Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kasti vasallilinnus ja Kuressaare piiskopilinnus

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kasti vasallilinnus ja Kuressaare piiskopilinnus

Kasti vasallilinnus vs. Kuressaare piiskopilinnus

Kasti mõisa praegune peasissekäik lääneküljel. Kunagise oletatava peatorni asukoht Kasti vasallilinnus (saksa keeles Schloẞ Alt-Kasty) oli keskaegne linnus Märjamaa kihelkonnas Kasti külas. Kuressaare linnus 2019. aasta talvelFoto: Stefan Hiienurm Kuressaare linnus 2014. aasta talvel Kuressaare linnus 2010. aasta talvel Kuressaare piiskopilinnus on Saare-Lääne piiskoppide kunagine linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas.

Sarnasusi Kasti vasallilinnus ja Kuressaare piiskopilinnus

Kasti vasallilinnus ja Kuressaare piiskopilinnus on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Liivi sõda, Liivimaa ordu, Linnus, Ristvõlv, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Vana-Pärnu, 13. sajand.

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Kasti vasallilinnus ja Liivi sõda · Kuressaare piiskopilinnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Kasti vasallilinnus ja Liivimaa ordu · Kuressaare piiskopilinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Kasti vasallilinnus ja Linnus · Kuressaare piiskopilinnus ja Linnus · Näe rohkem »

Ristvõlv

Ristvõlvi joonis. On näha, et diagonaal on väljavenitatud ümarkaare kujuga Neljale sambale toetuv ümarkaarne ristvõlv (tõstmata keskosaga) Teravkaarne kaheksa võlvisiiluga ristvõlv altvaates Ristvõlv, ka ristservjoonvõlv ja servjoonvõlv, on võlvitüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel.

Kasti vasallilinnus ja Ristvõlv · Kuressaare piiskopilinnus ja Ristvõlv · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskop

Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.

Kasti vasallilinnus ja Saare-Lääne piiskop · Kuressaare piiskopilinnus ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Kasti vasallilinnus ja Saare-Lääne piiskopkond · Kuressaare piiskopilinnus ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »

Vana-Pärnu

Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.

Kasti vasallilinnus ja Vana-Pärnu · Kuressaare piiskopilinnus ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »

13. sajand

13.

13. sajand ja Kasti vasallilinnus · 13. sajand ja Kuressaare piiskopilinnus · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kasti vasallilinnus ja Kuressaare piiskopilinnus

Kasti vasallilinnus on 132 suhted, samas Kuressaare piiskopilinnus 80. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 3.77% = 8 / (132 + 80).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kasti vasallilinnus ja Kuressaare piiskopilinnus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »