119 suhted: Arheoloogia, Arheoloogiline kultuur, Ateism, Aunuse kubermang, Äänisjärv, Bolševikud, Eesti, Eesti 2021. aasta rahvaloendus, Eesti Rahva Muuseum, Elias Lönnrot, Enn Tarvel, Etnonüüm, Fennoskandia, Fennoskandia kilp, Haridus (ajakiri), Idaslaavlased, Iive, Ingeri sõda, Ingerisoomlased, Island, Isurid, Jätkusõda, Kalad, Kalamari, Kalevala, Kantele, Karjala, Karjala ANSV, Karjala kannas, Karjala keel, Karjala Rahva Liit, Karjala Vabariik, Karjala-Soome NSV, Karjalan Sanomat, Kasetoht, Käkisalmi lään, Kirik (pühakoda), Kirillitsa, Kodima, Kolmas Rootsi ristiretk, Kujutav kunst, Kuppel, Ladina tähestik, Lapimaa, Läänemeresoomlased, Lõuna-Karjala maakond, Leetopiss, Leningradi oblast, Lihhoslavl, Linnastumine, ..., Moskva oblast, Naatriumkloriid, Nõukogude Liit, Novgorodi kubermang, Novgorodi vabariik, Oma Mua, Paganlus, Pähkinäsaari rahu, Põhja-Karjala maakond, Põhjasõda, Peter von Köppen, Petroskoi, Piim, Pirukas, Puitarhitektuur, Rahvuseepos, Rahvuslus, Rootsi keel, Runo, Saaga, Sahharoos, Savo, Seened, Sigtuna hävitamine, Skandinaavia, Soome, Soome Suurvürstiriik, Soomlased, Stolbovo rahu, Talvesõda, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, Täyssinä rahu, Teine Rootsi ristiretk, Tohtkiri, Tohtkiri nr 292, Tver, Tveri karjala keel, Tveri kubermang, Tveri oblast, Vadjamaa, Valge mere – Läänemere kanal, Valter Lang, Vanausulised, Vene keel, Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Vene-Rootsi sõda (1808–1809), Venelased, Venemaa, Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus, Vepslased, Viiburi, Viiburi linnus, 12. sajand, 1714, 1835, 1897, 19. sajand, 1920. aastad, 1926, 1939, 1959, 1970, 1979, 1989, 20. sajand, 2002, 2010, 2011. Laienda indeks (69 rohkem) »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Karjalased ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Uus!!: Karjalased ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »
Ateism
Ateism (vanakreeka sõnast ἄθεος atheos, 'jumalata') on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse.
Uus!!: Karjalased ja Ateism · Näe rohkem »
Aunuse kubermang
Aunuse kubermangu maakonnad 1913. aastal.''Атлас "Россия. Географическое описание Российское Империи по губерниям и областям с географическими картами" СПб, 1913 г.'' Aunuse kubermang (vene keeles Олонецкая губерния; soome keeles Aunuksen kuvernementti) oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi ja Venemaa SFNV haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Karjalased ja Aunuse kubermang · Näe rohkem »
Äänisjärv
thumb thumb Äänisjärv ehk Onega järv (varasemad eestikeelsed nimed Oneega järv, Onega; vene Онежское озеро, karjala Oniegu, vepsa Änine, soome Ääninen, Äänisjärvi) on mageveejärv Loode-Venemaal Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti ja Vologda oblasti piiril.
Uus!!: Karjalased ja Äänisjärv · Näe rohkem »
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Uus!!: Karjalased ja Bolševikud · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Karjalased ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti 2021. aasta rahvaloendus
Eesti 2021.
Uus!!: Karjalased ja Eesti 2021. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Uus!!: Karjalased ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »
Elias Lönnrot
Elias Lönnrot Elias Lönnrot (9. aprill 1802 – 19. märts 1884) oli soome rahvaluulekoguja, filoloog, arst ja botaanik.
