Kiiremini kui brauser!
82 suhted: Aasov, Abhaasi-adõgee keeled, Abhaasia, Abhaasia ajalugu, Adžaaria, Ahhalkhalakhi, Ahhaltsihhe, Aivar Jürgenson, Aleksander I, Aleksander II, Aleksei Jermolov (1777−1861), Armeenia, Armeenia ajalugu, Aserbaidžaan, Šamil, Bakuu, Bakuu khaaniriik, Dagestan, Derbent, Etnos, Gəncə, Golestāni provints, Gruusia, Guria piirkond, Ida-Euroopa lauskmaa, Imaam, Imerethi piirkond, Iraan, Iraani ajalugu, Jerevan, Kabardi-Balkaaria, Kahhethi piirkond, Kartveli keeled, Kaspia meri, Katariina II, Kaukaasia rahvad, Keel, Keelkond, Kharthli, Kizljar, Kuban, Kubani oblast, Lähis-Ida, Lõuna-Kaukaasia, Mäestik, Mägi-Karabahh, Meka, Mozdok, Must meri, Nahhitševani khaaniriik, ..., Narratiiv, Nikolai I, Osmanite riik, Paul I, Pärsia Impeerium, Põhja-Kaukaasia, Põhja-Osseetia, Peeter I, Rahvas, Samegrelo, Stavropoli kubermang, Suur-Kaukasus, Suurvürst, Tabrīz, Tšerkessia, Tšerkessid, Tšerkessid (koondmõiste), Tšerkesside genotsiid, Tšetšeenid, Thbilisi, Vagharšapat, Väliseesti külade loend, Vene-Pärsia sõda, Vene-Pärsia sõda (1804–1813), Vene-Türgi sõda (1768–1774), Vene-Türgi sõda (1828–1829), Vene-Türgi sõjad, Venemaa, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, 18. sajand, 19. sajand. Laienda indeks (32 rohkem) »
Aasov
Aasov ehk Aasovi meri on sisemeri loodusgeograafilise Euroopa ja Aasia piiril.
Uus!!: Kaukaasia ja Aasov · Näe rohkem »
Abhaasi-adõgee keeled
Abhaasi-adõgee keeled ehk Loode-Kaukaasia keeled on keelkond Kaukaasia keeli.
Uus!!: Kaukaasia ja Abhaasi-adõgee keeled · Näe rohkem »
Abhaasia
Abhaasia (abhaasi keeles Аҧсны (Aphsnõ), gruusia keeles აფხაზეთი (Aphhazethi), vene keeles Абхазия (Abhazija)) on vaidlusalune territoorium Taga-Kaukaasia lääneosas Musta mere (lõunas) ja Suur-Kaukasuse (põhjas) vahel.
Uus!!: Kaukaasia ja Abhaasia · Näe rohkem »
Abhaasia ajalugu
Abhaasia ajalugu on ülevaade Abhaasia alade ajaloost.
Uus!!: Kaukaasia ja Abhaasia ajalugu · Näe rohkem »
Adžaaria
Adžaaria on Gruusia koosseisu kuuluv autonoomne vabariik ja regioon, mis asub riigi edelaosas Musta mere rannikul Väike-Kaukasuse mäestiku metsastel nõlvadel.
Uus!!: Kaukaasia ja Adžaaria · Näe rohkem »
Ahhalkhalakhi
Ahhalkhalakhi (varem ka Ahhalkalaki; gruusia omaladinas Akhalkalaki) on linn Gruusias Samtshe-Džavahhethi piirkonnas, Ahhalkhalakhi rajooni keskus.
Uus!!: Kaukaasia ja Ahhalkhalakhi · Näe rohkem »
Ahhaltsihhe
Ahhaltsihhe on linn Gruusias, Samtshe-Džavahhethi piirkonna keskus.
Uus!!: Kaukaasia ja Ahhaltsihhe · Näe rohkem »
Aivar Jürgenson
Aivar Jürgenson (sündinud 27. oktoobril 1969) on eesti etnoloog ja folklorist.
Uus!!: Kaukaasia ja Aivar Jürgenson · Näe rohkem »
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Uus!!: Kaukaasia ja Aleksander I · Näe rohkem »
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Uus!!: Kaukaasia ja Aleksander II · Näe rohkem »
Aleksei Jermolov (1777−1861)
Jermolovi portree. Autor Pjotr Zahharov-Tšetšeen, 1843. a. Aleksei Petrovitš Jermolov (vene: Алексей Петрович Ермолов, 4, juuni 1777 – 23. aprill 1861) oli Vene Impeeriumi kindral, kes juhatas Vene vägesid Kaukaasia sõjas.
Uus!!: Kaukaasia ja Aleksei Jermolov (1777−1861) · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Kaukaasia ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia ajalugu
Armeenia ajalugu käsitleb Armeenia ajalooliste alade ja armeenlaste ajalugu.
Uus!!: Kaukaasia ja Armeenia ajalugu · Näe rohkem »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Kaukaasia ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
Šamil
Imaam Šamil (26. juuni 1797 Dagestan – 4. veebruar 1871 Mediina) oli avaari päritolu Põhja-Kaukaasia islamirahvaste poliitiline ja usuline liider.
Uus!!: Kaukaasia ja Šamil · Näe rohkem »
Bakuu
Vaade Bakuule Bakuu (aserbaidžaani keeles: Bakı) on Aserbaidžaani pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Kaukaasia ja Bakuu · Näe rohkem »
Bakuu khaaniriik
| nimi.
Uus!!: Kaukaasia ja Bakuu khaaniriik · Näe rohkem »
Dagestan
Dagestani Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas. Dagestan asub Kaukasuse peaahelikust põhja jääval mäestiku- ja eelmägede alal Tšetšeenia ja Kaspia mere vahelisel alal. Nimi Dagestan ('mägede maa') tuleneb türgi sõnast dağ ('mägi'), millele on lisatud pärsia sufiks -stan ('maa').
Uus!!: Kaukaasia ja Dagestan · Näe rohkem »
Derbent
Derbent on linn Venemaal Dagestani Vabariigis.
Uus!!: Kaukaasia ja Derbent · Näe rohkem »
Etnos
Etnos (kreeka keeles ἔθνος ethnos 'rahvas') on inimeste kogum, mida iseloomustab ajalooliselt kujunenud ühine kultuur.
Uus!!: Kaukaasia ja Etnos · Näe rohkem »
Gəncə
Gəncə (mööndav Gäncä; varasem venepärane nimekuju oli Gjandža) on linn Aserbaidžaani idaosas.
Uus!!: Kaukaasia ja Gəncə · Näe rohkem »
Golestāni provints
Golestāni provints 1.
Uus!!: Kaukaasia ja Golestāni provints · Näe rohkem »
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Uus!!: Kaukaasia ja Gruusia · Näe rohkem »
Guria piirkond
Guria piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Gruusias.
Uus!!: Kaukaasia ja Guria piirkond · Näe rohkem »
Ida-Euroopa lauskmaa
Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab suure osa Euroopast Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas.
Uus!!: Kaukaasia ja Ida-Euroopa lauskmaa · Näe rohkem »
Imaam
Imaam on sunniitlikus islamis palvuse juht, šiiitlikus islamis kogukonna juht. Imaam on muslimite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja.
Uus!!: Kaukaasia ja Imaam · Näe rohkem »
Imerethi piirkond
Imerethi piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) ja ajalooline piirkond Gruusia lääneosas.
Uus!!: Kaukaasia ja Imerethi piirkond · Näe rohkem »
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Kaukaasia ja Iraan · Näe rohkem »
Iraani ajalugu
Iraan 21. sajandil Iraani ajalugu (ehk Pärsia ajalugu) on tihedalt seotud ümberkaudsete piirkondade ajalooga, alates Egiptusest ja Mesopotaamiast ning lõpetades Kesk-Aasia ja Indiaga.
Uus!!: Kaukaasia ja Iraani ajalugu · Näe rohkem »
Jerevan
Peapostkontor Jerevan. Keskel ooperiteater, taustal Väike-Ararat (vasemal) ja Suur-Ararat (paremal) 2014. aastal Jerevan (armeenia keeles Երևան või Երեւան) on Armeenia pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Kaukaasia ja Jerevan · Näe rohkem »
Kabardi-Balkaaria
Alpinistid Ullu-Tau alpilaagris (1983) Kabardi-Balkaaria ehk Kabardi-Balkaari Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.
Uus!!: Kaukaasia ja Kabardi-Balkaaria · Näe rohkem »
Kahhethi piirkond
Kahhethi piirkond on idapoolseim Gruusia piirkondadest.
Uus!!: Kaukaasia ja Kahhethi piirkond · Näe rohkem »
Kartveli keeled
Kartveli keeled ehk Lõuna-Kaukaasia keeled on Kaukaasia keelte haru, mida kõneldakse Kaukaasias.
Uus!!: Kaukaasia ja Kartveli keeled · Näe rohkem »
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Kaukaasia ja Kaspia meri · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Kaukaasia ja Katariina II · Näe rohkem »
Kaukaasia rahvad
Kaukaasia rahvad on Kaukaasias elav rahvaste grupp, mis on etniliselt ja keeleliselt üks maailma mitmekesisemaid.
Uus!!: Kaukaasia ja Kaukaasia rahvad · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Kaukaasia ja Keel · Näe rohkem »
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Uus!!: Kaukaasia ja Keelkond · Näe rohkem »
Kharthli
Kharthli on ajalooline piirkond Gruusias.
Uus!!: Kaukaasia ja Kharthli · Näe rohkem »
Kizljar
Kizljar on linn Venemaal Dagestanis, Kizljari rajooni keskus.
Uus!!: Kaukaasia ja Kizljar · Näe rohkem »
Kuban
Kuban (vene Кубань, adõgee Пшыз Phšõž ja tšerkessi Псыжь Phsõž, abasiini Къвбина) on jõgi Põhja-Kaukaasias.
Uus!!: Kaukaasia ja Kuban · Näe rohkem »
Kubani oblast
Kubani oblast (vene keeles Кубанская область) oli Venemaa keisririigi haldusüksus (oblast) aastatel 1860–1918.
Uus!!: Kaukaasia ja Kubani oblast · Näe rohkem »
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Uus!!: Kaukaasia ja Lähis-Ida · Näe rohkem »
Lõuna-Kaukaasia
Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.
Uus!!: Kaukaasia ja Lõuna-Kaukaasia · Näe rohkem »
Mäestik
Tatrad Poola lõunaosas Pamiiri mäestik Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Uus!!: Kaukaasia ja Mäestik · Näe rohkem »
Mägi-Karabahh
Kaardil tumedamana kujutatu on ligikaudne ala, mis oli kuni 2020. aasta sõja lõpuni armeenlaste poolt okupeeritud Aserbaidžaanis; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Latšini koridor Mägi-Karabahh (aserbaidžaani keeles Dağlıq Qarabağ, armeenia keeles Լեռնային Ղարաբաղ Lernajin Gharabagh; mitteametlikult Արցախ Artshahh) on piirkond Kaukaasia Karabahhi mägismaal.
Uus!!: Kaukaasia ja Mägi-Karabahh · Näe rohkem »
Meka
Meka (araabia مكة Makkah, ka مكة المكرمة Makkat al-Mukarramah) on linn Saudi Araabia läänepiirkonnas Meka provintsis, muslimite püha linn.
Uus!!: Kaukaasia ja Meka · Näe rohkem »
Mozdok
Mozdok (osseedi Мæздæг (Mäzdäg)) on linn Põhja-Osseetia äärmises põhjaosas Tereki jõe vasakul kaldal Tereki-Kuma madaliku lõunaosas.
Uus!!: Kaukaasia ja Mozdok · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Kaukaasia ja Must meri · Näe rohkem »
Nahhitševani khaaniriik
Nahhitševani khaaniriik (خانات نخجوان), tekkis Safaviidide vasallriigist Kaukasuses, eksisteeris aastatel 1747–1828.
Uus!!: Kaukaasia ja Nahhitševani khaaniriik · Näe rohkem »
Narratiiv
Narratiiv (.
Uus!!: Kaukaasia ja Narratiiv · Näe rohkem »
Nikolai I
thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Kaukaasia ja Nikolai I · Näe rohkem »
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Uus!!: Kaukaasia ja Osmanite riik · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Kaukaasia ja Paul I · Näe rohkem »
Pärsia Impeerium
Pärslaste iidset impeeriumi nimetatakse Pärsia impeeriumiks või Pärsia impeeriumiks, mis ulatus kohati Traakiast India loodeosa ja Egiptuseni.
Uus!!: Kaukaasia ja Pärsia Impeerium · Näe rohkem »
Põhja-Kaukaasia
Põhja-Kaukaasia ehk Ees-Kaukaasia (vene Северный Кавказ) on Kaukaasia osa, mis jääb Kaukasuse peaahelikust põhja poole, ulatudes kuni Aasia ja Euroopa loodusgeograafilise piirini Kuma-Manõtši nõos.
Uus!!: Kaukaasia ja Põhja-Kaukaasia · Näe rohkem »
Põhja-Osseetia
Põhja-Osseetia Alaania Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.
Uus!!: Kaukaasia ja Põhja-Osseetia · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Kaukaasia ja Peeter I · Näe rohkem »
Rahvas
Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.
Uus!!: Kaukaasia ja Rahvas · Näe rohkem »
Samegrelo
Samegrelo (gruusia სამეგრელო; ka Megreelia) on ajalooline piirkond Gruusia lääneosas.
Uus!!: Kaukaasia ja Samegrelo · Näe rohkem »
Stavropoli kubermang
Stavropoli kubermang, 1913 Stavropoli kubermang oli Venemaa Keisririigi, Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Kaukaasia ja Stavropoli kubermang · Näe rohkem »
Suur-Kaukasus
Kaukasus Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias, osa Kaukasusest.
Uus!!: Kaukaasia ja Suur-Kaukasus · Näe rohkem »
Suurvürst
Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10.–20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18. sajandist alates ka osade kõrgaadlike tiitel Venemaal.
Uus!!: Kaukaasia ja Suurvürst · Näe rohkem »
Tabrīz
Tabrīz (pärsia تبریز, aserbaidžaani Təbriz) on linn Iraani loodeosas, Ida-Aserbaidžaani provintsi keskus ja Iraani suuruselt kolmas linn.
Uus!!: Kaukaasia ja Tabrīz · Näe rohkem »
Tšerkessia
Ida-Tšerkessia printsid Tšerkesside Konföderatsiooni presidendid Tšerkessia oli riik ja ajalooline piirkond Põhja-Kaukaasias, Musta mere kirdekaldal.
Uus!!: Kaukaasia ja Tšerkessia · Näe rohkem »
Tšerkessid
Tšerkessid (endanimetus адыгэ, adõgee) on üks adõgee rahvastest, elupaigaga Karatšai-Tšerkessias.
Uus!!: Kaukaasia ja Tšerkessid · Näe rohkem »
Tšerkessid (koondmõiste)
Kemal Pasha ihukaitsjast tšerkess (esiistmel paremal) Tšerkessideks laias mõttes nimetatakse Tšerkessiast pärit adõgeesid, kabardiine ja tšerkesse ning nende lähedasi sugulasrahvaid.
Uus!!: Kaukaasia ja Tšerkessid (koondmõiste) · Näe rohkem »
Tšerkesside genotsiid
Tšerkessi küla mahajätmine pärast Vene vägede saabumist Venelaste ja tšerkesside vaheline lahing 1840. aastal Tšerkesside deporteerimine kodumaalt Osmanite riiki Tšerkesside genotsiid oli Venemaa Keisririigi toimepandud etniline puhastus, mille käigus tšerkesse tapeti ja sunniti emigreeruma, mille tagajärjel jäid nad vähemusse oma ajaloolisel kodumaal Tšerkessias, mis hõlmas suurema osa Põhja-Kaukaasiast ja Musta mere kagupiirkonna põhjaosast.
Uus!!: Kaukaasia ja Tšerkesside genotsiid · Näe rohkem »
Tšetšeenid
Grupp tšetšeene 19. sajandi lõpul Tšetšeenid on Kaukaasia rahvas, kes elavad peamiselt Tšetšeeni Vabariigis, kus neid elab hinnanguliselt 1,2 miljonit, moodustades 95% rahvastikust.
Uus!!: Kaukaasia ja Tšetšeenid · Näe rohkem »
Thbilisi
Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.
Uus!!: Kaukaasia ja Thbilisi · Näe rohkem »
Vagharšapat
Vagharšapat (armeenia keeles Վաղարշապատ) on linn Armeenia Armaviri maakonnas.
Uus!!: Kaukaasia ja Vagharšapat · Näe rohkem »
Väliseesti külade loend
Eesti külad välismaal on loend väljaspool Eestit asuvatest eestlaste küladest.
Uus!!: Kaukaasia ja Väliseesti külade loend · Näe rohkem »
Vene-Pärsia sõda
Vene-Pärsia sõjaks nimetatakse järgmiseid sõdu.
Uus!!: Kaukaasia ja Vene-Pärsia sõda · Näe rohkem »
Vene-Pärsia sõda (1804–1813)
Vene-Pärsia sõda oli sõda Venemaa keisririigi ja Pärsia vahel aastatel 1804–1813.
Uus!!: Kaukaasia ja Vene-Pärsia sõda (1804–1813) · Näe rohkem »
Vene-Türgi sõda (1768–1774)
Vene-Türgi sõda 1768–1774 ehk Kuues Vene-Türgi sõda oli sõda Venemaa ja Türgi vahel.
Uus!!: Kaukaasia ja Vene-Türgi sõda (1768–1774) · Näe rohkem »
Vene-Türgi sõda (1828–1829)
Vene-Türgi sõda (1828–1829) ehk Üheksas Vene-Türgi sõda oli sõjaline konflikt, mille kutsus esile aastatel 1821–1829 toimunud Kreeka Vabadussõda.
Uus!!: Kaukaasia ja Vene-Türgi sõda (1828–1829) · Näe rohkem »
Vene-Türgi sõjad
Vene-Türgi sõjad (vene keeles Ру́сско-туре́цкие во́йны, türgi keeles Osmanlı-Rus Savaşları) oli rida sõjalisi konflikte Vene ja Osmani impeeriumite vahel 16.−20.
Uus!!: Kaukaasia ja Vene-Türgi sõjad · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Kaukaasia ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Kaukaasia ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Kaukaasia ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Kaukaasia ja 18. sajand · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Kaukaasia ja 19. sajand · Näe rohkem »
