Sisukord
142 suhted: Aatomituum, Ahela ülekanne, Ahela kasv, Ahelreaktsioon (keemia), Aine omadused, Aktivatsioonienergia, Alküülrühm, Alküünid, Alkeenid, Alus (keemia), Anaeroobne lagunemine, Anorgaaniline keemia, Asendusrühm, Asendusreaktsioon, Astmeline reaktsioon, Autokatalüüs, Biokatalüüs, Biokeemia, Bioloogiline lagunemine, Derivatiseerimine, Dimeer, Een-reaktsioon, Eksotermiline reaktsioon, Elektrofiil, Elektrofiilne liitumine, Elektrolüüs, Elektron, Elementaarreaktsioon, Elimineerimisreaktsioon, Endotermiline reaktsioon, Energia, Fotokeemiline reaktsioon, Fotosüntees, Funktsionaalrühm, Gaas, Gaasistamine, Hüdrolüüs, Hüdropürolüüs, Heterogeenne reaktsioon, Heterolüüs, Homogeenne süsteem, Homolüüs, Initsieerimisreaktsioon, Intermediaat, Intramolekulaarne reaktsioon, Ioonreaktsioon, Isomeerid, Isomerisatsioon, Kaltsineerimine, Karbanioon, ... Laienda indeks (92 rohkem) »
- Keemia
- Keemilised reaktsioonid
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Aatomituum
Ahela ülekanne
Ahela ülekanne on ahelpolümerisatsiooni protsessis esinev konkureeriv reaktsioon, milles kasvava polümeeriahela (P*) aktiivsus kantakse üle mingile teisele molekulile.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Ahela ülekanne
Ahela kasv
Ahela kasv ehk ahela kasvuetapp (chain growth) on ahelreaktsiooni korduv elementaarreaktsioon, mis viib makromolekuli või polümeerse molekuli tekkele.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Ahela kasv
Ahelreaktsioon (keemia)
Keemiline ahelreaktsioon on protsess, mille elementaarreaktsioonide käigus tekivad ja pidevalt regenereeritakse väga aktiivsed osakesed (enamasti vabad radikaalid või ioonid).
Vaata Keemiline reaktsioon ja Ahelreaktsioon (keemia)
Aine omadused
Aine omadused on sellele iseloomulikud keemilised ja füüsikalised omadused.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Aine omadused
Aktivatsioonienergia
Süsteemi energia muutus reaktsiooni käigus katalüsaatoriga (punane) ja ilma (must) Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Aktivatsioonienergia
Alküülrühm
Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Alküülrühm
Alküünid
Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Alküünid
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Alkeenid
Alus (keemia)
Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Alus (keemia)
Anaeroobne lagunemine
Anaeroobne lagunemine on orgaanilise aine lagunemine vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal elavate mikroorganismide toimel.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Anaeroobne lagunemine
Anorgaaniline keemia
Anorgaaniline keemia on õpetus anorgaanilistest ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest ja muud.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Anorgaaniline keemia
Asendusrühm
''n''-propüül-, ''i''-propüül- ja tsüklopropüülrühmad Vinüülrühm ja allüülrühm Asendusrühm ehk asendaja (nimetatakse ka rühm, grupp) on orgaaniliste molekulide struktuuriga seotud mõiste – see on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Asendusrühm
Asendusreaktsioon
Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Asendusreaktsioon
Astmeline reaktsioon
Astmeline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles produkti moodustumine kulgeb üle ühe või mitme intermediaadi (ebastabiilse vaheprodukti), seega vähemalt kahe astme ehk elementaarreaktsiooni kaudu.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Astmeline reaktsioon
Autokatalüüs
Autokatalüüs on katalüüs, mille korral reaktsiooni saadus kiirendab reaktsiooni ennast.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Autokatalüüs
Biokatalüüs
Laboratoorne bioreaktor (fermenter) Biokatalüüs on orgaaniliste ühendite keemilise muundamise protsess, mis viiakse läbi looduslikke katalüsaatoreid – ensüüme – kasutades.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Biokatalüüs
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Biokeemia
Bioloogiline lagunemine
Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Bioloogiline lagunemine
Derivatiseerimine
Derivatiseerimine (ehk funktsionaalrühma modifitseerimine) on keemias kasutatav võte, kui keemilise ühendi üks funktsionaalrühm asendatakse teise ainele vajalikke spetsiifilisi omadusi andva rühmaga: Derivatiseerimisel tuleb arvestada, et.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Derivatiseerimine
Dimeer
Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Dimeer
Een-reaktsioon
Een-reaktsioon (mõnedes allikates Alder-een-reaktsioon) on keemiline reaktsioon, mille käigus liidab alkeen allüülse vesinikuga (een) ühendit, mis sisaldab kordset sidet (enofiil).
