Kiiremini kui brauser!
90 suhted: Akvitaania Eleanor, Akvitaania hertsogkond, Alpid, Anjou, Île-de-France, Žakerii, Baski keel, Bourbonid, Bourges, Bretagne, Bretagne'i hertsogkond, Bretooni keel, Burgundia hertsogkond, Burgundia sõjad, Calais, Charles II Paljaspea, Charles III (Lääne-Frangi), Charles IV, Charles VII, Charles VIII, Edward III, Feodalism, Flandria, Flandria krahvkond, Frangid, Garonne, Geoffroy V, Henry II, Henry III, Henry V, Henry VI, Hollandi keel, Hugues Capet, Inglismaa, Inglismaa kuningriik, Inkvisitsioon, Jeanne d'Arc, John Maata, Kapetingid, Karl Suur, Karolingid, Karolingide impeerium, Katoliku kirik, Keisrinna Matilda, Keskaeg, Keskaegne soe periood, Keskmassiiv, Kortrijk, Kortrijki lahing, Languedoc, ..., Lääne-Frangi riik, Loire, Louis XI, Ludwig Vaga, Must surm, Navarra kuningriik, Normandia, Normandia hertsogkond, Normanni vallutus Inglismaal, Normannid, Oksitaani keel, Orléans, Pariis, Püreneed, Philippe Hea, Philippe II, Philippe IV, Philippe VI, Pierre Mauclerc, Piiskopkond, Prantsuse frank, Prantsusmaa, Provints (Prantsusmaa), Reims, Rhône, Rooma riik, Saali tavaõigus, Saja-aastane sõda, Seine, Skandinaavia, Tamm (perekond), Toulouse'i ülikool, Toulouse'i krahvkond, Tours, Valois'd, Vastlapäev, Verduni leping, Viikingid, Vincennes, William Vallutaja. Laienda indeks (40 rohkem) »
Akvitaania Eleanor
Fontevraud' kloostris. Akvitaania Eleanori pitsat Akvitaania Eleanor (prantsuse Aliénor d'Aquitaine), Akvitaania ja Gascogne'i hertsoginna ning Poitou krahvinna; 1122 – 1. aprill 1204) oli üks rikkamaid ja mõjuvõimsamaid naisi keskaja Euroopas. Ta oli nii Prantsuse kui ka Inglise kuninganna ning kuningate Richard I ja John Maata ema. Eleanor osales ka Teises ristisõjas.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Akvitaania Eleanor · Näe rohkem »
Akvitaania hertsogkond
Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Akvitaania hertsogkond · Näe rohkem »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Alpid · Näe rohkem »
Anjou
Anjou asukoht Prantsusmaa kaardil Anjou (ladina keeles Andegavia) on Prantsusmaa ajalooline maakond.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Anjou · Näe rohkem »
Île-de-France
Île-de-France ('Prantsuse saar') on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi põhjaosas.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Île-de-France · Näe rohkem »
Žakerii
Žakerii oli 1358.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Žakerii · Näe rohkem »
Baski keel
Baski keel (euskara) on peamiselt Baskimaal kõneldav keel, mis moodustab omaette keelkonna.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Baski keel · Näe rohkem »
Bourbonid
Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Bourbonid · Näe rohkem »
Bourges
Bourges on linn Prantsusmaal ja Cheri departemangu halduskeskus ning ka omanimelise ringkonna keskus.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Bourges · Näe rohkem »
Bretagne
Bretagne on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi loodeosas Bretagne'i poolsaarel.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Bretagne · Näe rohkem »
Bretagne'i hertsogkond
Lipp Vapp Bretagne'i paiknemine Bretagne'i hertsogkond (bretooni: Dugelezh Breizh, prantsuse: Duché de Bretagne) oli keskaegne hõimu- ja feodaalriik, mis eksisteeris ligikaudu aastatel 939–1547.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Bretagne'i hertsogkond · Näe rohkem »
Bretooni keel
Bretooni keele kõnelejate osakaal Bretagne'is Kakskeelsed viidad Quimperis. Bretooni keel (bretooni keeles brezhoneg) on keldi keelerühma briti alarühma kuuluv keel.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Bretooni keel · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia sõjad
Burgundia sõjad oli konflikt Burgundia hertsogite ja Prantsusmaa kuningate vahel, hiljem kaasati Vana Šveitsi Konföderatsioon, mis mängis otsustavat rolli.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Burgundia sõjad · Näe rohkem »
Calais
