Sarnasusi Frangi riik ja Karolingid
Frangi riik ja Karolingid on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Arnulf (Frangi keiser), Charles II Paljaspea, Frangid, Ida-Frangi riik, Karl Martell, Karl Paks, Karl Suur, Karlmann (Frangi kuningas), Karlmann (majordoomus), Karolingide impeerium, Kuningas, Lääne-Frangi riik, Leo III (paavst), Lothar I (Frangi keiser), Lothar II (Lotring), Louis II (Lääne-Frangi kuningas), Louis III Pime, Ludwig II (Frangi keiser), Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Majordoomus, Merovingid, Paavst, Pippin Heristalist, Pippin Lühike, Prantsusmaa, Rooma, Saksamaa, Verduni leping, 25. detsember.
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Arnulf (Frangi keiser) ja Frangi riik · Arnulf (Frangi keiser) ja Karolingid ·
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Charles II Paljaspea ja Frangi riik · Charles II Paljaspea ja Karolingid ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Frangi riik ja Frangid · Frangid ja Karolingid ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Frangi riik ja Ida-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Karolingid ·
Karl Martell
Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.
Frangi riik ja Karl Martell · Karl Martell ja Karolingid ·
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Frangi riik ja Karl Paks · Karl Paks ja Karolingid ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Frangi riik ja Karl Suur · Karl Suur ja Karolingid ·
Karlmann (Frangi kuningas)
Karlmann ehk Karlmann I (751 – 4. detsember 771) oli Frangi kuningas 768–771 koos oma venna Karl Suurega.
Frangi riik ja Karlmann (Frangi kuningas) · Karlmann (Frangi kuningas) ja Karolingid ·
Karlmann (majordoomus)
Karlmann (706, 708, 714 või 716 – 17. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741–747.
Frangi riik ja Karlmann (majordoomus) · Karlmann (majordoomus) ja Karolingid ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Frangi riik ja Karolingide impeerium · Karolingid ja Karolingide impeerium ·
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Frangi riik ja Kuningas · Karolingid ja Kuningas ·
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Frangi riik ja Lääne-Frangi riik · Karolingid ja Lääne-Frangi riik ·
Leo III (paavst)
Leo III oli paavst 795–816.
Frangi riik ja Leo III (paavst) · Karolingid ja Leo III (paavst) ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser) · Karolingid ja Lothar I (Frangi keiser) ·
Lothar II (Lotring)
Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Frangi riik ja Lothar II (Lotring) · Karolingid ja Lothar II (Lotring) ·
Louis II (Lääne-Frangi kuningas)
Louis II (Lääne-Frangi kuningas) Louis II Kogeleja (prantsuse Louis le Bégue, germaani- ja saksapäraselt Ludwig II Stammler; 1. november 846 – 10. aprill 879) oli Lääne-Frangi kuningas 877–879.
Frangi riik ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas) · Karolingid ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas) ·
Louis III Pime
Louis III Pime ehk Ludwig Pime (umbes 880 – 928) oli Provence'i ehk Alam-Burgundia kuningas 887–928, Itaalia kuningas 900–905 ja Frangi riigi keiser 901–905 (Louis III ehk Ludwig III).
Frangi riik ja Louis III Pime · Karolingid ja Louis III Pime ·
Ludwig II (Frangi keiser)
Ludwig II (umbes 825 – 12. august 875) oli Frangi keiser 855–875 ja Itaalia kuningas 844–875.
Frangi riik ja Ludwig II (Frangi keiser) · Karolingid ja Ludwig II (Frangi keiser) ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Frangi riik ja Ludwig Sakslane · Karolingid ja Ludwig Sakslane ·
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Frangi riik ja Ludwig Vaga · Karolingid ja Ludwig Vaga ·
Majordoomus
Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.
Frangi riik ja Majordoomus · Karolingid ja Majordoomus ·
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Frangi riik ja Merovingid · Karolingid ja Merovingid ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Frangi riik ja Paavst · Karolingid ja Paavst ·
Pippin Heristalist
Pippin Heristalist (u 635 – 714) ehk Pippin Herstalist ehk Heristali Pippin ehk Herstali Pippin ehk Pippin II oli Austraasia majordoomus, kes ühendas Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ning omandas sisuliselt kuningliku võimu.
Frangi riik ja Pippin Heristalist · Karolingid ja Pippin Heristalist ·
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Frangi riik ja Pippin Lühike · Karolingid ja Pippin Lühike ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Frangi riik ja Prantsusmaa · Karolingid ja Prantsusmaa ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Frangi riik ja Rooma · Karolingid ja Rooma ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Frangi riik ja Saksamaa · Karolingid ja Saksamaa ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Frangi riik ja Verduni leping · Karolingid ja Verduni leping ·
25. detsember
25.
25. detsember ja Frangi riik · 25. detsember ja Karolingid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Frangi riik ja Karolingid ühist
- Millised on sarnasused Frangi riik ja Karolingid
Võrdlus Frangi riik ja Karolingid
Frangi riik on 292 suhted, samas Karolingid 61. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 8.50% = 30 / (292 + 61).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Frangi riik ja Karolingid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: