Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Klaipėda ja Leedu suurvürstiriik
Klaipėda ja Leedu suurvürstiriik on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Žemaitija, Baltlased, Gediminas, Klaipėda, Kuninglik Preisimaa, Kuralased, Lääne-Preisimaa, Läänemeri, Leedu, Leedu keel, Leedu suurvürst, Leedulased, Liivimaa ordu, Linn, Mindaugas, Personaalunioon, Poola, Poola jagamised, Poolakad, Preisimaa, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Ukrainlased, Valgevenelased, Vasall, Venemaa Keisririik, 18. sajand.
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Klaipėda ja Žemaitija · Leedu suurvürstiriik ja Žemaitija ·
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Baltlased ja Klaipėda · Baltlased ja Leedu suurvürstiriik ·
Gediminas
Gediminas (poolapäraselt Giedymin, valgevene Hiedymin või Hiedzimin), sündinud umbes 1275 – detsember 1341, oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1316 kuni oma surmani.
Gediminas ja Klaipėda · Gediminas ja Leedu suurvürstiriik ·
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Klaipėda ja Klaipėda · Klaipėda ja Leedu suurvürstiriik ·
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Klaipėda ja Kuninglik Preisimaa · Kuninglik Preisimaa ja Leedu suurvürstiriik ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Klaipėda ja Kuralased · Kuralased ja Leedu suurvürstiriik ·
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Klaipėda ja Lääne-Preisimaa · Lääne-Preisimaa ja Leedu suurvürstiriik ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Klaipėda ja Läänemeri · Läänemeri ja Leedu suurvürstiriik ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Klaipėda ja Leedu · Leedu ja Leedu suurvürstiriik ·
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Klaipėda ja Leedu keel · Leedu keel ja Leedu suurvürstiriik ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Klaipėda ja Leedu suurvürst · Leedu suurvürst ja Leedu suurvürstiriik ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Klaipėda ja Leedulased · Leedu suurvürstiriik ja Leedulased ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Klaipėda ja Liivimaa ordu · Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa ordu ·
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Klaipėda ja Linn · Leedu suurvürstiriik ja Linn ·
Mindaugas
Mindaugas 16. sajandi gravüüril Leedu Mindaugase mälestusmünt Mindaugas (leedu keeles Mindaugas, valgevene keeles Міндоўг, Mindoŭh; umbes 1200 – 12. september 1263) oli Leedu suurvürst (didysis kunigaikštis, вялікі князь) ja kuningas (karalius, кароль).
Klaipėda ja Mindaugas · Leedu suurvürstiriik ja Mindaugas ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Klaipėda ja Personaalunioon · Leedu suurvürstiriik ja Personaalunioon ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Klaipėda ja Poola · Leedu suurvürstiriik ja Poola ·
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Klaipėda ja Poola jagamised · Leedu suurvürstiriik ja Poola jagamised ·
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Klaipėda ja Poolakad · Leedu suurvürstiriik ja Poolakad ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Klaipėda ja Preisimaa · Leedu suurvürstiriik ja Preisimaa ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Klaipėda ja Saksa ordu · Leedu suurvürstiriik ja Saksa ordu ·
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Klaipėda ja Saksa ordu kõrgmeister · Leedu suurvürstiriik ja Saksa ordu kõrgmeister ·
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Klaipėda ja Ukrainlased · Leedu suurvürstiriik ja Ukrainlased ·
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Klaipėda ja Valgevenelased · Leedu suurvürstiriik ja Valgevenelased ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Klaipėda ja Vasall · Leedu suurvürstiriik ja Vasall ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Klaipėda ja Venemaa Keisririik · Leedu suurvürstiriik ja Venemaa Keisririik ·
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
18. sajand ja Klaipėda · 18. sajand ja Leedu suurvürstiriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Klaipėda ja Leedu suurvürstiriik ühist
- Millised on sarnasused Klaipėda ja Leedu suurvürstiriik
Võrdlus Klaipėda ja Leedu suurvürstiriik
Klaipėda on 170 suhted, samas Leedu suurvürstiriik 372. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 4.98% = 27 / (170 + 372).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Klaipėda ja Leedu suurvürstiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