Calais on sadamalinn Pas-de-Calais' departemangus, mille alamprefektuur ta on.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Calais · Näe rohkem »
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »
Charles III (Lääne-Frangi)
Charles III. Georges Rouget' (1783–1869) maal. Charles III Lihtsameelne (prantsuse keeles Charles le Simple, ladina keeles Carolus Simplex; 17. september 879 – 7. oktoober 929) oli Lääne-Frangi riigi kuningas aastatel 893–922/923.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Charles III (Lääne-Frangi) · Näe rohkem »
Charles IV
Charles IV (u. 1294 – 1. veebruar 1328) oli Prantsusmaa kuningas aastail 1322–1328 ja Navarra kuningas Charles I 1322–1328.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Charles IV · Näe rohkem »
Charles VII
Charles VII Jean Fouquet' maalil (1445–1450) Charles VII (22. veebruar 1403 – 22. august 1461) oli Prantsusmaa kuningas aastast 1429 kuni surmani, tegelik valitseja (dofäänina) ka 1422–1429.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Charles VII · Näe rohkem »
Charles VIII
thumb Charles VIII (hüüdnimena on kasutatud Hiilgav) (30. juuni 1470 – 7. aprill 1498) oli Prantsusmaa kuningas 1483–1498.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Charles VIII · Näe rohkem »
Edward III
Edward III (13. november 1312 Windsori loss, Berkshire – 21. juuni 1377 Surrey) oli Inglismaa kuningas ning Iirimaa isand 1327–1377.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Edward III · Näe rohkem »
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Feodalism · Näe rohkem »
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Flandria · Näe rohkem »
Flandria krahvkond
Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Frangid · Näe rohkem »
Garonne
Garonne on jõgi Edela-Prantsusmaal.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Garonne · Näe rohkem »
Geoffroy V
pisi Geoffroy V (ka Geoffroy Plantagenet; 24. august 1113 – 7. september 1151 Château-du-Loir) oli Anjou krahv aastast 1129 ja Normandia hertsog aastast 1144.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Geoffroy V · Näe rohkem »
Henry II
Henry II Henry II (5. märts 1133 – 6. juuli 1189) oli Inglismaa kuningas 1154–1189 ning Anjou krahv ja Normandia hertsog.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Henry II · Näe rohkem »
Henry III
Henry III (1. oktoober 1207 Winchesteri loss – 16. november 1272 Westminster) oli Inglismaa kuningas, Iirimaa isand ja Akvitaania hertsog 1216–1272.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Henry III · Näe rohkem »
Henry V
Henry V Henry V (16. september 1387 – 31. august 1422) oli Inglismaa kuningas 1413–1422.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Henry V · Näe rohkem »
Henry VI
Henry VI Henry VI (6. detsember 1421 – 21. mai 1471) oli Inglismaa kuningas aastatel 1422–1461 ja 1470–1471.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Henry VI · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Hugues Capet
Hugues Capet hilisemal maalil Hugues Capet (umbes 940 – 24. oktoober 996) oli esimene Kapetingide soost Prantsusmaa kuningriigi kuningas 987.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Hugues Capet · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Inglismaa · Näe rohkem »
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »
Inkvisitsioon
Inkvisitsioon oli kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Inkvisitsioon · Näe rohkem »
Jeanne d'Arc
Jeanne d'Arc umbes 1485. aastast pärineval maalil Jeanne d'Arc (ka Orléansi neitsi; 6. jaanuar 1412 Domrémy (praegu Domrémy-la-Pucelle) – 30. mai 1431 Rouen) on prantsuse rahvuskangelane, katoliku kiriku pühak.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Jeanne d'Arc · Näe rohkem »
John Maata
John Maata (24. detsember 1166 või 1167 Oxford – 18/19. oktoober 1216 Nottinghamshire, Inglismaa) oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv 27. mai 1199 – 19. oktoober 1216.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja John Maata · Näe rohkem »
Kapetingid
Kapetingid valitsesid Prantsusmaad 987–1328.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Kapetingid · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Karolingid · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Keisrinna Matilda
Keisrinna Matilda, Anjou krahvinna, Inglise leedi (tuntud ka kui Maud või Mathilde; veebruar 1102 – 10. september 1167) oli Inglismaa kuninga ja Normandia hertsogi Henry I (troonil 1100–1135) ning Šoti Matilda (ristinimi Edith) tütar ja seega isa poolt William Vallutaja lapselaps.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Keisrinna Matilda · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Keskaeg · Näe rohkem »
Keskaegne soe periood
Keskaegne soe periood ehk keskaja soe periood ehk keskaegne kliimaoptimum oli suhteliselt maheda (sooja) kliima periood Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas (ja üldse põhjapoolkeral) umbes aastatel 950–1250.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Keskaegne soe periood · Näe rohkem »
Keskmassiiv
thumb Keskmassiiv (prantsuse Massif central) on mäestikuala Prantsusmaa kesk- ja lõunaosas.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Keskmassiiv · Näe rohkem »
Kortrijk
Kortrijk (prantsuse Courtrai) on linn Belgias Lääne-Flandria provintsis.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Kortrijk · Näe rohkem »
Kortrijki lahing
Miniatuur, XIV sajand Kuldkannuste lahing (flaami Guldnspoornslag, hollandi Guldensporenslag, prantsuse Bataille des éperons d'or), tuntud ka kui Kortrijki lahing või Courtrai' lahing, toimus 11. juulil 1302 Kortrijki (prantsuse keeles Courtrai) linna juures Flandrias.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Kortrijki lahing · Näe rohkem »
Languedoc
Languedoci lipp Languedoci vapp Languedoc Prantsusmaal Languedoc (oksitaani: Lengadòc) on endine Prantsusmaa provints, mille territooriumil paiknevad tänapäeval Languedoc-Roussilloni ja Midi-Pyrénées piirkonnad Prantsusmaa lõunaosas, ja mille pealinn oli Toulouse, mis nüüd on Midi-Pyrénées.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Languedoc · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Loire
Loire on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Loire · Näe rohkem »
Louis XI
pisi Louis XI (3. juuli 1423 Bourges – 30. august 1483 Château de Plessis-lez-Tours) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1461 – 1483.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Louis XI · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Must surm
Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Must surm · Näe rohkem »
Navarra kuningriik
Navarra kuningriik (hispaania Reino de Navarra, baski Nafarroako Erresuma, prantsuse Royaume de Navarre; algselt Pamplona kuningriik) oli kuningriik Euroopas 824–1620.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Navarra kuningriik · Näe rohkem »
Normandia
Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Normandia · Näe rohkem »
Normandia hertsogkond
Normandia hertsogkond oli hertsogkond Prantsusmaa põhjarannikul aastatel 911–1469.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Normandia hertsogkond · Näe rohkem »
Normanni vallutus Inglismaal
Bayeux' vaip kujutab Hastingsi lahingut ja sündmusi, mis selleni viisid Normanni vallutus Inglismaal algas Normandia hertsogi Williami sissetungiga Inglismaale 28. septembril 1066.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Normanni vallutus Inglismaal · Näe rohkem »
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Normannid · Näe rohkem »
Oksitaani keel
Keele leviala Oksitaani murded Jules Ronjat' järgi Toulouse'i lähedal Oksitaani keel (lenga d'òc, occitan, varem ka provansi keel või provanssaali keel) on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias), Monacos, Prantsusmaa lõunaosas ning Itaalias.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Oksitaani keel · Näe rohkem »
Orléans
Orléans on linn Prantsusmaal, Centre-Val de Loire'i piirkonna ja Loiret' departemangu keskus.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Orléans · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Pariis · Näe rohkem »
Püreneed
Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Püreneed · Näe rohkem »
Philippe Hea
'''Philippe Hea''' Philippe Hea ehk Philippe III (prantsuse keeles Philippe le Bon; 31. juuli 1396 – 15. juuni 1467) oli Burgundia hertsog 1419–1467.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Philippe Hea · Näe rohkem »
Philippe II
Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Philippe II · Näe rohkem »
Philippe IV
Philippe IV Philippe IV (Philippe Ilus, 1268 – 29. november 1314) oli Prantsusmaa kuningas 1285–1314 ning koos Jeanne I-ga Navarra kuningas Philippe I nime all 1284–1314.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Philippe IV · Näe rohkem »
Philippe VI
Philippe VI (1293 – 22. august 1350) oli Prantsusmaa kuningas aastail 1328–1350 ning koos Jeanne II-ga Navarra kuningas Philippe III 1284–1314.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Philippe VI · Näe rohkem »
Pierre Mauclerc
pisi Pierre Mauclerc (1190 – 6. juuli 1250) oli Bretagne'i hertsog aastatel 1213–1221, siis aastatel 1221–1237 oma poja regent ning aastatel 1219–1235 ka Richmondi krahv.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Pierre Mauclerc · Näe rohkem »
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Piiskopkond · Näe rohkem »
Prantsuse frank
5 franki, 1850. Prantsusmaa Teine Vabariik. Hõbe 900. Prantsuse frank oli Prantsusmaa valuuta alates 1795.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Prantsuse frank · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Provints (Prantsusmaa)
Prantsusmaa kuningriik oli provintsideks jagatud 4.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Provints (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Reims
Reims (hääldus) on linn Põhja-Prantsusmaal, Marne'i departemangu ja endise Champagne-Ardennei piirkonna keskus.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Reims · Näe rohkem »
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Rhône · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Rooma riik · Näe rohkem »
Saali tavaõigus
Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Saali tavaõigus · Näe rohkem »
Saja-aastane sõda
Saja-aastane sõda (1337–1453) oli konflikt Prantsusmaa kuningriigi ja Inglismaa kuningriigi vahel.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Saja-aastane sõda · Näe rohkem »
Seine
Seine on jõgi Prantsusmaal.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Seine · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Tamm (perekond)
Tamm (Quercus L.) on puude perekond pöögiliste sugukonnas.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Tamm (perekond) · Näe rohkem »
Toulouse'i ülikool
Toulouse'i Ülikool (Université Fédérale Toulouse Midi-Pyrénées; lühend UFTMP) on avalik-õiguslik ülikool Prantsusmaal.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Toulouse'i ülikool · Näe rohkem »
Toulouse'i krahvkond
Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Toulouse'i krahvkond · Näe rohkem »
Tours
Tours on linn Prantsusmaal Centre-Val de Loire'i piirkonnas, Indre-et-Loire'i departemangu keskus.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Tours · Näe rohkem »
Valois'd
Valois'd oli Prantsusmaa kuningadünastia, mis valitses aastatel 1328–1589; Kapetingide kõrvalharu.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Valois'd · Näe rohkem »
Vastlapäev
Vastlakuklid on Eestis üks traditsioonilisi vastlatoite Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Vastlapäev · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Verduni leping · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Viikingid · Näe rohkem »
Vincennes
Vincennes on linn Prantsusmaal Val-de-Marne'i departemangus, Suur-Pariisi osa, üks Pariisi tihedasti asustatud äärelinnu.
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja Vincennes · Näe rohkem »
William Vallutaja
William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks (William I nime all).
Uus!!: Keskaegne Prantsusmaa ja William Vallutaja · Näe rohkem »