Uus!!: Karjalased ja Elias Lönnrot · Näe rohkem »
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Karjalased ja Enn Tarvel · Näe rohkem »
Etnonüüm
Rahvanimetus ehk etnonüüm on rahva (etnose või subetnose) nimetus.
Uus!!: Karjalased ja Etnonüüm · Näe rohkem »
Fennoskandia
thumb Fennoskandia on Soome geoloogi Wilhelm Ramsay poolt kasutusele võetud nimi, millega ta tähistas geoloogiliselt terviklikku ala Põhja-Euroopas, kuhu kuuluvad Soome, kogu Karjala, Koola poolsaar ja suurem osa Skandinaavia poolsaarest.
Uus!!: Karjalased ja Fennoskandia · Näe rohkem »
Fennoskandia kilp
Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.
Uus!!: Karjalased ja Fennoskandia kilp · Näe rohkem »
Haridus (ajakiri)
Haridus oli Eestis ilmuv pedagoogikaajakiri.
Uus!!: Karjalased ja Haridus (ajakiri) · Näe rohkem »
Idaslaavlased
Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.
Uus!!: Karjalased ja Idaslaavlased · Näe rohkem »
Iive
Iive ehk absoluutne iive on mingi piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul.
Uus!!: Karjalased ja Iive · Näe rohkem »
Ingeri sõda
Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.
Uus!!: Karjalased ja Ingeri sõda · Näe rohkem »
Ingerisoomlased
Ingerisoomlased ehk ingerlased on 17.
Uus!!: Karjalased ja Ingerisoomlased · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Karjalased ja Island · Näe rohkem »
Isurid
Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.
Uus!!: Karjalased ja Isurid · Näe rohkem »
Jätkusõda
Soome jalgratturid piiramisrõngas langenud Punaarmeelaste vahel 1941. Jätkusõda (soome jatkosota) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944.
Uus!!: Karjalased ja Jätkusõda · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Karjalased ja Kalad · Näe rohkem »
Kalamari
Eri lootestaadiumeis lõhe mari Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas.
Uus!!: Karjalased ja Kalamari · Näe rohkem »
Kalevala
"Kalevala" on 19.
Uus!!: Karjalased ja Kalevala · Näe rohkem »
Kantele
38-keeleline kontsert-''kantele'' Kantele on kannelt meenutav näppekeelpill, soome ja karjala rahvapill.
Uus!!: Karjalased ja Kantele · Näe rohkem »
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Uus!!: Karjalased ja Karjala · Näe rohkem »
Karjala ANSV
Karjala ANSV oli autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik Vene SFNV ja Vene NFSV koosseisus aastatel 1923–1940 ja 1956–1991.
Uus!!: Karjalased ja Karjala ANSV · Näe rohkem »
Karjala kannas
Nõukogude Liidu ja Soome piiri kuni 1940. aastani Karjala kannas (ka Karjala maakitsus; soome keeles Karjalankannas) on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala (maakitsus).
Uus!!: Karjalased ja Karjala kannas · Näe rohkem »
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Uus!!: Karjalased ja Karjala keel · Näe rohkem »
Karjala Rahva Liit
Karjala Rahva Liidu koosolek Petroskois (2013) Karjala Rahva Liit (vene keeles Союз карельского народа, soome keeles Karjalan Kansanliitto, karjala keeles Karjalan Rahvahan Liitto) on Karjala vabariigis tegutsev ühiskondlik organisatsioon, mis tegeleb karjala kultuuri ja karjala keele säilitamise ja arendamisega.
Uus!!: Karjalased ja Karjala Rahva Liit · Näe rohkem »
Karjala Vabariik
Karjala Vabariik (vene Республика Карелия, karjala Karjalan tazavaldu, vepsa Karjalan Tazovaldkund, soome Karjalan tasavalta) on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Loode föderaalringkonnas.
Uus!!: Karjalased ja Karjala Vabariik · Näe rohkem »
Karjala-Soome NSV
Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendid Karjala-Soome NSV ja KSNSV) oli NSV Liidu liiduvabariik aastatel 1940–1956.
Uus!!: Karjalased ja Karjala-Soome NSV · Näe rohkem »
Karjalan Sanomat
Karjalan Sanomat (soome keeles Karjala sõnumid) on Karjala Vabariigis Petroskois ilmuv soomekeelne ajaleht.
Uus!!: Karjalased ja Karjalan Sanomat · Näe rohkem »
Kasetoht
Lahtine kasetoht surnud kasel Kasetoht on kase koore pealmine korgistunud ja surnud osa, mis laseb tüvel jämedamaks kasvada.
Uus!!: Karjalased ja Kasetoht · Näe rohkem »
Käkisalmi lään
Käkisalmi lään (soome keeles Käkisalmen lääni, rootsi keeles Kexholms län, vene keeles Кексгольмский лен, Корельский уезд) oli haldusterritoorium Rootsi kuningriigis ida-Soomes aastatel 1634–1721.
Uus!!: Karjalased ja Käkisalmi lään · Näe rohkem »
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Uus!!: Karjalased ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »
Kirillitsa
Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.
Uus!!: Karjalased ja Kirillitsa · Näe rohkem »
Kodima
Kodima (vepsa keeles Kodumaa) on Karjala Vabariigis Petroskois ilmuv vepsakeelne ajaleht.
Uus!!: Karjalased ja Kodima · Näe rohkem »
Kolmas Rootsi ristiretk
Kolmas Rootsi ristiretk Soome oli aastal 1293 aset leidnud rootslaste sõjakäik paganatest karjalaste vastu.
Uus!!: Karjalased ja Kolmas Rootsi ristiretk · Näe rohkem »
Kujutav kunst
Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, esemeid, keskkonda) kujutav kunst.
Uus!!: Karjalased ja Kujutav kunst · Näe rohkem »
Kuppel
Rooma Peetri kiriku kuppel Kuppel on arhitektuurielement, mis kujutab endast õõnsat kera või muu sarnase pöördkeha ülemist poolt.
Uus!!: Karjalased ja Kuppel · Näe rohkem »
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Uus!!: Karjalased ja Ladina tähestik · Näe rohkem »
Lapimaa
Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.
Uus!!: Karjalased ja Lapimaa · Näe rohkem »
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Uus!!: Karjalased ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »
Lõuna-Karjala maakond
Lõuna-Karjala maakond on 1.
Uus!!: Karjalased ja Lõuna-Karjala maakond · Näe rohkem »
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Uus!!: Karjalased ja Leetopiss · Näe rohkem »
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Uus!!: Karjalased ja Leningradi oblast · Näe rohkem »
Lihhoslavl
pisi Lihhoslavl on linn Venemaal Tveri oblastis, Lihhoslavli rajooni keskus.
Uus!!: Karjalased ja Lihhoslavl · Näe rohkem »
Linnastumine
Üha enam laieneva San Francisco kaart aastast 1859 Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.
Uus!!: Karjalased ja Linnastumine · Näe rohkem »
Moskva oblast
Moskva oblasti haldusjaotuse kaart Moskva oblast asub Venemaa Keskföderaalringkonnas ümber Moskva linna, mis moodustab iseseisva haldusüksuse ja föderatsiooni subjekti.
Uus!!: Karjalased ja Moskva oblast · Näe rohkem »
Naatriumkloriid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.
Uus!!: Karjalased ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Karjalased ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Novgorodi kubermang
Novgorodi kubermang (vene keeles Новгородская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus aastatel 1727–1927.
Uus!!: Karjalased ja Novgorodi kubermang · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Karjalased ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Oma Mua
Oma Mua ('Oma Maa') on karjalakeelne ühiskondlik-poliitiline nädalaleht, mis ilmub Karjala Vabariigis.
Uus!!: Karjalased ja Oma Mua · Näe rohkem »
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Karjalased ja Paganlus · Näe rohkem »
Pähkinäsaari rahu
Pähkinäsaari rahu (tuntud ka: Nöteborgi rahu ja Orešeki rahu) oli 1323.
Uus!!: Karjalased ja Pähkinäsaari rahu · Näe rohkem »
Põhja-Karjala maakond
Põhja-Karjala maakond on 1.
Uus!!: Karjalased ja Põhja-Karjala maakond · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Karjalased ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Peter von Köppen
Peter von Köppen Peter von Köppen (vene keeles Пётр Иванович Кёппен; 2. märts (vkj 19. veebruar) 1793 Harkov – 4. juuni (vkj 23. mai) 1864 Krimm) oli baltisaksa päritolu Venemaa teadlane.
Uus!!: Karjalased ja Peter von Köppen · Näe rohkem »
Petroskoi
Petroskoi (karjala ja soome keeles Petroskoi; vene keeles Петрозаводск; teise maailmasõja aegne soomekeelne nimi Äänislinna) on Karjala Vabariigi pealinn Äänisjärve läänekaldal Venemaal.
Uus!!: Karjalased ja Petroskoi · Näe rohkem »
Piim
Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.
Uus!!: Karjalased ja Piim · Näe rohkem »
Pirukas
Õunapirukas Pirukas Pirukas on peenestatud ja maitsestatud täidisega pagaritoode.
Uus!!: Karjalased ja Pirukas · Näe rohkem »
Puitarhitektuur
Metropol Parasol Sevillas on väidetavalt maailma suurim puitkonstruktsioon Puitmaterjali töötlemisjäljed ligi 500 000 aastat vanal Kalambo leiul Puitarhitektuur ehk puuarhitektuur on arhitektuuri haru, milles peamise ehitusmaterjalina kasutatakse puitu.
Uus!!: Karjalased ja Puitarhitektuur · Näe rohkem »
Rahvuseepos
Rahvuseepos on ühe rahva ajalugu, identiteeti või aateid kajastav eepos.
Uus!!: Karjalased ja Rahvuseepos · Näe rohkem »
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Uus!!: Karjalased ja Rahvuslus · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Karjalased ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Runo
Runo on karjala ja soome rahvalaul.
Uus!!: Karjalased ja Runo · Näe rohkem »
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Uus!!: Karjalased ja Saaga · Näe rohkem »
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Uus!!: Karjalased ja Sahharoos · Näe rohkem »
Savo
Savo maakond Soome kaardil (kollasega) Savo (soome keeles Savo, rootsi keeles Savolax) on Soome ajalooline maakond, mis asus Häme ja Karjala vahel.
Uus!!: Karjalased ja Savo · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Karjalased ja Seened · Näe rohkem »
Sigtuna hävitamine
Sigtuna tänapäeval Sigtuna hävitamine oli kirjalikes ajalooallikates mainitud Rootsi linna Sigtuna põletamine "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187.
Uus!!: Karjalased ja Sigtuna hävitamine · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Karjalased ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Karjalased ja Soome · Näe rohkem »
Soome Suurvürstiriik
Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.
Uus!!: Karjalased ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Uus!!: Karjalased ja Soomlased · Näe rohkem »
Stolbovo rahu
Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.
Uus!!: Karjalased ja Stolbovo rahu · Näe rohkem »
Talvesõda
Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.
Uus!!: Karjalased ja Talvesõda · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Karjalased ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Karjalased ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Täyssinä rahu
Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.
Uus!!: Karjalased ja Täyssinä rahu · Näe rohkem »
Teine Rootsi ristiretk
Aastal 1249 Soome vallutamisele aluse pannud Birger jarl kujutatuna 19. sajandil Teine Rootsi ristiretk oli 13. sajandil Birger jarli juhtimisel aset leidnud Rootsi sõjaretk tänapäeva Soome aladele.
Uus!!: Karjalased ja Teine Rootsi ristiretk · Näe rohkem »
Tohtkiri
Novgorodi tohtkiri nr 210 Tohtkiri on kasetohule kirjutatud dokument.
Uus!!: Karjalased ja Tohtkiri · Näe rohkem »
Tohtkiri nr 292
Tohtkiri nr 292 on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel 1957.
Uus!!: Karjalased ja Tohtkiri nr 292 · Näe rohkem »
Tver
Tver (vene Тверь) on linn Venemaal, Tveri oblasti keskus.
Uus!!: Karjalased ja Tver · Näe rohkem »
Tveri karjala keel
Tveri karjala keel (tiverin karielan kieli) on karjala keele murre, mis tänu kauasele isolatsioonile sugulaskeeltest säilis arhailisemas vormis kui teised karjala keele murded.
Uus!!: Karjalased ja Tveri karjala keel · Näe rohkem »
Tveri kubermang
Tveri kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Karjalased ja Tveri kubermang · Näe rohkem »
Tveri oblast
Tveri oblast on 1.
Uus!!: Karjalased ja Tveri oblast · Näe rohkem »
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Uus!!: Karjalased ja Vadjamaa · Näe rohkem »
Valge mere – Läänemere kanal
Valge mere – Läänemere veetee (sh Neeva ja Sviri jõgi ja Valge mere – Läänemere kanal) Valge mere – Läänemere kanal (vene keeles Беломорско-Балтийский канал, lühendatult Беломорканал, ББК; 1961. aastani Stalini-nimeline Valge mere – Läänemere kanal) on kanal, mis ühendab Valget merd Äänisjärvega.
Uus!!: Karjalased ja Valge mere – Läänemere kanal · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Karjalased ja Valter Lang · Näe rohkem »
Vanausulised
Morozova". Õlimaal, 1887. Tretjakovi galerii, Moskva Vanausulised (ka staroveeretsid, halvustavalt raskolnikud; vene keeles староверы, старообрядцы) on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.
Uus!!: Karjalased ja Vanausulised · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Karjalased ja Vene keel · Näe rohkem »
Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.
Uus!!: Karjalased ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Näe rohkem »
Vene-Rootsi sõda (1808–1809)
Vene-Rootsi sõda (1808–1809), tuntud ka kui Soome sõda, oli Venemaa keisririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda seni Rootsi kuningriigi valduses olnud Soome territooriumi pärast.
Uus!!: Karjalased ja Vene-Rootsi sõda (1808–1809) · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Karjalased ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Karjalased ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus
Rahvaloenduse blanketi esimene lehekülg. Sellist blanketti kasutati Kiievi kubermangus Venemaa keisririigi 1897.
Uus!!: Karjalased ja Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Vepslased
Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on vepsa keelt kõnelev läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.
Uus!!: Karjalased ja Vepslased · Näe rohkem »
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Uus!!: Karjalased ja Viiburi · Näe rohkem »
Viiburi linnus
Viiburi linnus (juuni 2012) Viiburi linnus (soome keeles Viipurin linna, rootsi keeles Wiborgs slott) on rootslaste ehitatud keskaegne linnus Karjalas, mille ümber kujunes Viiburi linn.
Uus!!: Karjalased ja Viiburi linnus · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Karjalased ja 12. sajand · Näe rohkem »
1714
1714.
Uus!!: Karjalased ja 1714 · Näe rohkem »
1835
1835.
Uus!!: Karjalased ja 1835 · Näe rohkem »
1897
1897.
Uus!!: Karjalased ja 1897 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Karjalased ja 19. sajand · Näe rohkem »
1920. aastad
1920.
Uus!!: Karjalased ja 1920. aastad · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Karjalased ja 1926 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Karjalased ja 1939 · Näe rohkem »
1959
1959.
Uus!!: Karjalased ja 1959 · Näe rohkem »
1970
1970.
Uus!!: Karjalased ja 1970 · Näe rohkem »
1979
1979.
Uus!!: Karjalased ja 1979 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Karjalased ja 1989 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Karjalased ja 20. sajand · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Karjalased ja 2002 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Karjalased ja 2010 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Karjalased ja 2011 · Näe rohkem »