Sisukord
82 suhted: Aaskannike, Abilehed, Andid, Australaasia, Carl Friedrich von Ledebour, Carl von Linné, Emakakael, Emakasuue, Hasmogaamia, Hawaii saared, Illinois, Ilutaim, Imekannike, Johan Andreas Murray, Kaheidulehelised, Kandeleht, Kannikeselised, Karvane kannike, Katteseemnetaimed, Kõrge kannike, Kinkkannike, Kleistogaamia, Koerkannike, Kollane, Kroonlehed, Kupar, Laanekannike, Ladina keel, Lõhn, Lõhnaõli, Lõhnav kannike, Lõuna-Ameerika, Lehekaenal, Lehekodarik, Leht, Liik (bioloogia), Lilla, Lodukannike, Malpiigialaadsed, Mülgaskannike, Metskannike, Muru, Nõmmkannike, New Jersey osariik, Püsikud, Põõsas, Põldkannike, Perekond (bioloogia), Pisikannike, Pistik, ... Laienda indeks (32 rohkem) »
Aaskannike
Aaskannike ehk käoorvik (Viola tricolor) on kannikeseliste sugukonda kannikese perekonda kuuluv üheaastane, harvem kaheaastane rohttaim.
Vaata Kannike ja Aaskannike
Abilehed
Üheemakase viirpuu abilehtedega lehed Abilehed (ladina stipulae) on leherootsu alusel (leherootsu varrele kinnitumise koht) olevad lehesarnased väljakasved, lehtedest enamasti palju väiksemad, harva suuremad.
Vaata Kannike ja Abilehed
Andid
Andide põhjaosa reljeefkaart Cono de Arita (Salta provints, Argentina) Andid (hispaania keeles Andes) on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentinat.
Vaata Kannike ja Andid
Australaasia
Australaasia (prantsuse keeles Australasie, inglise keeles Australasia) on piirkond, mis hõlmab Austraalia ja Uus-MeremaaBriti entsüklopeedia järgi jaguneb Okeaania traditsiooniliselt neljaks osaks: Australaasia (Austraalia ja Uus-Meremaa), Melaneesia, Mikroneesia ja Polüneesia.
Vaata Kannike ja Australaasia
Carl Friedrich von Ledebour
Carl Friedrich von Ledebour Carl Christian Friedrich von Ledebour (8. juuli 1785 Stralsund – 4. juuli 1851 München) oli saksa botaanik, Rootsi sõjaväeametniku poeg.
Vaata Kannike ja Carl Friedrich von Ledebour
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Kannike ja Carl von Linné
Emakakael
Emakakael (ladina cervix uteri) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) emaka osa, mis ühendab emakat tupega.
Vaata Kannike ja Emakakael
Emakasuue
Emakasuue (ladina keeles stigma) on taime emaka tipmine osa, tavaliselt väikeste näsadega ja limane.
Vaata Kannike ja Emakasuue
Hasmogaamia
Hasmogaamia on enamikul taimeliikidel esinev õite tolmlemine avatud õiekatte korral.
Vaata Kannike ja Hasmogaamia
Hawaii saared
Hawaii saarte asend Vaikses ookeanis Hawaii saared Krabi O'ahu saare rannal Hawaii saared (eesti keeles ka Havai, varem Havai saarestik, Havaii; inglise Hawaiian Islands; havai Hawai‘i või ka Kō Hawai‘i Pae ‘Āina) on saarestik Polüneesias.
Vaata Kannike ja Hawaii saared
Illinois
Illinois (hääldus eesti keeles, inglise keeles /ˌɪlɪˈnɔɪ/) on Ameerika Ühendriikide osariik 1818.
Vaata Kannike ja Illinois
Ilutaim
Krookus on Eestis levinud ilutaim Punane pöök on Eestis levinud ilupuu Ilutaim ehk dekoratiivtaim on taim, mida kasvatatakse kujunduslikul ehk esteetilisel eesmärgil ehk ilu pärast aias või haljasalal, lõikelille või toataimena.
Vaata Kannike ja Ilutaim
Imekannike
Imekannike (Viola mirabilis) on kannikese perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Kannike ja Imekannike
Johan Andreas Murray
Johan Andreas Murray (27. jaanuar 1740 Stockholm – 22. mai 1791 Göttingen) oli Rootsi botaanik ja arst.
Vaata Kannike ja Johan Andreas Murray
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Kannike ja Kaheidulehelised
Kandeleht
Flamingolille tõlvik koos värvika kandelehega Kandeleht on vahetult õie või õisiku alusel asuv kõrgleht, mis soodustab vilja levimist.
Vaata Kannike ja Kandeleht
Kannikeselised
Kannikeselised (Violaceae) on kaheiduleheliste taimede sugukond, mis kuulub eri süsteemides kas kuldkannilaadsete (Parietales), kannikeselaadsete (Violales) või malpiigialaadsete (Malpighiales) seltsi.
Vaata Kannike ja Kannikeselised
Karvane kannike
Karvane kannike (Viola hirta) on kannikese perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Kannike ja Karvane kannike
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Kannike ja Katteseemnetaimed
Kõrge kannike
Kõrge kannike (Viola elatior) on kannikese perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Kannike ja Kõrge kannike
Kinkkannike
Kinkkannike (Viola collina) on kannikese perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Kannike ja Kinkkannike
Kleistogaamia
Kleistogaamia on mõnedel taimeliikidel esinev nähtus, mille korral õied tolmlevad suletuna ega avanegi.
Vaata Kannike ja Kleistogaamia
Koerkannike
Koerkannike ehk koerakannike (Viola canina) on kannikese perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Kannike ja Koerkannike
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Vaata Kannike ja Kollane
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Vaata Kannike ja Kroonlehed
Kupar
Unimaguna (''Papaver somniferum'') kerajas kupar, millest saadakse ka narkootilist ainet oopiumit Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe.
Vaata Kannike ja Kupar
Laanekannike
Laanekannike (Viola selkirkii) on kannikese perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Kannike ja Laanekannike
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Kannike ja Ladina keel
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Vaata Kannike ja Lõhn
Lõhnaõli
Lõhnaõli ehk parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, muude aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks.
Vaata Kannike ja Lõhnaõli
Lõhnav kannike
Lõhnav kannike (Viola odorata) on kannikeseliste sugukonda kannikese perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas rohttaimeliik.
Vaata Kannike ja Lõhnav kannike
Lõuna-Ameerika
Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse.
Vaata Kannike ja Lõuna-Ameerika
Lehekaenal
Lehekaenal (''AXIL'') Lehekaenal on seemnetaimedel koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel.
Vaata Kannike ja Lehekaenal
Lehekodarik
Võilillel on lehekodarik. Lehekodarik ehk kodarik on varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogumik.
Vaata Kannike ja Lehekodarik
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Kannike ja Leht
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Kannike ja Liik (bioloogia)
Lilla
Violetsete värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud V-ga Lilla ehk violett, omadussõnana violetne, on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~390–420 nanomeetrit.
Vaata Kannike ja Lilla
Lodukannike
Lodukannike (Viola uliginosa) on kannikese perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Kannike ja Lodukannike
Malpiigialaadsed
Malpiigialaadsed (Malpighiales) on kaheiduleheliste õistaimede selts.
Vaata Kannike ja Malpiigialaadsed
Mülgaskannike
Mülgaskannike (Viola persicifolia) on kannikese perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Kannike ja Mülgaskannike
Metskannike
Metskannike (Viola reichenbachiana) on kannikeseliste sugukonda kannikese perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.
Vaata Kannike ja Metskannike
Muru
thumb Muru on tihe ja madal heintaimedest koosnev ja sageli niidetav ühtlane taimkate.
Vaata Kannike ja Muru
Nõmmkannike
Nõmmkannike (Viola rupestris) on kannikese perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Kannike ja Nõmmkannike
New Jersey osariik
New Jersey on Ameerika Ühendriikide osariik 1787.
Vaata Kannike ja New Jersey osariik
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Vaata Kannike ja Püsikud
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Vaata Kannike ja Põõsas
Põldkannike
Õitsev taim Põldkannike (Viola arvensis Murr.; rahvakeeli käoorvik, annasilm, vaeselapsesilmavesi, põlluvõõrasema) on kannikeseliste sugukonda kuuluv ühe- kuni kaheaastane rohttaim.
Vaata Kannike ja Põldkannike
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Kannike ja Perekond (bioloogia)
Pisikannike
Pisikannike (Viola pumila) on kannikese perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Kannike ja Pisikannike
Pistik
Pistik on paljundamise eesmärgil emataime küljest eraldatud lehe-, varre- või juureosa, mis sisaldab kõiki taimekudesid ja on seetõttu võimeline soodsas kasvukeskkonnas regenereerima puuduolevad organid.
Vaata Kannike ja Pistik
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Vaata Kannike ja Plahvatus
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Vaata Kannike ja Platsenta
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Vaata Kannike ja Putuktolmlemine
Rhode Island
Rhode Island on Ameerika Ühendriikide osariik 1790.
Vaata Kannike ja Rhode Island
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Vaata Kannike ja Rohttaimed
Sügomorfne õis
Valge iminõgese (''Lamium album'') õied on sügomorfsed Sügomorfne on õis, mida ainult ühe lõikepinnaga saab jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks.
Vaata Kannike ja Sügomorfne õis
Sõrmjagune leht
Sõrmjagune leht on leht, mille lehelaba on sõrmjalt jagunenud.
Vaata Kannike ja Sõrmjagune leht
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Kannike ja Seeme
Seemnealge
Seemnealgeks (ovulum; vanem nimetus seemnepung) nimetatakse seemnetaimede emaka sigimikus olevat rakkude kogumit, paljasseemnetaimedel asuvad seemnealgmed aga käbisoomuste vahel.
Vaata Kannike ja Seemnealge
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Kannike ja Selts (bioloogia)
Sigimik
Sigimiku tüübid Sigimik (ovarium) on õistaimede õies asuva emaka tähtsaim osa.
Vaata Kannike ja Sigimik
Sinine
Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel.
Vaata Kannike ja Sinine
Sipelglased
Sipelga ''Myrmecia nigrocincta'' pea Austraalias Sipelglased (Formicidae) on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist.
Vaata Kannike ja Sipelglased
Sookannike
Sookannike (Viola palustris) on kannikeseliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Kannike ja Sookannike
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Kannike ja Sugukond (bioloogia)
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Kannike ja Taimed
Tolmlemine
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.
Vaata Kannike ja Tolmlemine
Tolmukaniit
Tolmukaniit (ladina filamentum) on tolmuka üks kahest põhiosast (teine on tolmukapea).
Vaata Kannike ja Tolmukaniit
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Vaata Kannike ja Tolmukas
Tupplehed
Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.
Vaata Kannike ja Tupplehed
Turvaskannike
Turvaskannike (Viola epipsila) on kannikese perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Kannike ja Turvaskannike
Umbrohi
Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohuks liigitatakse taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.
Vaata Kannike ja Umbrohi
Vahelduv leheseis
Vahelduv leheseis ehk spiraalne leheseis on leheseis, mille korral lehed kinnituvad võrsele eri kõrgusel üksikult.
Vaata Kannike ja Vahelduv leheseis
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Vaata Kannike ja Valge
Vari
Inimeste varjud Vari on valgustatud eseme taha jääva ala valgustamata (või vähem valgustatud) osa.
Vaata Kannike ja Vari
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Vaata Kannike ja Vars
Võõrasema
thumb thumb Võõrasema ehk aedkannike (Viola ×wittrockiana) on altai kannikese, kollase kannikese ja aaskannikese kultiveeritav hübriid.
Vaata Kannike ja Võõrasema
Võsakannike
Võsakannike (Viola riviniana) on kannikeseliste sugukonda kannikese perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.
Vaata Kannike ja Võsakannike
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Vaata Kannike ja Vegetatiivne sigimine
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Vaata Kannike ja Vili
Wisconsin
Wisconsin (eestikeelne hääldus; ingliskeelne hääldus) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb riigi põhjaosas ning kuulub Kesk-Lääne ja Suure järvistu regiooni.
Vaata Kannike ja Wisconsin
1753
1753.
Vaata Kannike ja 1753