Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Keila jõgi

Index Keila jõgi

Droonivideo Keila jõest Keila-Joal 2022. aasta juunis Kohilast 2022. aasta juunis Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil.

Ava Google Mapsis

Sisukord

  1. 42 suhted: Aela-Viirika soo, Alamjooks, Alev, Alevik, Allikas, Arvi Järvekülg, Asula, Atla jõgi, Eesti, Harju lavamaa, Harju maakond, Jõe lang, Jõesäng, Jõgi, Kaiu, Karitsa (Rapla), Karjaküla, Kõrvemaa, Keila, Keila jõesaar, Keila juga, Keila sillad, Keila-Joa, Keskjooks, Kiisa, Kohila, Kuimetsa, Kurtna (Saku), Lähe, Lisajõgi, Lohu Jaanilinn, Lohusalu laht, Maidla jõgi, Meri, Põhja-Eesti pank, Rapla maakond, Siirdekalad, Soome lahe vesikond, Soome laht, Suue, Tartu Ülikooli Kirjastus, Võiba oja.

Aela-Viirika soo

Aela-Viirika soo asub Rapla maakonnas Rapla vallas.

Vaata Keila jõgi ja Aela-Viirika soo

Alamjooks

1 – ülemjooks2 – keskjooks3 – alamjooks Alamjooks on jõe suudme lähedane osa.

Vaata Keila jõgi ja Alamjooks

Alev

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.

Vaata Keila jõgi ja Alev

Alevik

Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.

Vaata Keila jõgi ja Alevik

Allikas

Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.

Vaata Keila jõgi ja Allikas

Arvi Järvekülg

Arvi Järvekülg (27. detsember 1929 Kabala vald, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – 4. november 2002 Tartu) oli eesti hüdrobioloog ja zooloog.

Vaata Keila jõgi ja Arvi Järvekülg

Asula

Asula Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.

Vaata Keila jõgi ja Asula

Atla jõgi

Atla jõgi (ka: Kuimetsa jõgi, Seli jõgi, Pirgu jõgi) on jõgi Põhja-Eestis.

Vaata Keila jõgi ja Atla jõgi

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Keila jõgi ja Eesti

Harju lavamaa

Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga.

Vaata Keila jõgi ja Harju lavamaa

Harju maakond

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.

Vaata Keila jõgi ja Harju maakond

Jõe lang

Jõe lang (lühemalt lang) on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe.

Vaata Keila jõgi ja Jõe lang

Jõesäng

Ahja jõe säng Jõesäng ehk säng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi.

Vaata Keila jõgi ja Jõesäng

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Vaata Keila jõgi ja Jõgi

Kaiu

Kaiu on alevik Rapla maakonnas Rapla vallas.

Vaata Keila jõgi ja Kaiu

Karitsa (Rapla)

Karitsa on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.

Vaata Keila jõgi ja Karitsa (Rapla)

Karjaküla

Karjaküla on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Vaata Keila jõgi ja Karjaküla

Kõrvemaa

Metsatee Põhja-Kõrvemaal Kõrvemaa (ka Vahe-Eesti madalik, ka Kõrvemaa tasandik) on Eesti maastikurajoon.

Vaata Keila jõgi ja Kõrvemaa

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Vaata Keila jõgi ja Keila

Keila jõesaar

Keila Jõesaarele viiva jalakäijate silla avamine 2012. aastal Keila jõesaar (ka Keila Jõesaar) on Keila linna juures Keila jõe kahe haru vahele jääv ala (jõesaar).

Vaata Keila jõgi ja Keila jõesaar

Keila juga

Keila juga suvel 2011 Droonivideo Keila joast ja ümbruskonnast 2022. aasta juunis Keila juga koos hüdroelektrijaamaga Keila juga on juga Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Keila-Joa alevikus.

Vaata Keila jõgi ja Keila juga

Keila sillad

Keila raudteesild veebruaris 2015 Keila sillad on sillad üle Keila jõe Keila linna piires.

Vaata Keila jõgi ja Keila sillad

Keila-Joa

Keila-Joa on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Vaata Keila jõgi ja Keila-Joa

Keskjooks

1 – ülemjooks2 – keskjooks3 – alamjooks Keskjooks on jõe osa alam- ja ülemjooksu vahel.

Vaata Keila jõgi ja Keskjooks

Kiisa

Kiisa on alevik Harju maakonnas Saku vallas.

Vaata Keila jõgi ja Kiisa

Kohila

Droonivideo Kohila vantsillast ja autosillast, vesiveskist, linnast 2022 juunis Kohila on alev Rapla maakonnas Keila jõe kaldal, Kohila valla keskus.

Vaata Keila jõgi ja Kohila

Kuimetsa

Kuimetsa on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.

Vaata Keila jõgi ja Kuimetsa

Kurtna (Saku)

Kurtna on küla Harju maakonnas Saku vallas.

Vaata Keila jõgi ja Kurtna (Saku)

Lähe

Jõe lähe on koht, kust jõgi saab alguse.

Vaata Keila jõgi ja Lähe

Lisajõgi

Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi.

Vaata Keila jõgi ja Lisajõgi

Lohu Jaanilinn

Lohu Jaanilinn ehk Loone linnamägi (ka Lohu I linnus) on linnamägi Lohu külas Kohila vallas Rapla maakonnas Keila jõe idakaldal.

Vaata Keila jõgi ja Lohu Jaanilinn

Lohusalu laht

Lohusalu rand Vaade lahele veebruaris päikeseloojangu ajal Lohusalu laht on laht Soome lahes.

Vaata Keila jõgi ja Lohusalu laht

Maidla jõgi

Maidla jõgi (ka Ääsmäe-Maidla peakraav) on jõgi Harju maakonnas, Keila jõe vasakpoolne lisajõgi.

Vaata Keila jõgi ja Maidla jõgi

Meri

Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Vaata Keila jõgi ja Meri

Põhja-Eesti pank

Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimeist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi Põhja-Eesti pank ehk Põhja-Eesti paekallas ehk Põhja-Eesti klint on Balti klindi osa Eesti põhjarannikul.

Vaata Keila jõgi ja Põhja-Eesti pank

Rapla maakond

Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Keila jõgi ja Rapla maakond

Siirdekalad

Siirdekalad ehk diadroomsed kalad on kalad, kes kudemiseks lähevad kas mageveekeskkonnast merre (katadroomne ränne) või vastupidi (anadroomne ränne).

Vaata Keila jõgi ja Siirdekalad

Soome lahe vesikond

Soome lahe vesikond on ühe võimaliku jaotuse järgi üks neljast Eesti vesikonnast Peipsi järve, Liivi lahe ja Saarte vesikonna kõrval.

Vaata Keila jõgi ja Soome lahe vesikond

Soome laht

Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.

Vaata Keila jõgi ja Soome laht

Suue

Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.

Vaata Keila jõgi ja Suue

Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Vaata Keila jõgi ja Tartu Ülikooli Kirjastus

Võiba oja

Võiba oja (ka Võiba soon) on oja Harju ja Rapla maakonnas.

Vaata Keila jõgi ja Võiba oja