Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aaskannike ja Kannike
Aaskannike ja Kannike on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Abilehed, Carl von Linné, Emakakael, Emakasuue, Kaheidulehelised, Kandeleht, Kannikeselised, Katteseemnetaimed, Kollane, Kroonlehed, Kupar, Lehekaenal, Leht, Malpiigialaadsed, Põldkannike, Perekond (bioloogia), Rohttaimed, Seeme, Sigimik, Sinine, Sugukond (bioloogia), Taimed, Tolmukaniit, Tolmukas, Tupplehed, Umbrohi, Vahelduv leheseis, Vars, Võõrasema, Vili.
Abilehed
Üheemakase viirpuu abilehtedega lehed Abilehed (ladina stipulae) on leherootsu alusel (leherootsu varrele kinnitumise koht) olevad lehesarnased väljakasved, lehtedest enamasti palju väiksemad, harva suuremad.
Aaskannike ja Abilehed · Abilehed ja Kannike ·
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Aaskannike ja Carl von Linné · Carl von Linné ja Kannike ·
Emakakael
Emakakael (ladina cervix uteri) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) emaka osa, mis ühendab emakat tupega.
Aaskannike ja Emakakael · Emakakael ja Kannike ·
Emakasuue
Emakasuue (ladina keeles stigma) on taime emaka tipmine osa, tavaliselt väikeste näsadega ja limane.
Aaskannike ja Emakasuue · Emakasuue ja Kannike ·
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Aaskannike ja Kaheidulehelised · Kaheidulehelised ja Kannike ·
Kandeleht
Flamingolille tõlvik koos värvika kandelehega Kandeleht on vahetult õie või õisiku alusel asuv kõrgleht, mis soodustab vilja levimist.
Aaskannike ja Kandeleht · Kandeleht ja Kannike ·
Kannikeselised
Kannikeselised (Violaceae) on kaheiduleheliste taimede sugukond, mis kuulub eri süsteemides kas kuldkannilaadsete (Parietales), kannikeselaadsete (Violales) või malpiigialaadsete (Malpighiales) seltsi.
Aaskannike ja Kannikeselised · Kannike ja Kannikeselised ·
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Aaskannike ja Katteseemnetaimed · Kannike ja Katteseemnetaimed ·
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Aaskannike ja Kollane · Kannike ja Kollane ·
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Aaskannike ja Kroonlehed · Kannike ja Kroonlehed ·
Kupar
Unimaguna (''Papaver somniferum'') kerajas kupar, millest saadakse ka narkootilist ainet oopiumit Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe.
Aaskannike ja Kupar · Kannike ja Kupar ·
Lehekaenal
Lehekaenal (''AXIL'') Lehekaenal on seemnetaimedel koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel.
Aaskannike ja Lehekaenal · Kannike ja Lehekaenal ·
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Aaskannike ja Leht · Kannike ja Leht ·
Malpiigialaadsed
Malpiigialaadsed (Malpighiales) on kaheiduleheliste õistaimede selts.
Aaskannike ja Malpiigialaadsed · Kannike ja Malpiigialaadsed ·
Põldkannike
Õitsev taim Põldkannike (Viola arvensis Murr.; rahvakeeli käoorvik, annasilm, vaeselapsesilmavesi, põlluvõõrasema) on kannikeseliste sugukonda kuuluv ühe- kuni kaheaastane rohttaim.
Aaskannike ja Põldkannike · Kannike ja Põldkannike ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Aaskannike ja Perekond (bioloogia) · Kannike ja Perekond (bioloogia) ·
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Aaskannike ja Rohttaimed · Kannike ja Rohttaimed ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Aaskannike ja Seeme · Kannike ja Seeme ·
Sigimik
Sigimiku tüübid Sigimik (ovarium) on õistaimede õies asuva emaka tähtsaim osa.
Aaskannike ja Sigimik · Kannike ja Sigimik ·
Sinine
Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel.
Aaskannike ja Sinine · Kannike ja Sinine ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Aaskannike ja Sugukond (bioloogia) · Kannike ja Sugukond (bioloogia) ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Aaskannike ja Taimed · Kannike ja Taimed ·
Tolmukaniit
Tolmukaniit (ladina filamentum) on tolmuka üks kahest põhiosast (teine on tolmukapea).
Aaskannike ja Tolmukaniit · Kannike ja Tolmukaniit ·
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Aaskannike ja Tolmukas · Kannike ja Tolmukas ·
Tupplehed
Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.
Aaskannike ja Tupplehed · Kannike ja Tupplehed ·
Umbrohi
Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohuks liigitatakse taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.
Aaskannike ja Umbrohi · Kannike ja Umbrohi ·
Vahelduv leheseis
Vahelduv leheseis ehk spiraalne leheseis on leheseis, mille korral lehed kinnituvad võrsele eri kõrgusel üksikult.
Aaskannike ja Vahelduv leheseis · Kannike ja Vahelduv leheseis ·
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Aaskannike ja Vars · Kannike ja Vars ·
Võõrasema
thumb thumb Võõrasema ehk aedkannike (Viola ×wittrockiana) on altai kannikese, kollase kannikese ja aaskannikese kultiveeritav hübriid.
Aaskannike ja Võõrasema · Kannike ja Võõrasema ·
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aaskannike ja Kannike ühist
- Millised on sarnasused Aaskannike ja Kannike
Võrdlus Aaskannike ja Kannike
Aaskannike on 112 suhted, samas Kannike 82. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 15.46% = 30 / (112 + 82).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aaskannike ja Kannike. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
