebruar
10.
Vaata Kaitseliit ja 10. veebruar
11. november
11.
Vaata Kaitseliit ja 11. november
12. august
12.
Vaata Kaitseliit ja 12. august
16. november
16.
Vaata Kaitseliit ja 16. november
17. detsember
17.
Vaata Kaitseliit ja 17. detsember
17. veebruar
17.
Vaata Kaitseliit ja 17. veebruar
1918
1918.
Vaata Kaitseliit ja 1918
1919
1919.
Vaata Kaitseliit ja 1919
1920
1920.
Vaata Kaitseliit ja 1920
1924
1924.
Vaata Kaitseliit ja 1924
1925
1925.
Vaata Kaitseliit ja 1925
1935
1935.
Vaata Kaitseliit ja 1935
1940
1940.
Vaata Kaitseliit ja 1940
1990
1990.
Vaata Kaitseliit ja 1990
1990. aastad
1990.
Vaata Kaitseliit ja 1990. aastad
1992
1992.
Vaata Kaitseliit ja 1992
1993
1993.
Vaata Kaitseliit ja 1993
1994
1994.
Vaata Kaitseliit ja 1994
1996
1996.
Vaata Kaitseliit ja 1996
1997
1997.
Vaata Kaitseliit ja 1997
1999
1999.
Vaata Kaitseliit ja 1999
20. jaanuar
20.
Vaata Kaitseliit ja 20. jaanuar
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Kaitseliit ja 2000
2000. aastad
2000.
Vaata Kaitseliit ja 2000. aastad
2002
2002.
Vaata Kaitseliit ja 2002
2003
2003.
Vaata Kaitseliit ja 2003
2004
2004.
Vaata Kaitseliit ja 2004
2006
2006.
Vaata Kaitseliit ja 2006
2007
2007.
Vaata Kaitseliit ja 2007
23. jaanuar
23.
Vaata Kaitseliit ja 23. jaanuar
24. oktoober
24.
Vaata Kaitseliit ja 24. oktoober
27. juuni
27.
Vaata Kaitseliit ja 27. juuni
28. juuni
28.
Vaata Kaitseliit ja 28. juuni
29. märts
29.
Vaata Kaitseliit ja 29. märts
31. august
31.
Vaata Kaitseliit ja 31. august
4. aprill
4.
Vaata Kaitseliit ja 4. aprill
4. Üksik Jalaväepataljon
4.
Vaata Kaitseliit ja 4. Üksik Jalaväepataljon
6. september
6.
Vaata Kaitseliit ja 6. september
7. aprill
7.
Vaata Kaitseliit ja 7. aprill
8. juuni
8.
Vaata Kaitseliit ja 8. juuni
Vaata ka
Eesti Vabadussõda
- 1. Diviis
- 1919. aasta protokoll
- 2. Diviis
- 3. Diviis
- 7. Jalaväerügement
- Eesti Vabadussõja kronoloogia
- Eesti kütiväed
- Kaitseliit
- Landesveer
- Logistikapataljon
- Narva lahing (1918)
- Nimed marmortahvlil
- Noored kotkad
- Põhja Pojad
- Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)
- Punapargi lahing
- Scoutspataljon
- Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)
- Taani vabatahtlike kompanii
- Tapa vallutamine
- Tartu Krediidikassa massimõrv
- Tartu rahu
- Vabadussõda
- Vambola (miiniristleja)
Eesti sõjandus
- Ühendekspeditsioonivägi
- Balti õhuseiresüsteem
- Balti õhuturbe missioon
- E-Arsenal
- ESTDCU
- Eesti piirivalve
- Kaitseliit
- Politsei- ja Piirivalveamet
- Pullapää kriis
- Sõdurivanne
Tuntud ka kui Eesti Kaitse Liit, Eesti Kaitseliit, Kaitseliitlane, Kaitseliitlased.
, Johan Schmidt, Johan Unt, Johannes Kert, Johannes Orasmaa, Johannes Poopuu, K.L. Viru Malevlane, Kaater, Kaitse Kodu!, Kaitseliidu Alutaguse malev, Kaitseliidu Harju malev, Kaitseliidu Järva malev, Kaitseliidu Jõgeva malev, Kaitseliidu keskjuhatus, Kaitseliidu Keskkogu, Kaitseliidu Kool, Kaitseliidu Lääne malev, Kaitseliidu lipkond, Kaitseliidu malevkondade loend, Kaitseliidu Narva malev, Kaitseliidu Pärnumaa malev, Kaitseliidu Põlva malev, Kaitseliidu peastaap, Kaitseliidu Rapla malev, Kaitseliidu Saaremaa malev, Kaitseliidu Sakala malev, Kaitseliidu taasasutamine, Kaitseliidu Tallinna malev, Kaitseliidu Tartu malev, Kaitseliidu Tartumaa malev, Kaitseliidu Valgamaa malev, Kaitseliidu Valgerist, Kaitseliidu vanematekogu, Kaitseliidu Võrumaa malev, Kaitseliidu Viru malev, Kaitseministeerium, Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda), Kajari Klettenberg, Kalle Eller, Karula (Viljandi), Küberkaitseliit, Kevadtorm, Kilingi vald, Kindralmajor, Kodukaitse, Kodutütred, Kohtla-Järve, Kommunism, Kompanii, Konstantin Päts, Kuressaare, Kuulipilduja, Lääne maakond, Lääne-Viru maakond, Loodusõnnetus, Lui Jaanson, Maakond, Maastikuauto, Malev (Kaitseliit), Malevkond, Manivald Kasepõld, Männiku tee, Mõisaküla, Meelis Kiili, Merekaitseliit, Merekaubanduse ja Laevasõidu Edendamise Selts Laevandus, Metsavennad, Miinipilduja, Mootorpaat, Naiskodukaitse, Narva lahing (1918), Narva maantee (Tallinn), NATO, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Neeme Väli, Nikolai Reek, Nikolai Steinmann, Noored Kotkad, Odette Kirss, Ohvitser, Omakaitse (1917–1918), Otto von Krusenstern, Pati vald, Pärnu, Pärnu maakond, Põlva, Põlva maakond, Peeter Kann, PF-89, Piirivalve, Pikk tänav (Pärnu), Pikk tänav (Rakvere), Pronksiöö, Propastop, Raivo Lumiste, Rakvere, Rapla, Rapla maakond, Ratsarügement, Rühm (sõjandus), Riho Ühtegi, Riho Terras, Riia tänav, Riigi Teataja, Rittmeister, Rootsi, RPD kuulipilduja, Saare maakond, Saarepeedi vald, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Sõduri baaskursus, Sõiduk, Sõjavägede Ülemjuhataja, Sport, Tagalateenistus, Taktikaline veoauto, Tallinn, Tallinna 3. kaitsepataljon, Tartu, Tartu maakond, Türi, Theodor Rõuk, Toompea tänav, Tulekahju, Tulirelv, Urmas Jaagant, Urmas Muld, Uus Eesti, Vabadussõda, Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit, Vahur Koorits, Vaivara, Valga, Valga maakond, Võru, Võru maakond, Veesõiduk, Vene tänav, Venemaa relvajõud, Viljandi maakond, Viru rinne, 1. detsembri riigipöördekatse, 10. november, 10. veebruar, 11. november, 12. august, 16. november, 17. detsember, 17. veebruar, 1918, 1919, 1920, 1924, 1925, 1935, 1940, 1990, 1990. aastad, 1992, 1993, 1994, 1996, 1997, 1999, 20. jaanuar, 2000, 2000. aastad, 2002, 2003, 2004, 2006, 2007, 23. jaanuar, 24. oktoober, 27. juuni, 28. juuni, 29. märts, 31. august, 4. aprill, 4. Üksik Jalaväepataljon, 6. september, 7. aprill, 8. juuni.