Vaata Keemiline reaktsioon ja Een-reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus Endotermiline reaktsioon "haukuv koer" süsinikdisulfiidi ja lämmastikoksiidi vahel Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Eksotermiline reaktsioon
Elektrofiil
Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Elektrofiil
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Vaata Keemiline reaktsioon ja Elektrofiilne liitumine
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Elektrolüüs
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Keemiline reaktsioon ja Elektron
Elementaarreaktsioon
Elementaarreaktsioon ehk reaktsiooni elementaaretapp on keemilise reaktsiooni üks staadium, milles üks või kaks (harva kolm) keemilist osakest – aatomit, molekuli, iooni või radikaali – reageerivad.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Elementaarreaktsioon
Elimineerimisreaktsioon
väävelhappe juuresolekul Elimineerimisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mille käigus aine (substraadi) molekulist eralduvad (elimineeruvad) kõrvutiasetsevate süsinikuaatomite juurest kas mingi aatom või aatomite rühm ja tulemuseks on kaksiksideme moodustumine.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Elimineerimisreaktsioon
Endotermiline reaktsioon
Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Endotermiline reaktsioon
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Energia
Fotokeemiline reaktsioon
Fotokeemiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mis tekib valguse neeldumise tõttu.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Fotokeemiline reaktsioon
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Fotosüntees
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Funktsionaalrühm
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Gaas
Gaasistamine
Gaasistamine ehk gaasistus on tahke- või vedelkütuse orgaanilise osa võimalikult täielik muutmine põlevgaasiks (gaaskütuseks).
Vaata Keemiline reaktsioon ja Gaasistamine
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Hüdrolüüs
Hüdropürolüüs
Hüdropürolüüs on orgaaniliste ühendite lagunemine kõrgel temperatuuril vee juuresolekul.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Hüdropürolüüs
Heterogeenne reaktsioon
Heterogeenne reaktsioon on keemiline reaktsioon tahke aine või vedeliku pinnal.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Heterogeenne reaktsioon
Heterolüüs
Heterolüüs tähendab millegi jagunemist erinevateks osadeks (kr heteros 'teine, muu' + lysis 'lahustumine, jagunemine').
Vaata Keemiline reaktsioon ja Heterolüüs
Homogeenne süsteem
Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Homogeenne süsteem
Homolüüs
Cl–Cl sideme '''homolüüs'''(nooled näitavad elektronide liikumist sideme katkemisel) Homolüüs (kr lysis 'lahustumine, jagunemine' + homo 'võrdne, ühesugune') tähendab millegi jagunemist sarnasteks osadeks.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Homolüüs
Initsieerimisreaktsioon
Initsieerimisreaktsioon ehk keemilise reaktsiooni initsieerimine on esmane keemiline reaktsioon, mis reaktsiooni keskkonnas moodustab aktiivsed osakesed.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Initsieerimisreaktsioon
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Intermediaat
Intramolekulaarne reaktsioon
Intramolekulaarne reaktsioon (ehk sisemolekulaarne reaktsioon) on keemiline protsess, mis toimub ühe kindla molekuli siseselt, seejuures saab see võimalikuks tänu selle molekuli spetsiifilisele struktuurile.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Intramolekulaarne reaktsioon
Ioonreaktsioon
Ioonreaktsioon on ioonidevaheline reaktsioon lahuses, mis kulgeb gaasilise aine, sademe või nõrga elektrolüüdi tekke suunas.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Ioonreaktsioon
Isomeerid
Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Isomeerid
Isomerisatsioon
Keemias tähendab isomerisatsioon aine molekulis aatomite omavahelist ümberpaiknemist, nii et moodustub uus molekul täpselt nendestsamadest aatomitest.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Isomerisatsioon
Kaltsineerimine
Kaltsineerimine on tahke aine (enamasti mingi maavara) lagundamine kuumutamise teel.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Kaltsineerimine
Karbanioon
Karbanioon on teatud tüüpi orgaanilises reaktsioonis esinev aktiivne intermediaat (väga reaktsioonivõimeline ja lühiealine), milles süsiniku aatomil on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Karbanioon
Karbokatioonid
butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Karbokatioonid
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Katalüüs
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Katalüsaator
Käärimine
Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas) keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Käärimine
Kõrvalreaktsioon
Kõrvalreaktsioon (side reaction) on soovimatu keemiline reaktsioon, mis vähendab sünteesiprodukti saagist või moonutab klassikalise keemilise analüüsi tulemust.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Kõrvalreaktsioon
Kõrvalsaadus
Kõrvalsaadus ehk kõrvalprodukt (ingl. coproduct või by-product) on põhisaaduse valmistamise või tootmise käigus vältimatult moodustuv saadus.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Kõrvalsaadus
Keemiaseadused
Keemiaseadused on keemiavaldkonnaga seotud loodusseadused.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Keemiaseadused
Keemiatööstus
Keemiatööstusettevõte Rütgers Chemicals Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat selleks, et keemilise ümbertöötamisega muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks saadusteks ja toodeteks.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Keemiatööstus
Keemiatehnoloogia
Keemiatehnoloogia (ka keemiline tehnoloogia, inglise chemical technology, chemical engineering) on teadus tooraine keemilisest töötlemisest tarbeaineteks (nt kaupadeks) ja tootmisvahenditeks.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Keemiatehnoloogia
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Keemiline aine
Keemiline kineetika
Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Keemiline kineetika
Keemiline plahvatus
Aine tiheduse (agregaatoleku) muutus sõltuvalt temperatuurist (T) ja rõhust (P):gaas, vedelik ja tahkis Keemiline plahvatus on keemilise reaktsiooniga kaasnev ülikiire energia vabanemine, mis põhjustab plahvatuse.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Keemiline plahvatus
Keemiline süntees
Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Keemiline süntees
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Keemiline side
Keemiline tasakaal
Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Keemiline tasakaal
Kelaatumine
Vees on sageli EDTA-nimeline ühend moodustunud metallikelaadi; joonisel tähistab "M" suvalist metalliiooni Kelaatumine on keemiline reaktsioon, mille tagajärjel tekivad kompleksühendid, mida nimetatakse kelaatideks.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Kelaatumine
Kemoselektiivsus
Kemoselektiivsus (kemoselektiivne reaktsioon) on ühe keemilise reaktsiooni valdav realiseerumine teiste võimalike reaktsioonidega võrreldes.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Kemoselektiivsus
Kemosorptsioon
Kemosorptsioon on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või kogunemine tahke aine pinnale keemilise reaktsiooni tulemusena, seega uute keemiliste sidemete moodustumise läbi.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Kemosorptsioon
Kondensatsioonireaktsioon
Kahe aminohappe molekuli kondensatsioon peptiidsideme (punane) moodustumisega Dieckmanni kondensatsioonireaktsioon Kondensatsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, milles kaks orgaanilise aine molekuli ühinevad produktiks, kusjuures reaktsiooni kõrvalsaaduseks on mingi väike molekul, näiteks vesi, vesinikkloriid, metanool või äädikhape.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Kondensatsioonireaktsioon
Konsekutiivsed reaktsioonid
Järjestikuste reaktsioonide näide: kontsentratsioonide muutus ajas - lähteühend A (roheline), vahesaadus B (sinine), lõppsaadus C (punane) ja B+C (punktiir) Konsekutiivsed reaktsioonid ehk jadareaktsioonid ehk järjestikused reaktsioonid (consecutive reactions) on keemilised reaktsioonid, milles esmase reaktsiooni stabiilne saadus on lähteühendiks teisele reaktsioonile.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Konsekutiivsed reaktsioonid
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Kontsentratsioon
Konversioon (keemia)
Konversioon on aine muundamine keemilises reaktsioonis, kus lähteaine(te)st saadakse produkt või vaheprodukt.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Konversioon (keemia)
Kooskõlareaktsioon
Kooskõlareaktsioon (concerted reaction) tähendab sellist keemilist reaktsiooni, milles kõik keemiliste sidemete katkemised ja uute keemiliste sidemete moodustumised toimuvad ühes reaktsiooni staadiumis.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Kooskõlareaktsioon
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Korrosioon
Krakkimine
Krakkimine on nafta või naftafraktsioonide destruktiivne töötlemine kõrgel temperatuuril kergete fraktsioonide saagise suurendamiseks või kvaliteedi parandamiseks.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Krakkimine
Kuivdestillatsioon
Kuivdestillatsioon ehk kuivdestilleerimine on tahke materjali kuumutamine, et saada vedelad ja/või gaasilised (võivad edasi kondenseeruda) saadused.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Kuivdestillatsioon
Lagunemisreaktsioon
Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Lagunemisreaktsioon
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Lahus
Liitumispolümerisatsioon
Liitumispolümeriastsioon: vinüülkloriidi polümerisatsioon Liitumispolümerisatsioon on polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Liitumispolümerisatsioon
Liitumisreaktsioon
Liitumisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, milles kaks või enam molekuli ühinevad üheks suuremaks molekuliks.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Liitumisreaktsioon
Markovnikovi reegel
Markovnikovi reegli (ehk Markovnikovi seaduspärasuse) järgi toimub orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– liitumine alkeenidele või alküünidele.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Markovnikovi reegel
Massi jäävuse seadus
Massi jäävuse seadus on oluline füüsika ja keemia seadus.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Massi jäävuse seadus
Mitmekomponentne reaktsioon
Mitmekomponentne reaktsioon on keemiline protsess, milles osaleb kolm või enam lähteühendit (komponenti), mis moodustavad ühe produkti.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Mitmekomponentne reaktsioon
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Molekul
Molekulaarsus
Molekulaarsuseks nimetatakse keemias elementaarreaktsioonis põrkuvate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide, radikaalide) arvu, st ühes reaktsiooni elementaarstaadiumis osalevate osakeste arvu.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Molekulaarsus
Neutralisatsioon
Keemiline neutralisatsioon (ehk neutraliseerimine) tähendab happe ja aluse vahelist reaktsiooni, mille tulemusel keskkond muutub neutraalseks.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Neutralisatsioon
Nimelised reaktsioonid
Nimelised reaktsioonid keemias on need reaktsioonid, mis on saanud tuntuks selle esmakirjeldaja(te) nime järgi.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Nimelised reaktsioonid
Nukleofiilne asendusreaktsioon
Nukleofiilne asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent – nukleofiil – atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Nukleofiilne asendusreaktsioon
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Oksüdatsioon
Oligomerisatsioon
Oligomerisatsiooniks nimetatakse keemilist reaktsiooni, milles monomeer konverteeritakse madala polümerisatsiooniastmega produktiks.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Oligomerisatsioon
Orgaaniline reaktsioon
Orgaaniline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles osalevad orgaanilised ühendid, üks või enam.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Orgaaniline reaktsioon
Orgaaniline süntees
Orgaaniline süntees on orgaanilise ühendi (produkti) saamiseks kasutatav orgaaniline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Orgaaniline süntees
Organokatalüüs
Organokatalüüs tähendab keemilise reaktsiooni kiiruse tõstmist madalmolekulaarse orgaanilise ühendiga, mille molekul sisaldab mittemetalset heteroaatomit.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Organokatalüüs
Paralleelreaktsioonid
Paralleelreaktsioonid ehk konkureerivad reaktsioonid (competing reactions) on samal ajal kulgevad keemilised reaktsioonid, millel on vähemalt üks ühine lähteaine.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Paralleelreaktsioonid
Pöördumatu reaktsioon
Pöördumatu reaktsioon on reaktsioon, mille puhul lähteaine reageerimisel tekkinud saadused omavahel ei reageeri.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Pöördumatu reaktsioon
Pöörduv reaktsioon
Pöörduv reaktsioon on keemiline reaktsioon, mis toimub samal ajal kahes suunas (otse- ja vastassuunas; edasi ja tagasi).
Vaata Keemiline reaktsioon ja Pöörduv reaktsioon
Pürolüüs
Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta (või vähese õhu juuresolekul).
Vaata Keemiline reaktsioon ja Pürolüüs
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Vaata Keemiline reaktsioon ja Põlemine
Peritsükliline reaktsioon
Peritsüklilise reaktsiooni näide Peritsükliline reaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mida iseloomustab keemiliste sidemete kooskõlastatud ümberpaigutus, nii et tekib tsükliline siirdeseisund.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Peritsükliline reaktsioon
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Plasma
Polükondensatsioon
Karbamiidvaik saadakse karbamiidi ja metanaali polükondensatsioonil Polükondensatsioon on polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi (näiteks –COOH, –OH, –NH2).
Vaata Keemiline reaktsioon ja Polükondensatsioon
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Polümerisatsioon
Protoneerimine
Keemias tähendab protoneerimine (ka protoonimine) vesinikiooni ehk prootoni H+ liitumist mingi aatomi, molekuli või iooniga.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Protoneerimine
Radikaalreaktsioon
Radikaalreaktsioon (ehk vaba radikaal reaktsioon) on keemiline reaktsioon, mille käigus osalevad väga reaktsioonivõimelised vabad radikaalid kui intermediaadid.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Radikaalreaktsioon
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Rõhk
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Reagent
Reaktsiooni kiirus
Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Reaktsiooni kiirus
Reaktsiooni mehhanism
Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Reaktsiooni mehhanism
Reaktsioonikoordinaat
Astmeline reaktsioon: HBr elektrofiilne liitumine 1,3-butadieeniga: reaktsiooni vabaenergia muutus (püstteljel) piki reaktsiooni koordinaati (horisontaalteljel) Katalüütilise ja mittekatalüütilise protsessi energia muutus reaktsiooni käigus Keemias on reaktsioonikoordinaat abstraktne ettekujutus reaktsiooni kulgemise teest lähteainetelt produktideni.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Reaktsioonikoordinaat
Reaktsioonivõrrand
Reaktsioonivõrrand ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet).
Vaata Keemiline reaktsioon ja Reaktsioonivõrrand
Redoksreaktsioon
280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Redoksreaktsioon
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Reduktsioon (keemia)
Regioselektiivsus
Regioselektiivsus (regioselektiivne reaktsioon) on keemilise sideme valikuline moodustumine või katkemine valdavalt ühes suunas (teatud aatomi juures), nii et saadakse põhiliselt üks struktuuriisomeer teiste võimalike isomeersete produktidega võrreldes.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Regioselektiivsus
Saagis
Saagis ehk reaktsioonisaagis tähendab keemilise üksikprotsessi või mitme etapi summaarset saaduse saamise efektiivsust.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Saagis
Sadestamine (keemia)
Keemias tähendab sadestamine või sadenemine lahuses tahke faasi (sademe) moodustumist keemilise reaktsiooni tagajärjel.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Sadestamine (keemia)
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Süsinik
SE
SE või Se või se on lühend, mis võib tähendada järgmist.
Vaata Keemiline reaktsioon ja SE
Segu
Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Segu
Selektiivsus (keemia)
Selektiivsus keemias on seotud enamasti selektiivreaktsioonidega, see on valikuliselt toimuvate reaktsioonidega, milles saadakse põhiliselt üks produkt mitmest võimalikust.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Selektiivsus (keemia)
Sidestusreaktsioon
Sidestusreaktsiooni (ingl Coupling reaction) nimetust kasutatakse orgaanilises keemias mitmesuguste C–C sideme tekitamise reaktsioonide korral, milles metalliaatomit sisaldava katalüsaatori toimel kaks orgaanilist fragmenti ühinevad, andes produkti R–R’.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Sidestusreaktsioon
Siirdeseisund
bimolekulaarne nukleofiilne asendusreaktsioon (SN2) SN2 reaktsioon hüdroksiidiooniga; kandilistes sulgudes on kujutatud selle protsessi siirdeseisund Siirdeseisund ehk siirdeolek on keemilises reaktsioonis reageerivate ainete aatomitevaheliste sidemete ja konfiguratsiooni teatud ümberkujunemine piki reaktsioonikoordinaati.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Siirdeseisund
SN1-reaktsioon
Orgaanilises keemias tähendab SN1-reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub esimest järku nukleofiilse asendusena (unimolecular (1) nucleophilic (N) substitution (S)).
Vaata Keemiline reaktsioon ja SN1-reaktsioon
SN2 reaktsioon
Orgaanilises keemias tähendab SN2 reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub kooskõlamehhanismi järgi, s.t. teist järku nukleofiilse asendusena (bimolecular (2) nucleophilic (N) substitution (S)).
Vaata Keemiline reaktsioon ja SN2 reaktsioon
Sommelet' reaktsioon
Urotropiin Sommelet’ reaktsioon on aldehüüdide saamise meetod, mis põhineb primaarsete halogeniidide reaktsioonil heksametüleentetraamiiniga (urotropiiniga) ja moodustuvate kvaternaarsete ammooniumsoolade järgneval hüdrolüüsil: R–CH2–Hlg + (CH2)6N4 → +Hlg– → RCHO Marcel Sommelet avaldas selle reaktsiooni 1913.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Sommelet' reaktsioon
Soojusefekt
Soojusefekt tähendab soojuse eraldumist või neeldumist mingi protsessi käigus, see on süsteemist väljuv või sisenev energia.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Soojusefekt
Statsionaarne olek (keemia)
Statsionaarne olek ehk püsiolek keemilise süsteemi selline olek, kui süsteemi karakteristikud on ajas muutumatud, ehkki protsess ajas jätkub.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Statsionaarne olek (keemia)
Stöhhiomeetria
Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Stöhhiomeetria
Stereoselektiivsus
Stereoselektiivne reaktsioon (stereoselektiivsus) on keemiline protsess, milles moodustuvad stereoisomeerid oluliselt erinevates hulkades.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Stereoselektiivsus
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Tahkis
Tautomeerid
Tuntumad tautomeersed tasakaalud: enool–ketoon, laktaam–laktiim, amiid–imiidhape, amiin (enamiin)–imiin Tautomeerid on isomeersed orgaanilised ühendid, mis lähevad kergesti üksteiseks üle tasakaalulise aatomi või rühma migreerumise tõttu.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Tautomeerid
Telomerisatsioon
Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Telomerisatsioon
Terminoloogia
Terminoloogia on sõna, millega on tähistatud nelja mõistet.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Terminoloogia
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Termodünaamika
Termodünaamiline versus kineetiline kontroll
Reaktsiooni energeetiline diagramm kineetilise ja termodünaamilise kontrolli korral Termodünaamiline vs.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Termodünaamiline versus kineetiline kontroll
Termokeemiline muundamine
Termokeemiline muundamine (thermochemical conversion) tähendab keemiatehnoloogias mingi toorme kõrgel temperatuuril töötlemist, mille käigus tahked või vedelad ained muundatakse väärtuslikeks tahketeks, vedelateks või gaasilisteks saadusteks.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Termokeemiline muundamine
Termolüüs
Termolüüs ehk termiline lagundamine on protsess, milles aine kõrge temperatuuri toimel laguneb kaheks või enamaks aineks.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Termolüüs
Testreaktsioon
Testreaktsioon ehk keemiline test on kiire ja lihtne kvalitatiivne või poolkvantitatiivne analüütiline protseduur, milles kasutatakse probleemist tulenevalt teatud spetsiifilist reagenti.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Testreaktsioon
Tsüklisatsioon
Nazarovi tsüklisatsioon Dieckmanni tsükliseerimisreaktsioon Tsüklisatsioon või tsükliseerimine on enamasti orgaaniline reaktsioon, mille tulemusena moodustub tsüklilise struktuuriga ühend, see tähendab mingi hulk aatomeid ühineb, nii et saadakse suletud ring ehk tsükkel.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Tsüklisatsioon
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Tuumareaktsioon
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Vedelik
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Vesinik
Zaitsevi reegel
Isomeersete produktide moodustumine vastavalt Zaitsevi reeglile Zaitsevi reegel on reegel, mis ütleb, et aluse poolt industreeritud elimineerimisreaktsioon annab eelistatult suurema asendatusega produkti ehk reaktsiooniproduktides domineerib rohkem alküülrühmi sisaldav alkeen.
Vaata Keemiline reaktsioon ja Zaitsevi reegel
Vaata ka
Keemia
- Aatom
- Allotroopia
- Fütokeemia
- Keemia
- Keemia filosoofia
- Keemiline ühend
- Keemiline element
- Keemiline reaktsioon
- Keemiline süntees
- Kemofoobia
- Keskkonnakeemia
- Kristallograafia
- Looduslikud ühendid
- Molekul
- Orgaaniline keemia
- Reaktsioonivõrrand
- Roheline keemia
- Segu
- Sonokeemia
- Stereokeemia
- Sulam
- Supramolekulaarkeemia
- Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid
Keemilised reaktsioonid
- Adukt
- Ahela levik
- Anaeroobne glükolüüs
- Deprotoneerimine
- Difusioonlimiteeritud reaktsioon
- Hüdrolüüs
- Heterolüüs
- Homogeensus ja heterogeensus
- Homolüüs
- Intermediaat
- Isomerisatsioon
- Karbotermia
- Keemiline reaktsioon
- Kemoselektiivsus
- Lagunemisreaktsioon
- Neutralisatsioon
- Põlemine
- Protoneerimine
- Radiolüüs
- Reagent
- Reaktsiooni mehhanism
- Redoksreaktsioon
- Saadus
- Saagis
- Substraat (keemia)
- Termodünaamiline versus kineetiline kontroll
- Termolüüs
Tuntud ka kui Keemiline protsess.