Kiiremini kui brauser!
52 suhted: Aarne Vinkel, Ale, August Annist, Eepos, Eesti keel, Eesti Kirjandus, Eesti Päevaleht, Eesti Raamat, Elias Lönnrot, Harilik pohl, Heldur Niit, Hiie põder, Iku-Turso, Ilmarinen, Ilmatar, Ingerisoomlased, Jaan Kaplinski, Joukahainen, Kalevala (täpsustus), Kalevala päev, Kalevala Selts, Kalevipoeg, Kalle Holmberg, Kantele, Karjalased, Keel ja Kirjandus, Looming (ajakiri), Matthias Johann Eisen, Mütoloogia, Põhjala emand, Rahvuseepos, Runo, Saari, Sampo, Sirp (ajaleht), Soome, Soome Suurvürstiriik, Suur härg, Tallinn, Tiera, Toonela, Triptühhon, Ukko, Väinämöinen, 1935, 1939, 1944, 1959, 1969, 1985, ..., 1986, 1999. Laienda indeks (2 rohkem) »
Aarne Vinkel
Aarne Vinkel (kuni 1936 Arseni Vinkel; 25. veebruar 1918 Võhma, Maasi vald, Saaremaa – 11. juuni 2006 Muhu vald) oli eesti kirjandusteadlane.
Uus!!: Kalevala ja Aarne Vinkel · Näe rohkem »
Ale
Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, saarte murdes ja mulgi murdes saat, põhja- ja lõunaeesti murretes ka sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel.
Uus!!: Kalevala ja Ale · Näe rohkem »
August Annist
Ülo Tedre, August Annist ning Matti Kuusi Helsingis 1965. aastal August Annist (aastani 1936 August Anni; 28. jaanuar 1899 Võisiku vald – 6. aprill 1972 Tallinn) oli eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Kalevala ja August Annist · Näe rohkem »
Eepos
Eepos (kreeka epos 'sõna, ütlus') tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost.
Uus!!: Kalevala ja Eepos · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Kalevala ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti Kirjandus
Eesti Kirjandus on endine ajakiri, mis ilmus Tartus aastail 1906–1940.
Uus!!: Kalevala ja Eesti Kirjandus · Näe rohkem »
Eesti Päevaleht
Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eestis ilmuv eestikeelne päevaleht.
Uus!!: Kalevala ja Eesti Päevaleht · Näe rohkem »
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Uus!!: Kalevala ja Eesti Raamat · Näe rohkem »
Elias Lönnrot
Elias Lönnrot Elias Lönnrot (9. aprill 1802 – 19. märts 1884) oli soome rahvaluulekoguja, filoloog, arst ja botaanik.
Uus!!: Kalevala ja Elias Lönnrot · Näe rohkem »
Harilik pohl
Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Kalevala ja Harilik pohl · Näe rohkem »
Heldur Niit
Heldur Niit (9. september 1928 Lümanda vald – 21. oktoober 2010 Hiiu, Tallinn) oli eesti rahvaluule- ja kirjandusteadlane.
Uus!!: Kalevala ja Heldur Niit · Näe rohkem »
Hiie põder
Hiie põder (ka hiie hirv; soome keeles hiiden hirvi) on üleloomulik loom soome eeposes "Kalevala".
Uus!!: Kalevala ja Hiie põder · Näe rohkem »
Iku-Turso
E. N. Setälä rahvaluuleuurimustes merihobusüdame märk on Tursas-jumala (või olendi) visuaalne kujund ning Skandinaavia maade muinasuskumustes õnnetuste, pahatahtliku nõiduse ja haiguste vastu kaitsev ning õnne toov, oletatavasti rootsi algupäraga sümbol Iku-Turso (soome keeles) ehk Iku-Tursas ehk Tursas ehk Turso ehk Turisas ehk Iku Turilas ehk Iki-Tursas ehk Meritursas on soome mütoloogias vetevalitseja või merekoletis, samuti tuntud kui ürgolend ja haigusi esilekutsuv deemon.
Uus!!: Kalevala ja Iku-Turso · Näe rohkem »
Ilmarinen
Ilmarineni kuju Helsingis Akseli Gallen-Kallela õlimaal "Sampo tagumine" (1893) Sepp Ilmarinen on Soome mütoloogias imesepp, taeva looja ja meeshing.
Uus!!: Kalevala ja Ilmarinen · Näe rohkem »
Ilmatar
Ilmatar Robert Wilhelm Ekmani maalil (1860) Ilmatar on Soome rahvuseeposes "Kalevalas" neitsilik õhuvaim, ilmatütar (luonnotar).
Uus!!: Kalevala ja Ilmatar · Näe rohkem »
Ingerisoomlased
Ingerisoomlased ehk ingerlased on 17.
Uus!!: Kalevala ja Ingerisoomlased · Näe rohkem »
Jaan Kaplinski
Jaan Kaplinski (22. jaanuar 1941 Tartu – 8. august 2021) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija ja filosoof.
Uus!!: Kalevala ja Jaan Kaplinski · Näe rohkem »
Joukahainen
"Joukahaise kättemaks", Akseli Gallen-Kallela 1897. aasta temperamaal Joukahainen on tegelane Soome-Karjala rahvuseeposes "Kalevala", noor ja kõhn saami noaidi (nõid).
Uus!!: Kalevala ja Joukahainen · Näe rohkem »
Kalevala (täpsustus)
"Kalevala" on soome rahvuseepos.
Uus!!: Kalevala ja Kalevala (täpsustus) · Näe rohkem »
Kalevala päev
Soome lipud Kalevala päeva puhul Helsingis, Soome Rahvusarhiivi hoonel Kalevala päev (soome keeles Kalevalan päivä) on Soome riiklik tähtpäev, soome kultuuri päev, mida peetakse Soome rahvuseepose "Kalevala" auks 28. veebruaril.
Uus!!: Kalevala ja Kalevala päev · Näe rohkem »
Kalevala Selts
Seltsi logo keskne osa Kalevala Selts (soome keeles Kalevalaseura) on Soomes Helsingis tegutsev selts, mille eesmärk on soome rahvuseepose "Kalevala" ja sellega seotud soome kultuuripärandi väärtustamine, uurimine.
Uus!!: Kalevala ja Kalevala Selts · Näe rohkem »
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Uus!!: Kalevala ja Kalevipoeg · Näe rohkem »
Kalle Holmberg
Kalle Holmberg (2010) Kalle Holmberg (kodanikunimi Kaarle Vilhelm Holmberg; 21. juuni 1939 Mikkeli linn – 12. september 2016 Helsingi) oli Soome teatrilavastaja ja näitleja.
Uus!!: Kalevala ja Kalle Holmberg · Näe rohkem »
Kantele
38-keeleline kontsert-''kantele'' Kantele on kannelt meenutav näppekeelpill, soome ja karjala rahvapill.
Uus!!: Kalevala ja Kantele · Näe rohkem »
Karjalased
Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.
Uus!!: Kalevala ja Karjalased · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Kalevala ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
Looming (ajakiri)
Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.
Uus!!: Kalevala ja Looming (ajakiri) · Näe rohkem »
Matthias Johann Eisen
Matthias Johann Eisen Matthias Johann Eisen (28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa – 6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane, vaimulik ja karskusliikumise tegelane.
Uus!!: Kalevala ja Matthias Johann Eisen · Näe rohkem »
Mütoloogia
Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum.
Uus!!: Kalevala ja Mütoloogia · Näe rohkem »
Põhjala emand
Akseli Gallen-Kallela maal, 1896. Väinämöinen mõõgaga Sampot kaitsmas Kokko-linnuks moondunud Põhja eide eest Põhjala emand, Põhjala perenaine ehk Põhjala eit on Soome mütoloogia tegelane ja Soome-Karjala rahvuseepose "Kalevala" lugulaulude antagonistlik figuur ja võimas nõiamoor, keskalevalamõõdulises luules valitseb müütilist Põhjalat ning kelle vastu peategelased Väinämöinen, Ilmarinen ja Lemminkäinen on sunnitud võitlema.
Uus!!: Kalevala ja Põhjala emand · Näe rohkem »
Rahvuseepos
Rahvuseepos on ühe rahva ajalugu, identiteeti või aateid kajastav eepos.
Uus!!: Kalevala ja Rahvuseepos · Näe rohkem »
Runo
Runo on karjala ja soome rahvalaul.
Uus!!: Kalevala ja Runo · Näe rohkem »
Saari
Saari on küla Pärnu maakonnas Pärnu linnas.
Uus!!: Kalevala ja Saari · Näe rohkem »
Sampo
Sampo kaitsmine (Akseli Gallen-Kallela maal) Sampo on soome mütoloogias väärtuslik õnnetoov ese.
Uus!!: Kalevala ja Sampo · Näe rohkem »
Sirp (ajaleht)
Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.
Uus!!: Kalevala ja Sirp (ajaleht) · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Kalevala ja Soome · Näe rohkem »
Soome Suurvürstiriik
Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.
Uus!!: Kalevala ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »
Suur härg
"Suur härg" on eesti ja soome regilaulutüüp, milles kirjeldatakse üleloomulikult suurt härga — näiteks pääsuke võib päeva lennata, enne kui ühelt sarvelt teiseni jõuab —, kelle tapmiseks tuleb leida üleloomuliku jõuga mees.
Uus!!: Kalevala ja Suur härg · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Kalevala ja Tallinn · Näe rohkem »
Tiera
Tiera, ka Iku-Tiera Nieranpoika, on kõrvaltegelane Soome ja Karjala rahvuseeposes "Kalevala", Lemminkäise vana sõber ja sõjaseltsiline.
Uus!!: Kalevala ja Tiera · Näe rohkem »
Toonela
Akseli Gallen-Kallela maal "Toonela jõel" (1903) Toonela ehk manala on surnute asupaik soome ja eesti rahvausundis.
Uus!!: Kalevala ja Toonela · Näe rohkem »
Triptühhon
F. McCubbini triptühhon "Pioneer" aastast 1904 Triptühhon ehk kolmikteos on kolmeosaline kunstiteos, näiteks altar või maal, mis on valmistatud kolmes osas.
Uus!!: Kalevala ja Triptühhon · Näe rohkem »
Ukko
Lihtsustatud kivijoonis, mis leiti Karjalast omab nii mao kui äikese omadusi Ukko (ka Äijö; Eesti mütoloogias Uku) on Soome mütoloogias taeva, ilma, saagi ja teiste looduslike asjade jumal.
Uus!!: Kalevala ja Ukko · Näe rohkem »
Väinämöinen
"Kalevala" illustratsioon Akseli Gallen-Kallelalt (1896) näitab Väinämöist mõõgaga, kaitsmas Sampot Louhi eest Robert Wilhelm Ekmani maal "Väinämöinen" Väinämöinen on üks Soome rahvaluule keskseid tegelasi ja Soome rahvuseepose "Kalevala" peategelane.
Uus!!: Kalevala ja Väinämöinen · Näe rohkem »
1935
1935.
Uus!!: Kalevala ja 1935 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Kalevala ja 1939 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Kalevala ja 1944 · Näe rohkem »
1959
1959.
Uus!!: Kalevala ja 1959 · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: Kalevala ja 1969 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Kalevala ja 1985 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Kalevala ja 1986 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Kalevala ja 1999 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Alg-Kalevala, Uus Kalevala, Vana Kalevala.
