Ketš ja Taakselkuunar

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Ketš ja Taakselkuunar

Ketš vs. Taakselkuunar

Kahvelketš Bermuudaketši taglasega jaht '''Kahvelketši näitlik taglastus'''. 1 – besaan-lüügerpuri, 2 – besaan-kahvelpuri, 3 – groot-kahvelpuri, 4 – groot-topsel, 5 – taakselpuri (foka), 6 – kliiverpuri kliivertaagil, 7 – besaanmast, 8 – pukspriit, 9 – grootteng, 10 – grootpoom, 11 – fliigertaak, 12 – grootmast, 13 – grootkahvelpoom, 14 – besaanpoom, 15 – besaankahvelpoom Ketš (inglise keeles ketch) on taglase tüüp ja selle järgi nimetatud väike, kahemastiline purjelaev, mille besaanmast on palju lühem kui grootmast ja mille besaanmast asub laeva roolipeast eespool. Taakselkuunar Taakselkuunar (ingl staysail schooner, holl stagzeil schoener) on kahe- või kolmemastiline pikipurjestusega purjelaev, mille purjestus koosneb kolmnurksetest taakslitest.

Pukspriit

Pukspriidi ja kliiverpoomi osad. 1 – kliiverpoom; 2 – pukspriit; 3 – (fokk- või groot-) mastitaak vastavale taakslile (fokale); 4, 5, 6, 7 – kliiverpurjede kinnitustaagid; 8 – kliivertaak; 10 – tamstok; 13 – vesitaak Pukspriit on purjelaeva vöörist käilast otse ettepoole ulatuv suure kaldenurgaga ümarpuit või pruss või latt, mis on mõeldud eespurjede (peamiselt kliiverpurjed) kandmiseks või pikeneva kliiverpoomi toetamiseks ja tugevdamiseks.

Ketš ja Pukspriit · Pukspriit ja Taakselkuunar · Näe rohkem »

Purjelaev

5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.

Ketš ja Purjelaev · Purjelaev ja Taakselkuunar · Näe rohkem »

Taaksel

Väiksema purjelaeva eespurjed. Kollasest riidest on fokk-taaksel ehk foka. Suure purjelaeva kolmnurksed pikipurjed: 1-5 - besaantaakslid, 6-10 - groottaakslid, 11,12 - fokk-taakslid, 13,14 - kliivrid, 15 - fliiger Väikese purjejahi foka. Taaksel (ühtlasi ka foka, taakfokk) on purjelaeva eesmise laevamasti ja laevateki vööritipu vahelisele taagile ning rohkem kui ühemastilisel purjelaeval ka kahe masti vahelisele diagonaalsele taagile kinnituv kolmnurkne puri.

Ketš ja Taaksel · Taaksel ja Taakselkuunar · Näe rohkem »

Taglas

Brigantiini (umbes 19. - 20. saj vahetus) taglase põhiosad. '''Seisev taglas ja peelestik:''' A- väliskliivertaak (või fliigertaak), B- kliivertaak, C- tamstoktaagid, D- vesitaak, 1- fliigerpoom (või kliiverpoom), 2- kliiverpoom, 3- pukspriit, 4- tamstok, 5- fokkmast, 6- fokkteng (fokkmarssteng), 7- fokkpraamteng, 8- fokktopp (fokkroil), 9- fokkraa, 10- alamarssraa, 11- ülamarssraa, 12- praamraa, 13- roilraa, 14- grootmast, 15- grootteng (grootmarssteng), 16- groottopp (grootpraam, grootroil), 17- grootpoom, 18- grootkahvelpoom, 34- fokkroiltaak, 35- väliskliivertaak (fliigertaak), 36- kliivertaak, 37- sisekliivertaak, 38- fokktengtaak, 39- fokktaak, 40- fokkvandid, 41- fokktengparduunid, 42- fokkpraamparduunid, 43- groottaak, 44- groottengtaak, 45- grootpraamtaak, 46- grootroiltaak (groottopitaak), 47- grootvandid, 48- groottegnparduunid, 49- grootpraamparduunid; '''Purjed:''' 19- väliskliiver (kõrgemale tõstetavana fliiger), 20- kliiver, 21- sisekliiver, 22- fokktaaksel (fokktengtaaksel, lihtsustatult foka), 23- fokkpuri, 24- alamarsspuri, 25- ülamarsspuri, 26- praampuri, 27- roilpuri, 28- groottaaksel, 29- groottengtaaksel, 30- grootalapraamtaaksel, 31- grootülapraamtaaksel, 32- grootkahvelpuri, 33- grootopsel; '''Jooksev taglas ja tõuvärk:''' 50- fokkbrassid, 51- alamarssbrassid, 52- ülamarssbrassid, 53- praambrassid, 54- roilbrassid, 55- grootpiikvallid, 56- groottirk. Erinevalt brassidest pole grootsoot ja grootjärt joonisel toodud. Taglaseks nimetatakse laeva mastide juurde kuuluvate seadiste, purjelaeval ühtlasi purjede kinnituste süsteemi.

Ketš ja Taglas · Taakselkuunar ja Taglas · Näe rohkem »