Keemiline reaktsioon ja Reaktsiooni mehhanism

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Keemiline reaktsioon ja Reaktsiooni mehhanism

Keemiline reaktsioon vs. Reaktsiooni mehhanism

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.

Aktivatsioonienergia

Süsteemi energia muutus reaktsiooni käigus katalüsaatoriga (punane) ja ilma (must) Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.

Aktivatsioonienergia ja Keemiline reaktsioon · Aktivatsioonienergia ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Astmeline reaktsioon

Astmeline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles produkti moodustumine kulgeb üle ühe või mitme intermediaadi (ebastabiilse vaheprodukti), seega vähemalt kahe astme ehk elementaarreaktsiooni kaudu.

Astmeline reaktsioon ja Keemiline reaktsioon · Astmeline reaktsioon ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Elektrofiil

Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng.

Elektrofiil ja Keemiline reaktsioon · Elektrofiil ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Elektrofiilne liitumine

Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).

Elektrofiilne liitumine ja Keemiline reaktsioon · Elektrofiilne liitumine ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Elektron ja Keemiline reaktsioon · Elektron ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Elementaarreaktsioon

Elementaarreaktsioon ehk reaktsiooni elementaaretapp on keemilise reaktsiooni üks staadium, milles üks või kaks (harva kolm) keemilist osakest – aatomit, molekuli, iooni või radikaali – reageerivad.

Elementaarreaktsioon ja Keemiline reaktsioon · Elementaarreaktsioon ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Heterolüüs

Heterolüüs tähendab millegi jagunemist erinevateks osadeks (kr heteros 'teine, muu' + lysis 'lahustumine, jagunemine').

Heterolüüs ja Keemiline reaktsioon · Heterolüüs ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Homolüüs

Cl–Cl sideme '''homolüüs'''(nooled näitavad elektronide liikumist sideme katkemisel) Homolüüs (kr lysis 'lahustumine, jagunemine' + homo 'võrdne, ühesugune') tähendab millegi jagunemist sarnasteks osadeks.

Homolüüs ja Keemiline reaktsioon · Homolüüs ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Intermediaat

Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.

Intermediaat ja Keemiline reaktsioon · Intermediaat ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Katalüüs

Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.

Katalüüs ja Keemiline reaktsioon · Katalüüs ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.

Katalüsaator ja Keemiline reaktsioon · Katalüsaator ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Keemiline plahvatus

Aine tiheduse (agregaatoleku) muutus sõltuvalt temperatuurist (T) ja rõhust (P):gaas, vedelik ja tahkis Keemiline plahvatus on keemilise reaktsiooniga kaasnev ülikiire energia vabanemine, mis põhjustab plahvatuse.

Keemiline plahvatus ja Keemiline reaktsioon · Keemiline plahvatus ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Keemiline reaktsioon ja Keemiline side · Keemiline side ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Kondensatsioonireaktsioon

Kahe aminohappe molekuli kondensatsioon peptiidsideme (punane) moodustumisega Dieckmanni kondensatsioonireaktsioon Kondensatsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, milles kaks orgaanilise aine molekuli ühinevad produktiks, kusjuures reaktsiooni kõrvalsaaduseks on mingi väike molekul, näiteks vesi, vesinikkloriid, metanool või äädikhape.

Keemiline reaktsioon ja Kondensatsioonireaktsioon · Kondensatsioonireaktsioon ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Konsekutiivsed reaktsioonid

Järjestikuste reaktsioonide näide: kontsentratsioonide muutus ajas - lähteühend A (roheline), vahesaadus B (sinine), lõppsaadus C (punane) ja B+C (punktiir) Konsekutiivsed reaktsioonid ehk jadareaktsioonid ehk järjestikused reaktsioonid (consecutive reactions) on keemilised reaktsioonid, milles esmase reaktsiooni stabiilne saadus on lähteühendiks teisele reaktsioonile.

Keemiline reaktsioon ja Konsekutiivsed reaktsioonid · Konsekutiivsed reaktsioonid ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Kooskõlareaktsioon

Kooskõlareaktsioon (concerted reaction) tähendab sellist keemilist reaktsiooni, milles kõik keemiliste sidemete katkemised ja uute keemiliste sidemete moodustumised toimuvad ühes reaktsiooni staadiumis.

Keemiline reaktsioon ja Kooskõlareaktsioon · Kooskõlareaktsioon ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Molekulaarsus

Molekulaarsuseks nimetatakse keemias elementaarreaktsioonis põrkuvate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide, radikaalide) arvu, st ühes reaktsiooni elementaarstaadiumis osalevate osakeste arvu.

Keemiline reaktsioon ja Molekulaarsus · Molekulaarsus ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Nukleofiilne asendusreaktsioon

Nukleofiilne asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent – nukleofiil – atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.

Keemiline reaktsioon ja Nukleofiilne asendusreaktsioon · Nukleofiilne asendusreaktsioon ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Paralleelreaktsioonid

Paralleelreaktsioonid ehk konkureerivad reaktsioonid (competing reactions) on samal ajal kulgevad keemilised reaktsioonid, millel on vähemalt üks ühine lähteaine.

Keemiline reaktsioon ja Paralleelreaktsioonid · Paralleelreaktsioonid ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Põlemine

280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).

Keemiline reaktsioon ja Põlemine · Põlemine ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Radikaalreaktsioon

Radikaalreaktsioon (ehk vaba radikaal reaktsioon) on keemiline reaktsioon, mille käigus osalevad väga reaktsioonivõimelised vabad radikaalid kui intermediaadid.

Keemiline reaktsioon ja Radikaalreaktsioon · Radikaalreaktsioon ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Reaktsioonikoordinaat

Astmeline reaktsioon: HBr elektrofiilne liitumine 1,3-butadieeniga: reaktsiooni vabaenergia muutus (püstteljel) piki reaktsiooni koordinaati (horisontaalteljel) Katalüütilise ja mittekatalüütilise protsessi energia muutus reaktsiooni käigus Keemias on reaktsioonikoordinaat abstraktne ettekujutus reaktsiooni kulgemise teest lähteainetelt produktideni.

Keemiline reaktsioon ja Reaktsioonikoordinaat · Reaktsiooni mehhanism ja Reaktsioonikoordinaat · Näe rohkem »

Siirdeseisund

bimolekulaarne nukleofiilne asendusreaktsioon (SN2) SN2 reaktsioon hüdroksiidiooniga; kandilistes sulgudes on kujutatud selle protsessi siirdeseisund Siirdeseisund ehk siirdeolek on keemilises reaktsioonis reageerivate ainete aatomitevaheliste sidemete ja konfiguratsiooni teatud ümberkujunemine piki reaktsioonikoordinaati.

Keemiline reaktsioon ja Siirdeseisund · Reaktsiooni mehhanism ja Siirdeseisund · Näe rohkem »

SN1-reaktsioon

Orgaanilises keemias tähendab SN1-reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub esimest järku nukleofiilse asendusena (unimolecular (1) nucleophilic (N) substitution (S)).

Keemiline reaktsioon ja SN1-reaktsioon · Reaktsiooni mehhanism ja SN1-reaktsioon · Näe rohkem »

SN2 reaktsioon

Orgaanilises keemias tähendab SN2 reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub kooskõlamehhanismi järgi, s.t. teist järku nukleofiilse asendusena (bimolecular (2) nucleophilic (N) substitution (S)).

Keemiline reaktsioon ja SN2 reaktsioon · Reaktsiooni mehhanism ja SN2 reaktsioon · Näe rohkem »