Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Karbiidid ja Vesinik
Karbiidid ja Vesinik on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Elektron, Elektronegatiivsus, Energia, Hape, Iooniline side, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemiline side, Kovalentne side, Leelismetallid, Metallid, Mittemetallid, Pikomeeter, Süsinik, Süsivesinikud, Sulamistemperatuur, Vesi, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Karbiidid · Aatom ja Vesinik ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Karbiidid · Elektron ja Vesinik ·
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Elektronegatiivsus ja Karbiidid · Elektronegatiivsus ja Vesinik ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Energia ja Karbiidid · Energia ja Vesinik ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Karbiidid · Hape ja Vesinik ·
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Iooniline side ja Karbiidid · Iooniline side ja Vesinik ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Karbiidid ja Keemiline ühend · Keemiline ühend ja Vesinik ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Karbiidid ja Keemiline element · Keemiline element ja Vesinik ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Karbiidid ja Keemiline reaktsioon · Keemiline reaktsioon ja Vesinik ·
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Karbiidid ja Keemiline side · Keemiline side ja Vesinik ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Karbiidid ja Kovalentne side · Kovalentne side ja Vesinik ·
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Karbiidid ja Leelismetallid · Leelismetallid ja Vesinik ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Karbiidid ja Metallid · Metallid ja Vesinik ·
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Karbiidid ja Mittemetallid · Mittemetallid ja Vesinik ·
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Karbiidid ja Pikomeeter · Pikomeeter ja Vesinik ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Karbiidid ja Süsinik · Süsinik ja Vesinik ·
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Karbiidid ja Süsivesinikud · Süsivesinikud ja Vesinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Karbiidid ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesinik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Karbiidid ja Vesi · Vesi ja Vesinik ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Karbiidid ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Karbiidid ja Vesinik
Võrdlus Karbiidid ja Vesinik
Karbiidid on 91 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 8.44% = 20 / (91 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Karbiidid ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
