Sarnasusi Kaltsium ja Magneesium
Kaltsium ja Magneesium on 56 ühist asja (Unioonpeedia): Aatommass, Aatomnumber, Alumiinium, Aluseline oksiid, Amfiboolid, Berüllium, Divesinik, Dolomiit, Elektrolüüs, Granaadid, Hambad, Hape, Hapnik, Humphry Davy, Ioon, Isotoop, Kaalium, Kaltsiumhüdroksiid, Kaltsiumkarbonaat, Kõvadus, Keemiline aktiivsus, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Klaas, Lahas, Leelismuldmetallid, Liitium, Maakoor, Merevesi, ..., Metallid, Mineraal, Naatrium, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Organism, Pürokseenid, Plii, Räni, Redutseerija, Süsinik, Silikaatsed mineraalid, Soolad, Stabiilne isotoop, Sulam, Sulamistemperatuur, Teras, Tihedus, Toorium, Tselluloosi- ja paberitööstus, Tsement, Uraan, Valgud, Vask, Väävel, Väetis. Laienda indeks (26 rohkem) »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Aatommass ja Kaltsium · Aatommass ja Magneesium ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Kaltsium · Aatomnumber ja Magneesium ·
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Alumiinium ja Kaltsium · Alumiinium ja Magneesium ·
Aluseline oksiid
Aluseline oksiid on oksiid, mis reageerib hapetega, moodustades soola ja vee.
Aluseline oksiid ja Kaltsium · Aluseline oksiid ja Magneesium ·
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Amfiboolid ja Kaltsium · Amfiboolid ja Magneesium ·
Berüllium
Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.
Berüllium ja Kaltsium · Berüllium ja Magneesium ·
Divesinik
Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.
Divesinik ja Kaltsium · Divesinik ja Magneesium ·
Dolomiit
See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.
Dolomiit ja Kaltsium · Dolomiit ja Magneesium ·
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Elektrolüüs ja Kaltsium · Elektrolüüs ja Magneesium ·
Granaadid
See artikkel on mineraalirühmast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Granaat ---- Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid, mille üldine keemiline valem on A3B2(SiO4)3, kus A on Ca, Mg, Fe2+ või Mn ning B on Al, Fe3+, Mn3+, V3+ või Cr3+.
Granaadid ja Kaltsium · Granaadid ja Magneesium ·
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Hambad ja Kaltsium · Hambad ja Magneesium ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Kaltsium · Hape ja Magneesium ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Kaltsium · Hapnik ja Magneesium ·
Humphry Davy
Henry Howard. Humphry Davy. 1803. Sir Humphry Davy (17. detsember 1778 Penzance (Inglismaa) – 29. mai 1829 Genf) oli inglise keemik.
Humphry Davy ja Kaltsium · Humphry Davy ja Magneesium ·
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Ioon ja Kaltsium · Ioon ja Magneesium ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Isotoop ja Kaltsium · Isotoop ja Magneesium ·
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Kaalium ja Kaltsium · Kaalium ja Magneesium ·
Kaltsiumhüdroksiid
Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH–).
Kaltsium ja Kaltsiumhüdroksiid · Kaltsiumhüdroksiid ja Magneesium ·
Kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).
Kaltsium ja Kaltsiumkarbonaat · Kaltsiumkarbonaat ja Magneesium ·
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Kõvadus ja Kaltsium · Kõvadus ja Magneesium ·
Keemiline aktiivsus
Keemiline aktiivsus näitab keemilise elemendi või ühendi reageerimisaktiivsust reaktsioonides.
Kaltsium ja Keemiline aktiivsus · Keemiline aktiivsus ja Magneesium ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Kaltsium ja Keemiline ühend · Keemiline ühend ja Magneesium ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Kaltsium ja Keemiline element · Keemiline element ja Magneesium ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Kaltsium ja Keemiline reaktsioon · Keemiline reaktsioon ja Magneesium ·
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Kaltsium ja Klaas · Klaas ja Magneesium ·
Lahas
Lahas on nihestunud või murdunud või muul viisil vigastatud kehaosa(de) toestamiseks ja kaitseks kasutatav kipsist, plastist või muust materjalist valmistatud jäik või piiratud ulatuses painduv vahend.
Kaltsium ja Lahas · Lahas ja Magneesium ·
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Kaltsium ja Leelismuldmetallid · Leelismuldmetallid ja Magneesium ·
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Kaltsium ja Liitium · Liitium ja Magneesium ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Kaltsium ja Maakoor · Maakoor ja Magneesium ·
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Kaltsium ja Merevesi · Magneesium ja Merevesi ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Kaltsium ja Metallid · Magneesium ja Metallid ·
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Kaltsium ja Mineraal · Magneesium ja Mineraal ·
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Kaltsium ja Naatrium · Magneesium ja Naatrium ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Kaltsium ja Oksüdatsiooniaste · Magneesium ja Oksüdatsiooniaste ·
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Kaltsium ja Oksiidid · Magneesium ja Oksiidid ·
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Kaltsium ja Organism · Magneesium ja Organism ·
Pürokseenid
basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Kaltsium ja Pürokseenid · Magneesium ja Pürokseenid ·
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Kaltsium ja Plii · Magneesium ja Plii ·
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Kaltsium ja Räni · Magneesium ja Räni ·
Redutseerija
Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone ja O-a aste suureneb.
Kaltsium ja Redutseerija · Magneesium ja Redutseerija ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Kaltsium ja Süsinik · Magneesium ja Süsinik ·
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Kaltsium ja Silikaatsed mineraalid · Magneesium ja Silikaatsed mineraalid ·
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Kaltsium ja Soolad · Magneesium ja Soolad ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Kaltsium ja Stabiilne isotoop · Magneesium ja Stabiilne isotoop ·
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Kaltsium ja Sulam · Magneesium ja Sulam ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Kaltsium ja Sulamistemperatuur · Magneesium ja Sulamistemperatuur ·
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Kaltsium ja Teras · Magneesium ja Teras ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Kaltsium ja Tihedus · Magneesium ja Tihedus ·
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Kaltsium ja Toorium · Magneesium ja Toorium ·
Tselluloosi- ja paberitööstus
Paolo Monti, 1980 Tselluloosi- ja paberitööstus hõlmab ettevõtteid, kes kasutavad toormaterjalina puitu ja toodavad tselluloosi, puitmassi, paberit, pappi ja teisi tselluloosipõhiseid tooteid.
Kaltsium ja Tselluloosi- ja paberitööstus · Magneesium ja Tselluloosi- ja paberitööstus ·
Tsement
Tsemendi segamine Kundas toodetud tsement Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement 2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid.
Kaltsium ja Tsement · Magneesium ja Tsement ·
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Kaltsium ja Uraan · Magneesium ja Uraan ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Kaltsium ja Valgud · Magneesium ja Valgud ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Kaltsium ja Vask · Magneesium ja Vask ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Kaltsium ja Väävel · Magneesium ja Väävel ·
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kaltsium ja Magneesium ühist
- Millised on sarnasused Kaltsium ja Magneesium
Võrdlus Kaltsium ja Magneesium
Kaltsium on 164 suhted, samas Magneesium 205. Kuna neil ühist 56, Jaccard indeks on 15.18% = 56 / (164 + 205).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kaltsium ja Magneesium. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: