Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Keemiline aine ja Orgaaniline keemia
Keemiline aine ja Orgaaniline keemia on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Alkaloidid, Anorgaaniline aine, Anorgaaniline keemia, Estrid, Karbonaadid, Keemistemperatuur, Lihtaine, Molekul, Orgaanilised ühendid, Polümeerid, Reagent, Sahhariidid, Süsivesinikud, Segu, Soolad, Suhkrud, Sulamistemperatuur, Valgud.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Keemiline aine · Aatom ja Orgaaniline keemia ·
Alkaloidid
Nikotiin on üks alkaloididest Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm.
Alkaloidid ja Keemiline aine · Alkaloidid ja Orgaaniline keemia ·
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Anorgaaniline aine ja Keemiline aine · Anorgaaniline aine ja Orgaaniline keemia ·
Anorgaaniline keemia
Anorgaaniline keemia on õpetus anorgaanilistest ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest ja muud.
Anorgaaniline keemia ja Keemiline aine · Anorgaaniline keemia ja Orgaaniline keemia ·
Estrid
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Estrid ja Keemiline aine · Estrid ja Orgaaniline keemia ·
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Karbonaadid ja Keemiline aine · Karbonaadid ja Orgaaniline keemia ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemiline aine ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Orgaaniline keemia ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Keemiline aine ja Lihtaine · Lihtaine ja Orgaaniline keemia ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Keemiline aine ja Molekul · Molekul ja Orgaaniline keemia ·
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Keemiline aine ja Orgaanilised ühendid · Orgaaniline keemia ja Orgaanilised ühendid ·
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Keemiline aine ja Polümeerid · Orgaaniline keemia ja Polümeerid ·
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Keemiline aine ja Reagent · Orgaaniline keemia ja Reagent ·
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Keemiline aine ja Sahhariidid · Orgaaniline keemia ja Sahhariidid ·
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Keemiline aine ja Süsivesinikud · Orgaaniline keemia ja Süsivesinikud ·
Segu
Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.
Keemiline aine ja Segu · Orgaaniline keemia ja Segu ·
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Keemiline aine ja Soolad · Orgaaniline keemia ja Soolad ·
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Keemiline aine ja Suhkrud · Orgaaniline keemia ja Suhkrud ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Keemiline aine ja Sulamistemperatuur · Orgaaniline keemia ja Sulamistemperatuur ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keemiline aine ja Orgaaniline keemia ühist
- Millised on sarnasused Keemiline aine ja Orgaaniline keemia
Võrdlus Keemiline aine ja Orgaaniline keemia
Keemiline aine on 71 suhted, samas Orgaaniline keemia 134. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 9.27% = 19 / (71 + 134).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keemiline aine ja Orgaaniline keemia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
