Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kaukaasia ja Kaukaasia rahvad
Kaukaasia ja Kaukaasia rahvad on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Abhaasi-adõgee keeled, Armeenia, Aserbaidžaan, Dagestan, Etnos, Ida-Euroopa lauskmaa, Iraan, Kartveli keeled, Kaspia meri, Keel, Keelkond, Lähis-Ida, Lõuna-Kaukaasia, Mäestik, Must meri, Põhja-Kaukaasia, Rahvas, Suur-Kaukasus, Tšerkessid, Tšetšeenid, Venemaa.
Abhaasi-adõgee keeled
Abhaasi-adõgee keeled ehk Loode-Kaukaasia keeled on keelkond Kaukaasia keeli.
Abhaasi-adõgee keeled ja Kaukaasia · Abhaasi-adõgee keeled ja Kaukaasia rahvad ·
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Kaukaasia · Armeenia ja Kaukaasia rahvad ·
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Aserbaidžaan ja Kaukaasia · Aserbaidžaan ja Kaukaasia rahvad ·
Dagestan
Dagestani Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas. Dagestan asub Kaukasuse peaahelikust põhja jääval mäestiku- ja eelmägede alal Tšetšeenia ja Kaspia mere vahelisel alal. Nimi Dagestan ('mägede maa') tuleneb türgi sõnast dağ ('mägi'), millele on lisatud pärsia sufiks -stan ('maa').
Dagestan ja Kaukaasia · Dagestan ja Kaukaasia rahvad ·
Etnos
Etnos (kreeka keeles ἔθνος ethnos 'rahvas') on inimeste kogum, mida iseloomustab ajalooliselt kujunenud ühine kultuur.
Etnos ja Kaukaasia · Etnos ja Kaukaasia rahvad ·
Ida-Euroopa lauskmaa
Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab suure osa Euroopast Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas.
Ida-Euroopa lauskmaa ja Kaukaasia · Ida-Euroopa lauskmaa ja Kaukaasia rahvad ·
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Iraan ja Kaukaasia · Iraan ja Kaukaasia rahvad ·
Kartveli keeled
Kartveli keeled ehk Lõuna-Kaukaasia keeled on Kaukaasia keelte haru, mida kõneldakse Kaukaasias.
Kartveli keeled ja Kaukaasia · Kartveli keeled ja Kaukaasia rahvad ·
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Kaspia meri ja Kaukaasia · Kaspia meri ja Kaukaasia rahvad ·
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Kaukaasia ja Keel · Kaukaasia rahvad ja Keel ·
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Kaukaasia ja Keelkond · Kaukaasia rahvad ja Keelkond ·
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Kaukaasia ja Lähis-Ida · Kaukaasia rahvad ja Lähis-Ida ·
Lõuna-Kaukaasia
Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.
Kaukaasia ja Lõuna-Kaukaasia · Kaukaasia rahvad ja Lõuna-Kaukaasia ·
Mäestik
Tatrad Poola lõunaosas Pamiiri mäestik Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Kaukaasia ja Mäestik · Kaukaasia rahvad ja Mäestik ·
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Kaukaasia ja Must meri · Kaukaasia rahvad ja Must meri ·
Põhja-Kaukaasia
Põhja-Kaukaasia ehk Ees-Kaukaasia (vene Северный Кавказ) on Kaukaasia osa, mis jääb Kaukasuse peaahelikust põhja poole, ulatudes kuni Aasia ja Euroopa loodusgeograafilise piirini Kuma-Manõtši nõos.
Kaukaasia ja Põhja-Kaukaasia · Kaukaasia rahvad ja Põhja-Kaukaasia ·
Rahvas
Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.
Kaukaasia ja Rahvas · Kaukaasia rahvad ja Rahvas ·
Suur-Kaukasus
Kaukasus Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias, osa Kaukasusest.
Kaukaasia ja Suur-Kaukasus · Kaukaasia rahvad ja Suur-Kaukasus ·
Tšerkessid
Tšerkessid (endanimetus адыгэ, adõgee) on üks adõgee rahvastest, elupaigaga Karatšai-Tšerkessias.
Kaukaasia ja Tšerkessid · Kaukaasia rahvad ja Tšerkessid ·
Tšetšeenid
Grupp tšetšeene 19. sajandi lõpul Tšetšeenid on Kaukaasia rahvas, kes elavad peamiselt Tšetšeeni Vabariigis, kus neid elab hinnanguliselt 1,2 miljonit, moodustades 95% rahvastikust.
Kaukaasia ja Tšetšeenid · Kaukaasia rahvad ja Tšetšeenid ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kaukaasia ja Kaukaasia rahvad ühist
- Millised on sarnasused Kaukaasia ja Kaukaasia rahvad
Võrdlus Kaukaasia ja Kaukaasia rahvad
Kaukaasia on 82 suhted, samas Kaukaasia rahvad 116. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 10.61% = 21 / (82 + 116).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kaukaasia ja Kaukaasia rahvad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
