Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Keemiline aine ja Vesi
Keemiline aine ja Vesi on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Gaas, Hape, Hüdraadid, Jää, Karboksüülhapped, Katalüsaator, Keemiline ühend, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Molekul, Nitriidid, Rasvad, Raud, Sahhariidid, Soolad, Sulamistemperatuur, Tahkis, Tihedus, Valgud, Vedelik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Keemiline aine · Aatom ja Vesi ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Keemiline aine · Gaas ja Vesi ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Keemiline aine · Hape ja Vesi ·
Hüdraadid
Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad.
Hüdraadid ja Keemiline aine · Hüdraadid ja Vesi ·
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Jää ja Keemiline aine · Jää ja Vesi ·
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Karboksüülhapped ja Keemiline aine · Karboksüülhapped ja Vesi ·
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Katalüsaator ja Keemiline aine · Katalüsaator ja Vesi ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Keemiline aine · Keemiline ühend ja Vesi ·
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Keemiline aine ja Keemiline valem · Keemiline valem ja Vesi ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemiline aine ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Vesi ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Keemiline aine ja Molekul · Molekul ja Vesi ·
Nitriidid
Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Keemiline aine ja Nitriidid · Nitriidid ja Vesi ·
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Keemiline aine ja Rasvad · Rasvad ja Vesi ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Keemiline aine ja Raud · Raud ja Vesi ·
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Keemiline aine ja Sahhariidid · Sahhariidid ja Vesi ·
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Keemiline aine ja Soolad · Soolad ja Vesi ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Keemiline aine ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesi ·
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Keemiline aine ja Tahkis · Tahkis ja Vesi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Keemiline aine ja Tihedus · Tihedus ja Vesi ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Keemiline aine ja Valgud · Valgud ja Vesi ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keemiline aine ja Vesi ühist
- Millised on sarnasused Keemiline aine ja Vesi
Võrdlus Keemiline aine ja Vesi
Keemiline aine on 71 suhted, samas Vesi 182. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 8.30% = 21 / (71 + 182).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keemiline aine ja Vesi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
