Sisukord
91 suhted: Aatom, Abrasiiv, Absorptsioon (keemia), Alumiinium, Anioon, Atsetüleen, Boor, Deformatsioon, Elektrijuht, Elektron, Elektronegatiivsus, Energia, Gallium, Hafnium, Hape, Haprus, Hüdrolüüs, Homogeensus ja heterogeensus, Ikosaeeder, Indium, Inertsus (keemia), Ioon, Iooniline side, Karbiidset päritolu süsinik, Kõvadus, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemiline side, Keskkond, Kolmikside, Koobalt, Kovalentne side, Kristallivõre, Kristallstruktuur, Kroom, Kulumiskindlus, Läige, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Mangaan, Materjal, Metaan, Metallid, Metalliline side, Metüülrühm, Mittemetallid, Molübdeen, Molekuli polaarsus, Nikkel, ... Laienda indeks (41 rohkem) »
- Soolad
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Karbiidid ja Aatom
Abrasiiv
Abrasiiv ehk abrasiivmaterjal on suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda (hõõrdel, lihvimisel, abrasioonil).
Vaata Karbiidid ja Abrasiiv
Absorptsioon (keemia)
Absorptsioon on keemias gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises.
Vaata Karbiidid ja Absorptsioon (keemia)
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Karbiidid ja Alumiinium
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Karbiidid ja Anioon
Atsetüleen
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.
Vaata Karbiidid ja Atsetüleen
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Vaata Karbiidid ja Boor
Deformatsioon
158x158px Deformatsiooniks ehk deformeerumiseks nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse.
Vaata Karbiidid ja Deformatsioon
Elektrijuht
Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.
Vaata Karbiidid ja Elektrijuht
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Karbiidid ja Elektron
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Vaata Karbiidid ja Elektronegatiivsus
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Karbiidid ja Energia
Gallium
Galliumi kristallid Gallium on keemiline element järjenumbriga 31.
Vaata Karbiidid ja Gallium
Hafnium
Hafnium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 72 sümboliga Hf.
Vaata Karbiidid ja Hafnium
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Vaata Karbiidid ja Hape
Haprus
Tavatingimustel haprast materjalist malmist katsekeha pärast habrast purunemist tõmbekatset Haprus on materjali omadus puruneda tühise moonde korral.
Vaata Karbiidid ja Haprus
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Vaata Karbiidid ja Hüdrolüüs
Homogeensus ja heterogeensus
Supp on heterogeenne materjal Homogeensus ja heterogeensus on mõisted, mis tähistavad materjali ühtlust või selle puudumist.
Vaata Karbiidid ja Homogeensus ja heterogeensus
Ikosaeeder
20 tahuga täring Ikosaeeder ehk kakskümmendtahukas on 20 tahuga hulktahukas.
Vaata Karbiidid ja Ikosaeeder
Indium
Indium on keemiline element number 49, metall.
Vaata Karbiidid ja Indium
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Vaata Karbiidid ja Inertsus (keemia)
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Karbiidid ja Ioon
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Vaata Karbiidid ja Iooniline side
Karbiidset päritolu süsinik
Karbiidset päritolu süsinik (CDC, inglise keeles Carbide-derived carbon) saadakse karbiididest, mis muudetakse puhtaks süsinikuks füüsikaliste (näiteks termiline lagundamine) ja keemiliste (näiteks halogeenimine) protsessidega.
Vaata Karbiidid ja Karbiidset päritolu süsinik
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Vaata Karbiidid ja Kõvadus
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Vaata Karbiidid ja Keemiline ühend
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Karbiidid ja Keemiline element
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Karbiidid ja Keemiline reaktsioon
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Vaata Karbiidid ja Keemiline side
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Vaata Karbiidid ja Keskkond
Kolmikside
Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari, ehk kaks aatomit jagavad kuut elektroni.
Vaata Karbiidid ja Kolmikside
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Vaata Karbiidid ja Koobalt
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Vaata Karbiidid ja Kovalentne side
Kristallivõre
Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.
Vaata Karbiidid ja Kristallivõre
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Vaata Karbiidid ja Kristallstruktuur
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Vaata Karbiidid ja Kroom
Kulumiskindlus
Kulumiskindlus on masinaelemendi omadus säilitada etteantud tööea jooksul hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed.
Vaata Karbiidid ja Kulumiskindlus
Läige
. Läige on viis, kuidas esemed nähtavat valgust peegeldavad.
Vaata Karbiidid ja Läige
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Vaata Karbiidid ja Leelismetallid
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Vaata Karbiidid ja Leelismuldmetallid
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Vaata Karbiidid ja Mangaan
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Vaata Karbiidid ja Materjal
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Vaata Karbiidid ja Metaan
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Karbiidid ja Metallid
Metalliline side
Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivse laenguga vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.
