Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Klassikaline füüsika

Index Klassikaline füüsika

Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.

52 suhted: Aegruum, Aegruumi kõverus, Aerodünaamika, Akustika, Albert Einstein, Bioakustika, Dünaamika, Difraktsioon, Dispersioon, Elastsusteooria, Elekter, Elektrilaeng, Elektrivool, Elektroakustika, Elektrodünaamika, Elektromagnetism, Elektrostaatika, Energia, Erirelatiivsusteooria, Erwin Schrödinger, Füüsika, Hüdrodünaamika, Hüdrostaatika, Helilaine, Infrapunakiirgus, Interferents, Jõud, Kiirendus, Kinemaatika, Klassikaline mehaanika, Kvantgravitatsioon, Kvantmehaanika, Kvantväljateooria, Liikumine, Magnetism, Magnetostaatika, Magnetväli, Max Planck, Optika, Peegeldumine, Pideva keskkonna mehaanika, Pneumaatika, Polarisatsioon, Soojus, Staatika, Termodünaamika, Tugevusõpetus, Ultraheli, Ultraviolettkiirgus, Universum, ..., Valgus, Valguse murdumine. Laienda indeks (2 rohkem) »

Aegruum

Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Aegruum · Näe rohkem »

Aegruumi kõverus

Aegruumi kõverus (inglise keeles spacetime curvature) on füüsikaline efekt, mis avaldub geodeetiliste joonte deviatsioonina.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Aegruumi kõverus · Näe rohkem »

Aerodünaamika

Aerodünaamika (kreeka keeles ἀήρ (aer) 'õhk' + δυναμική (dynamis) 'jõud') on vooluste mehaanika haru, mis uurib kokkusurutava fluidumi, antud juhul õhu liikumist üle/ümber selles voolus olevate jäikade kehade ja õhus liikuvatele kehadele mõjuvaid jõudusid.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Aerodünaamika · Näe rohkem »

Akustika

Akustika on mehaanika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi gaasides, vedelikes ja tahkistes.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Akustika · Näe rohkem »

Albert Einstein

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Albert Einstein · Näe rohkem »

Bioakustika

Bioakustika on akustika haru, mis tegeleb eluslooduse häälte – erinevate organismide poolt kasutatavate helide – tekitamise ja tajumise uurimisega.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Bioakustika · Näe rohkem »

Dünaamika

Vedeliku dünaamika ja pöörised Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Dünaamika · Näe rohkem »

Difraktsioon

Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Difraktsioon · Näe rohkem »

Dispersioon

Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Dispersioon · