Sisukord
118 suhted: Ahtme, Ahtme Püha Joosepi kirik, Antonino Zecchini, Õigeusk, Birgitiinide ordu, Dominiiklased, Eduard Profittlich, Eesti Apostellik Administratuur, Erwin Josef Ender, Frantsisklased, Guy Barbier, Henri Werling, Justo Mullor García, Karl XI, Katedraal, Katoliiklus, Katoliku kirik, Keskaeg, Kihelkond, Kiviõli, Kiviõli Püha Clara kirik, Kogudus, Kongregatsioon, Leedulased, Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Lundi peapiiskopkond, Luterlus, Mõõgavendade ordu, Muinaskihelkond, Narva, Narva Püha Antoniuse kabel, Nunn, Nuntsius, Oleviste kirik, Opus Dei, Ordu, Paavst, Pärispatuta Saamise Mariaanid, Pärnu, Pärnu Püha Apostel Johannese kabel, Püha Katariina klooster, Püha Tool, Põhja-Eesti, Põhjala ristisõjad, Põhjasõda, Peter Zurbriggen, Philippe Jourdan, Piiskop, ... Laienda indeks (68 rohkem) »
Ahtme
Park Tammiku mikrorajoonis Ahtme linnaosa (2) Kohtla-Järve kaardil Ahtme on Kohtla-Järve linnaosa.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Ahtme
Ahtme Püha Joosepi kirik
Ahtme Püha Joosepi kirik (ka Ahtme Püha Joosepi kabel) on katoliku kirik Ida-Viru maakonnas Ahtmes aadressil Sõpruse tänav 82.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Ahtme Püha Joosepi kirik
Antonino Zecchini
Antonino Zecchini (7. detsember 1864 – 17. märts 1935 Riia) oli Itaalia päritolu jesuiit ja usutegelane.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Antonino Zecchini
Õigeusk
liturgiline riietus, Venemaa Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Õigeusk
Birgitiinide ordu
Püha Birgitta Birgitiinide ordu klooster Vadstenas Birgitiinide ordu nunn Rootsist Birgitiinide ordu ehk Püha Birgitta ordu (ladina keeles Ordo Sanctissimi Salvatoris, Pühima Päästja ordu) on 1346.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Birgitiinide ordu
Dominiiklased
Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Dominiiklased
Eduard Profittlich
Piiskop Eduard Profittlich Eduard Gottlieb Profittlich (11. september 1890 Birresdorf, Reinimaa – 22. veebruar 1942 Kirovi vangla, Venemaa) oli saksa rahvusest katoliku vaimulik, jesuiit, aastast 1931 katoliku kiriku apostellik administraator Eestis ja aastast 1936 piiskop (Adrianoopoli titulaarpeapiiskop).
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Eduard Profittlich
Eesti Apostellik Administratuur
Eesti Apostellik Administratuur on Rooma-Katoliku Kiriku territoriaalüksus (apostellik administratuur) Eestis, mis katab kogu riiki.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Eesti Apostellik Administratuur
Erwin Josef Ender
Erwin Josef Ender (7. september 1937 – 19. detsember 2022) oli saksa katoliku vaimulik.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Erwin Josef Ender
Frantsisklased
Frantsisklased ehk frantsiskaanid (sõna "frantsiskaanlased" pole soovitatav) on roomakatoliku ja anglikaani kiriku vaimulike ordude liikmed, kes järgivad reegleid, mida tuntakse Püha Franciscuse reeglitena.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Frantsisklased
Guy Barbier
Isa Guy Barbier de Courteix (20. september 1921 Chabanais – 21. juuni 2011 Helsingi) oli prantsuse rahvusest roomakatoliku vaimulik, kes töötas alates 1964.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Guy Barbier
Henri Werling
Werlingi villa, Henri Werlingi kodumaja Luxembourgis, St. Michelsstrasse 1 (1903) Henri Werling (Alphonse Marie Ferdinand Henri Werling; perekonnanimi Eestis ka Verling; 14. detsember 1879 Luxembourg – 22. veebruar 1961 Kodasema) oli luksemburglasest katoliku vaimulik, jesuiit, alates 11.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Henri Werling
Justo Mullor García
Justo Mullor García (8. mai 1932 – 30. detsember 2016) oli hispaania roomakatoliku vaimulik.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Justo Mullor García
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Karl XI
Katedraal
Püha Demetriose kirikus Thessalonikis Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk toomkirik, ka piiskoplik kirik, on piiskopkonna (diötseesi, eparhia) peakirik, see tähendab kirik, kus harilikult teenib piiskop ja mida peetakse piiskopkonna keskmeks.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Katedraal
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Katoliiklus
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Katoliku kirik
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Keskaeg
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Kihelkond
Kiviõli
Kiviõli tuhamägi Kiviõli on linn Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Kiviõli
Kiviõli Püha Clara kirik
Kiviõli Püha Clara kirik on katoliku kirik Kiviõlis aadressil Vabaduse puiestee 3.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Kiviõli Püha Clara kirik
Kogudus
Kogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud sõna eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid sõna "kogudus" tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Kogudus
Kongregatsioon
Kongregatsioon on katoliiklusest pärinev mõiste, mis tähendab religioosset liitu või ühendust.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Kongregatsioon
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Leedulased
Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium
Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium (lühemalt: Justiitskolleegium) oli aastatel 1728–1832 Peterburis tegutsenud kohtuasutus.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Liivimaa ordu maameister
Lundi peapiiskopkond
Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Lundi peapiiskopkond
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Luterlus
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Mõõgavendade ordu
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Muinaskihelkond
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Narva
Narva Püha Antoniuse kabel
Narva Püha Antoniuse kabel RKK Narva Püha Antoniuse kabel on katoliku kabel Narvas aadressil Vabaduse 16 (vaadatud 18.12.2015).
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Narva Püha Antoniuse kabel
Nunn
Nunn on vaimsele elule pühendunud naisisik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi (katoliku kirikus) vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Nunn
Nuntsius
Nuntsius on paavsti diplomaatiline esindaja riikides, millega Pühal Toolil on ametlikud diplomaatilised suhted.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Nuntsius
Oleviste kirik
Kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf Maarja kabeli idaküljel Tallinna Oleviste kiriku torni muna ja rist. Torni tipus paikneva kullatud muna läbimõõt on 114 cm Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas aadressil Lai tänav 50.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Oleviste kirik
Opus Dei
Opus Dei, täpsemalt Püha Risti ja Opus Dei prelatuur (ladina keeles Opus Dei tähendab 'Jumala töö') on katoliku kiriku organisatsioon, mille tegevuse aluseks on katoliiklik õpetus, et iga inimene saab oma igapäevase elu ja tööga taotleda ja teostada pühadust, ning töö-, perekonna- ja vaimuliku elu lõimimist.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Opus Dei
Ordu
Ordu (ladina sõnast ordo – 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Ordu
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Paavst
Pärispatuta Saamise Mariaanid
Pärispatuta Saamise Mariaanid (ametliku nimega Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon, ladina keeles Congregatio Clericorum Marianorum sub titulo Immaculatae Conceptionis Beatissimae Virginia Mariae, lühend MIC) on 1673.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Pärispatuta Saamise Mariaanid
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Pärnu
Pärnu Püha Apostel Johannese kabel
RKK Pärnu Püha Apostel Johannese kabel on katoliku kabel Pärnus aadressil Karusselli tänav 27 asuva hoone alumisel korrusel.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Pärnu Püha Apostel Johannese kabel
Püha Katariina klooster
Püha Katariina kiriku säilinud lääneportaalid Tallinna vanalinnas Vene tänava sisehoovis (2011. aasta kevad) Püha Katariina klooster (ka Katariina klooster ja Dominiiklaste klooster) oli Aleksandria Katariinale pühitsetud klooster praeguse Tallinna vanalinna all-linnas.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Püha Katariina klooster
Püha Tool
Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Püha Tool
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Põhja-Eesti
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Põhjala ristisõjad
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Põhjasõda
Peter Zurbriggen
Peter Zurbriggen (2014) Peter Stephan Zurbriggen (27. augustil 1943 – 28. august 2022) oli Šveitsi päritolu roomakatoliku vaimulik.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Peter Zurbriggen
Philippe Jourdan
Piiskop Philippe Jourdan 2012. aastal presidendi vastuvõtul Philippe Jourdani vapp Philippe Jean-Charles Jourdan (sündinud 30. augustil 1960 Daxis Prantsusmaal) on 23. märtsist 2005 katoliku kiriku apostellik administraator Eestis.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Philippe Jourdan
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Piiskop
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Piiskopkond
Pirita
Pirita on asum Tallinnas Pirita linnaosas.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Pirita
Pirita klooster
Pirita kloostri asendiplaan 19. sajandist.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad 19. sajandil. Vaade läänest.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad tänapäeval Pirita klooster oli püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital Pirita mäel.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Pirita klooster
Pirita uus klooster
Pirita kloostri uus hoonestus vana kloostri põhjaküljel, veebruar 2009. Pirita klooster (ametlikult Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Klooster Pirital) on katoliku kiriku nunnaklooster Tallinnas Pirital, aadressil Merivälja tee 18.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Pirita uus klooster
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Poola
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Poola aeg
Poola-Rootsi sõda
Poola-Rootsi sõja või Rootsi-Poola sõja all võidakse silmas pidada mõnda järgmistest sõdadest.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Poola-Rootsi sõda
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Poolakad
Poolamägi
Poolamägi (ka Poolamäe park) on park Tallinnas Kesklinna linnaosas Juhkentali asumis aadressil Staadioni tänav 10.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Poolamägi
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Preester
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Protestantism
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Rakvere
Rakvere Püha Peaingel Miikaeli kogudus
Rakvere Püha Peaingel Miikaeli kogudus on katoliku kogudus Rakveres.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Rakvere Püha Peaingel Miikaeli kogudus
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Reformatsioon
Repressioon
Repressioon ehk represseerimine on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Repressioon
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Riia peapiiskopkond
Riigikirik
Riigikirik on riigi poolt ainu- või eesõigustatud kirik (näiteks luteri kirik, anglikaani kirik), mis halduslikult ja majanduslikult sõltub sellest riigist.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Riigikirik
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Rootsi dominioonid
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Saare-Lääne piiskopkond
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Saksa ordu
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Siber
Sillamäe
Vaade Mere puiesteele ja Sillamäe rannapromenaadile Sillamäe on linn Ida-Viru maakonnas.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Sillamäe
Sillamäe Püha Adalberti ja Püha Georgiuse kirik
Sillamäe Püha Adalberdi ja Püha Jüri kirik (2017) RKK Sillamäe Püha Adalberdi ja Püha Jüri kirik on katoliku kirik Ida-Viru maakonnas Sillamäel aadressil Ranna 20.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Sillamäe Püha Adalberti ja Püha Georgiuse kirik
Siselinna kalmistu
Siselinna kalmistu Siselinna kalmistu Siselinna kalmistu on Tallinna linna hallatav kalmistute kompleks Tallinnas Kesklinna linnaosas Juhkentali asumis, kontori aadress Toonela tee 7.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Siselinna kalmistu
Stalinism
Stalinism on Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Stalinism
Stift
Stift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Stift
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Tallinn
Tallinna Peeter-Pauli katedraal
Tallinna Peeter-Pauli katedraal on Tallinna kesklinnas asuv roomakatoliku kirik, mida kasutab roomakatoliku Peeter-Pauli kogudus.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Tallinna Peeter-Pauli katedraal
Tallinna piiskopkond
Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Tallinna piiskopkond
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Tartu
Tartu Katoliku Hariduskeskus
Tartu Katoliku Hariduskeskus (põhikooli maja) Jakobi tänaval Tartu Katoliku Hariduskeskus on eraõiguslik lasteaed-põhikool Tartus, mis rajati 1993.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Tartu Katoliku Hariduskeskus
Tartu katoliku kirik
Veski ja Oru tänava ristmikult Tartu katoliku kirik (Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik) on tänapäeval Tartu ainuke katoliku kirik.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Tartu katoliku kirik
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Tartu piiskopkond
Territoriaalkirik
Territoriaalkirik (saksa keel Landeskirche) oli 16. sajandil pärast reformatsiooni roomakatoliku kiriku usutunnistusest eraldunud kindlal territooriumil (maa-alal või vabalinnas) tegutsenud partikulaarkiriku liik.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Territoriaalkirik
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Tsistertslaste ordu
Tychy
Tychy (saksa Tichau) on maakonna õigustega linn Poolas Sileesia vojevoodkonnas.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Tychy
Ukraina Kreekakatoliku Kirik
Ukraina Kreekakatoliku Kirik (ukraina keeles Українська греко-католицька церква, lühend УГКЦ) on Püha Tooliga täielikus kommunioonis olev bütsantsi riitusega idakatoliku kirik, Roomakatoliku kiriku osa.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Ukraina Kreekakatoliku Kirik
Ukraina Kreekakatoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema Kogudus Tallinnas
Ukraina Kreekakatoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema koguduse kirik Tallinna vanalinnas Ukraina Kreekakatoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema Kogudus Tallinnas (ka Ukraina Kreekakatoliku Kiriku Kolme Käe Jumalaema Kogudus Tallinnas) on Tallinna vanalinnas aadressil Laboratooriumi tänav 22 tegutsev Ukraina Kreekakatoliku Kiriku kogudus.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Ukraina Kreekakatoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema Kogudus Tallinnas
Vaimulik rüütliordu
Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Vaimulik rüütliordu
Valga
Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Valga
Valga Pühavaimu kirik
Valga katoliku kirik pisi pisi Valga Pühavaimu kirik on katoliku kirik, mis asub Valgas aadressil Maleva tänav 8.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Valga Pühavaimu kirik
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Vana-Liivimaa
Vastureformatsioon
Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsioonile.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Vastureformatsioon
Venemaa Keisririigi Siseministeerium
Venemaa Keisririigi Siseministeerium oli 1802.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Venemaa Keisririigi Siseministeerium
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja Venemaa Keisririik
13. sajand
13.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 13. sajand
1520
1520.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 1520
1554
1554.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 1554
1561
1561.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 1561
16. sajand
16.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 16. sajand
1686
1686.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 1686
1766
1766.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 1766
1783
1783.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 1783
1797
1797.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 1797
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 18. sajand
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 19. sajand
1924
1924.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 1924
1930
1930.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 1930
1936
1936.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 1936
1942
1942.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 1942
1945
1945.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 1945
1950. aastad
1950.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 1950. aastad
1956
1956.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 1956
1999
1999.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 1999
2002
2002.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 2002
2006
2006.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 2006
2011
2011.
Vaata Katoliku kirik Eestis ja 2011
Tuntud ka kui Eesti Katoliku Kirik, Rooma Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, Rooma-Katoliku Kirik Eestis, Rooma-Katoliku Kiriku Eesti Apostellik Administratuur, Roomakatoliku kirik Eestis.