Kaukaasia ja Tšerkessia

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kaukaasia ja Tšerkessia

Kaukaasia vs. Tšerkessia

Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas. Ida-Tšerkessia printsid Tšerkesside Konföderatsiooni presidendid Tšerkessia oli riik ja ajalooline piirkond Põhja-Kaukaasias, Musta mere kirdekaldal.

Abhaasi-adõgee keeled

Abhaasi-adõgee keeled ehk Loode-Kaukaasia keeled on keelkond Kaukaasia keeli.

Abhaasi-adõgee keeled ja Kaukaasia · Abhaasi-adõgee keeled ja Tšerkessia · Näe rohkem »

Aleksei Jermolov (1777−1861)

Jermolovi portree. Autor Pjotr Zahharov-Tšetšeen, 1843. a. Aleksei Petrovitš Jermolov (vene: Алексей Петрович Ермолов, 4, juuni 1777 – 23. aprill 1861) oli Vene Impeeriumi kindral, kes juhatas Vene vägesid Kaukaasia sõjas.

Aleksei Jermolov (1777−1861) ja Kaukaasia · Aleksei Jermolov (1777−1861) ja Tšerkessia · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Armeenia ja Kaukaasia · Armeenia ja Tšerkessia · Näe rohkem »

Gruusia

Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.

Gruusia ja Kaukaasia · Gruusia ja Tšerkessia · Näe rohkem »

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Iraan ja Kaukaasia · Iraan ja Tšerkessia · Näe rohkem »

Kabardi-Balkaaria

Alpinistid Ullu-Tau alpilaagris (1983) Kabardi-Balkaaria ehk Kabardi-Balkaari Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.

Kabardi-Balkaaria ja Kaukaasia · Kabardi-Balkaaria ja Tšerkessia · Näe rohkem »

Katariina II

Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Katariina II ja Kaukaasia · Katariina II ja Tšerkessia · Näe rohkem »

Kuban

Kuban (vene Кубань, adõgee Пшыз Phšõž ja tšerkessi Псыжь Phsõž, abasiini Къвбина) on jõgi Põhja-Kaukaasias.

Kaukaasia ja Kuban · Kuban ja Tšerkessia · Näe rohkem »

Mozdok

Mozdok (osseedi Мæздæг (Mäzdäg)) on linn Põhja-Osseetia äärmises põhjaosas Tereki jõe vasakul kaldal Tereki-Kuma madaliku lõunaosas.

Kaukaasia ja Mozdok · Mozdok ja Tšerkessia · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Kaukaasia ja Must meri · Must meri ja Tšerkessia · Näe rohkem »

Osmanite riik

Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.

Kaukaasia ja Osmanite riik · Osmanite riik ja Tšerkessia · Näe rohkem »

Põhja-Kaukaasia

Põhja-Kaukaasia ehk Ees-Kaukaasia (vene Северный Кавказ) on Kaukaasia osa, mis jääb Kaukasuse peaahelikust põhja poole, ulatudes kuni Aasia ja Euroopa loodusgeograafilise piirini Kuma-Manõtši nõos.

Kaukaasia ja Põhja-Kaukaasia · Põhja-Kaukaasia ja Tšerkessia · Näe rohkem »

Põhja-Osseetia

Põhja-Osseetia Alaania Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.

Kaukaasia ja Põhja-Osseetia · Põhja-Osseetia ja Tšerkessia · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.

Kaukaasia ja Peeter I · Peeter I ja Tšerkessia · Näe rohkem »

Tšerkessid (koondmõiste)

Kemal Pasha ihukaitsjast tšerkess (esiistmel paremal) Tšerkessideks laias mõttes nimetatakse Tšerkessiast pärit adõgeesid, kabardiine ja tšerkesse ning nende lähedasi sugulasrahvaid.

Kaukaasia ja Tšerkessid (koondmõiste) · Tšerkessia ja Tšerkessid (koondmõiste) · Näe rohkem »

Tšerkesside genotsiid

Tšerkessi küla mahajätmine pärast Vene vägede saabumist Venelaste ja tšerkesside vaheline lahing 1840. aastal Tšerkesside deporteerimine kodumaalt Osmanite riiki Tšerkesside genotsiid oli Venemaa Keisririigi toimepandud etniline puhastus, mille käigus tšerkesse tapeti ja sunniti emigreeruma, mille tagajärjel jäid nad vähemusse oma ajaloolisel kodumaal Tšerkessias, mis hõlmas suurema osa Põhja-Kaukaasiast ja Musta mere kagupiirkonna põhjaosast.

Kaukaasia ja Tšerkesside genotsiid · Tšerkessia ja Tšerkesside genotsiid · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Kaukaasia ja Venemaa Keisririik · Tšerkessia ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »