Sarnasusi Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik on 39 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomituum, Aatommass, Aatomnumber, Antoine Lavoisier, Elavhõbe, Elektrilaeng, Elektron, Elektronegatiivsus, Elektronkate, Elektronkonfiguratsioon, Fluor, Halogeenid, Hape, Hapnik, Hüdriidid, Heelium, Inglased, Ionisatsioonienergia, Isotoop, Kaalium, Kaltsium, Keemik, Keemiline element, Lämmastik, Leelismetallid, Lihtaine, Liitium, Metallid, Mittemetallid, ..., Oksüdatsiooniaste, Prooton, Radioaktiivsus, Robert Boyle, Süsinik, Sulamistemperatuur, Valentselektron, Vesi, Vesinik. Laienda indeks (9 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Aatom ja Vesinik ·
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Aatomituum ja Vesinik ·
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Aatommass ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Aatommass ja Vesinik ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Aatomnumber ja Vesinik ·
Antoine Lavoisier
Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.
Antoine Lavoisier ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Antoine Lavoisier ja Vesinik ·
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Elavhõbe ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elavhõbe ja Vesinik ·
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Elektrilaeng ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elektrilaeng ja Vesinik ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elektron ja Vesinik ·
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Elektronegatiivsus ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elektronegatiivsus ja Vesinik ·
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Elektronkate ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elektronkate ja Vesinik ·
Elektronkonfiguratsioon
Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.
Elektronkonfiguratsioon ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Elektronkonfiguratsioon ja Vesinik ·
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Fluor ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Fluor ja Vesinik ·
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Halogeenid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Halogeenid ja Vesinik ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hape ja Vesinik ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hapnik ja Vesinik ·
Hüdriidid
150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.
Hüdriidid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hüdriidid ja Vesinik ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Heelium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Heelium ja Vesinik ·
Inglased
Inglased (inglise keeles English või English people) on Euroopa rahvas, kes on traditsiooniliselt elanud Inglismaal ja emakeelena rääkinud inglise keelt või mõnda selle erikuju.
Inglased ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Inglased ja Vesinik ·
Ionisatsioonienergia
350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).
Ionisatsioonienergia ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Ionisatsioonienergia ja Vesinik ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Isotoop ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Isotoop ja Vesinik ·
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Kaalium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Kaalium ja Vesinik ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Kaltsium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Kaltsium ja Vesinik ·
Keemik
Keemik on spetsialist keemia valdkonnas.
Keemik ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Keemik ja Vesinik ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Keemiline element ja Vesinik ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Lämmastik · Lämmastik ja Vesinik ·
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Leelismetallid · Leelismetallid ja Vesinik ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Lihtaine · Lihtaine ja Vesinik ·
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Liitium · Liitium ja Vesinik ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Metallid · Metallid ja Vesinik ·
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Mittemetallid · Mittemetallid ja Vesinik ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Oksüdatsiooniaste · Oksüdatsiooniaste ja Vesinik ·
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Prooton · Prooton ja Vesinik ·
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Radioaktiivsus · Radioaktiivsus ja Vesinik ·
Robert Boyle
Robert Boyle Robert Boyle (25. jaanuar 1627 – 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Robert Boyle · Robert Boyle ja Vesinik ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Süsinik · Süsinik ja Vesinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesinik ·
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Valentselektron · Valentselektron ja Vesinik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesi · Vesi ja Vesinik ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik · Vesinik ja Vesinik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik
Võrdlus Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on 220 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 39, Jaccard indeks on 10.66% = 39 / (220 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: