Kiiremini kui brauser!
50 suhted: Aju, Alfakiirgus, Asbest, DNA, Doos, Efektiivdoos, Elektromagnetiline kiirgus, Elektron, Elund, Gammakiirgus, Genoom, Grei, Ionisatsioon, Ioniseeriv kiirgus, Ioon, Jood, Juuksed, Käärsool, Keskmine inimene, Kiirgus, Kiiritusravi, Kilpnääre, Kopsud, Kude, Lümfotsüüt, Luu, Luuüdi, Magu, Maks, Mikrolained, Mobiiltelefon, Munasari, Mutatsioon, Nahk, Neeldumisdoos, Organism, Paljunemine, Raadio, Radikaal, Rakk, Rinnad, RNA, Söögitoru, Süda, Seedekulgla, Siivert, Tšornobõli katastroof, Ultraviolettkiirgus, Vereringe, Vooluallikas.
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Uus!!: Kiiritus ja Aju · Näe rohkem »
Alfakiirgus
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.
Uus!!: Kiiritus ja Alfakiirgus · Näe rohkem »
Asbest
Asbestiks nimetatavad mineraalid esinevad pikkade painduvate kiududena Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale.
Uus!!: Kiiritus ja Asbest · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Kiiritus ja DNA · Näe rohkem »
Doos
Doos ehk ravimidoos (kr sõnast dosis 'annus') ehk annus ehk ravimiannus on harilikult ühekordseks kasutamiseks määratav kindel kogus ravimit.
Uus!!: Kiiritus ja Doos · Näe rohkem »
Efektiivdoos
Efektiivdoos on kiiritusedoosi suurus, mis arvutatakse ekvivalentdooside kaalutud liitmisel.
Uus!!: Kiiritus ja Efektiivdoos · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Kiiritus ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Kiiritus ja Elektron · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Kiiritus ja Elund · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Kiiritus ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Uus!!: Kiiritus ja Genoom · Näe rohkem »
Grei
Grei (tähis (Gy) on neeldumisdoosi mõõtühik SI-süsteemis. Grei võrdub ioniseeriva kiirguse neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks džaul. Ühik on nimetatud inglise füüsiku Louis Harold Gray järgi.
Uus!!: Kiiritus ja Grei · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Kiiritus ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Uus!!: Kiiritus ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Kiiritus ja Ioon · Näe rohkem »
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Uus!!: Kiiritus ja Jood · Näe rohkem »
Juuksed
pisi Juuksed on inimese peas kasvavad karvad.
Uus!!: Kiiritus ja Juuksed · Näe rohkem »
Käärsool
1. ülenev käärsool, 2. ristikäärsool, 3. alanev käärsool, 4. sigmakäärsool, 5. pärasool Käärsool on jämesoole keskmine kääruline ja sopiline osa.
Uus!!: Kiiritus ja Käärsool · Näe rohkem »
Keskmine inimene
Keskmiseks inimeseks ehk standardinimeseks ehk ideaalinimeseks (inglise standard man, reference man, reference person) nimetatakse kujutletavat (teoreetilist) inimese (indiviidi) mudelit.
Uus!!: Kiiritus ja Keskmine inimene · Näe rohkem »
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Uus!!: Kiiritus ja Kiirgus · Näe rohkem »
Kiiritusravi
Kiiritusravi, Ghana, 2017 Kiiritusravi ehk radioteraapia (ladina keeles radiotherapia) on meditsiinis (onkoloogia) rakendatav ravimeetod, milles rakendatakse ioniseerivat kiirgust.
Uus!!: Kiiritus ja Kiiritusravi · Näe rohkem »
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Uus!!: Kiiritus ja Kilpnääre · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Kiiritus ja Kopsud · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Kiiritus ja Kude · Näe rohkem »
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Uus!!: Kiiritus ja Lümfotsüüt · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Kiiritus ja Luu · Näe rohkem »
Luuüdi
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.
Uus!!: Kiiritus ja Luuüdi · Näe rohkem »
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Uus!!: Kiiritus ja Magu · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Kiiritus ja Maks · Näe rohkem »
Mikrolained
Mikrolained on raadiolained, mille lainepikkus on vahemikus 1 mm kuni 1 m, vastavalt lainete sagedused vahemikus 0,3 GHz kuni 300 GHz (gigahertsi).
Uus!!: Kiiritus ja Mikrolained · Näe rohkem »
Mobiiltelefon
Nokia 3310 mobiiltelefon Mobiiltelefone 2000. aastate algusest Mobiiltelefon (mobiilne telefon) ehk mobiil ehk taskutelefon (kõnekeeles telo, mobiil, mobla) on kaasaskantav akuga varustatud telefon, millega saab kõnesid pidada raadiotelefonside tugivõrgu kaudu.
Uus!!: Kiiritus ja Mobiiltelefon · Näe rohkem »
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Uus!!: Kiiritus ja Munasari · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: Kiiritus ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Kiiritus ja Nahk · Näe rohkem »
Neeldumisdoos
Neeldumisdoos on füüsikaline suurus (tähis D) aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia aine massiühiku kohta (džauli kilogrammi kohta, J/kg).
Uus!!: Kiiritus ja Neeldumisdoos · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Kiiritus ja Organism · Näe rohkem »
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Uus!!: Kiiritus ja Paljunemine · Näe rohkem »
Raadio
pisi Raadio (ladina k radiare, kiirgama) on informatsiooni juhtmeteta edastamine raadiolainete abil.
Uus!!: Kiiritus ja Raadio · Näe rohkem »
Radikaal
Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.
Uus!!: Kiiritus ja Radikaal · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Kiiritus ja Rakk · Näe rohkem »
Rinnad
Naise rinna anatoomia. 1. rindkere 2. suur rinnalihas 3. näärmekude 4. nibu 5. areool 6. piimajuha 7. rasvkude 8. nahk pisi Rinnad (ainsuses rind) on paarilised elundid primaatide keha ülaosa esipoole piirkonnas, kus asuvad piimanäärmed, mille kaudu emased eritavad imikute toitmiseks rinnapiima.
Uus!!: Kiiritus ja Rinnad · Näe rohkem »
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Uus!!: Kiiritus ja RNA · Näe rohkem »
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Uus!!: Kiiritus ja Söögitoru · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Kiiritus ja Süda · Näe rohkem »
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Uus!!: Kiiritus ja Seedekulgla · Näe rohkem »
Siivert
Siivert (tähis Sv) on ekvivalentdoosi mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Kiiritus ja Siivert · Näe rohkem »
Tšornobõli katastroof
Tšornobõli katastroof, tuntud ka kui Tšornobõli tuumakatastroof ja Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl), oli avarii, mis toimus 26. aprillil 1986 Nõukogude Liidus Ukraina NSV-s Tšornobõli tuumaelektrijaamas, Prõpjati (vene keeles ‘Pripjat’) lähistel.
Uus!!: Kiiritus ja Tšornobõli katastroof · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Kiiritus ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Uus!!: Kiiritus ja Vereringe · Näe rohkem »
Vooluallikas
Vooluallikas on elektrotehnikas elektrienergia allikas, mida kasutatakse peamiselt järgmistes seostes ja tähendustes.
Uus!!: Kiiritus ja Vooluallikas · Näe rohkem »