Vaata Karbiidid ja Metalliline side
Metüülrühm
Metüülrühm Metüülrühm on metaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom, vastav ühevalentne rühm.
Vaata Karbiidid ja Metüülrühm
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Vaata Karbiidid ja Mittemetallid
Molübdeen
Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42.
Vaata Karbiidid ja Molübdeen
Molekuli polaarsus
Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Vaata Karbiidid ja Molekuli polaarsus
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Vaata Karbiidid ja Nikkel
Nioobium
pisi Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41.
Vaata Karbiidid ja Nioobium
Oktaeeder
Korrapärane oktaeeder Heksagonaalne prisma Oktaeeder ehk kaheksatahukas on hulktahukas, millel on kaheksa tahku.
Vaata Karbiidid ja Oktaeeder
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Vaata Karbiidid ja Pikomeeter
Pinnakate
Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Vaata Karbiidid ja Pinnakate
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Vaata Karbiidid ja Plii
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Vaata Karbiidid ja Raadius
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Karbiidid ja Raud
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Karbiidid ja Räni
Ränikarbiid
Ränikarbiidikristall Ränikarbiid (SiC) on pooljuhtmaterjal.
Vaata Karbiidid ja Ränikarbiid
Söögisool
Söögisool Söögisool ehk keedusool on keemiline aine (naatriumkloriid), mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseaine ja konserveerimisel säilitusainena.
Vaata Karbiidid ja Söögisool
Süntees
Süntees (kreeka keeles sýnthesis 'kokkupanemine, ühendamine') on algosade ühendamine uueks üksuseks või mõtteliseks tervikuks.
Vaata Karbiidid ja Süntees
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Karbiidid ja Süsinik
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Vaata Karbiidid ja Süsivesinikud
Siirdemetallid
Siirdemetallid ehk üleminekumetallid (inglise keeles ''Transition metal'') on metallid, mis kuuluvad perioodilisustabelis B-rühma.
Vaata Karbiidid ja Siirdemetallid
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Vaata Karbiidid ja Soojusjuhtivus
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Vaata Karbiidid ja Soolad
Stöhhiomeetria
Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.
Vaata Karbiidid ja Stöhhiomeetria
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Vaata Karbiidid ja Struktuur
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Karbiidid ja Sulamistemperatuur
Tallium
Tallium Tallium (lühend Tl) on element järjekorranumbriga 81.
Vaata Karbiidid ja Tallium
Tantaal
Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73.
Vaata Karbiidid ja Tantaal
Tööriist
Käsitööriistad Tööriist on inimese valmistatud või looduslik abivahend, mis lihtsustab mingi eseme valmistamist või mingit tegevust.
Vaata Karbiidid ja Tööriist
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Vaata Karbiidid ja Tööstus
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Vaata Karbiidid ja Teemant
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Karbiidid ja Temperatuur
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Vaata Karbiidid ja Teras
Termopaartajur
NiCr-AlCr-termopaar (tüüp K):liitekoha temperatuuril 300 °C on vabade otste vahel 0 °C juures termopinge 12,2 mV Termopaartajur ehk termopaar on temperatuuri mõõtmiseks ettenähtud elektromotoorjõu allikas.
Vaata Karbiidid ja Termopaartajur
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Karbiidid ja Tihedus
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Vaata Karbiidid ja Tina
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Vaata Karbiidid ja Titaan
Tsement
Tsemendi segamine Kundas toodetud tsement Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement 2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga.
Vaata Karbiidid ja Tsement
Tsementiit
thumb Tsementiit ehk raudkarbiid on raua ja süsiniku ühend, mille keemiline valem on Fe3C.
Vaata Karbiidid ja Tsementiit
Tsenter
Tsenter on keskpunkt, teravik, kese.
Vaata Karbiidid ja Tsenter
Tsirkoonium
Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumber rühm, periood, IV B, 5.
Vaata Karbiidid ja Tsirkoonium
Uhmer
Uhmer ja uhmrinui Uhmer on kausi- või pokaalikujuline paksuseinaline nõu, mille sees purustatakse, peenestatakse või segatakse uhmrinuiaga surudes, hõõrudes või tampides mitmesuguseid aineid.
Vaata Karbiidid ja Uhmer
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Vaata Karbiidid ja Vaakum
Vanaadium
Ülipuhas vanaadium (99,95%) Vanaadium on keemiline element järjekorranumbriga 23.
Vaata Karbiidid ja Vanaadium
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Vaata Karbiidid ja Väärisgaasid
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Karbiidid ja Vesi
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Karbiidid ja Vesinik
Volfram
Volframitükid Volfram on keemiline element järjekorranumbriga 74.
Vaata Karbiidid ja Volfram
Vaata ka
Soolad
Tuntud ka kui Karbiid.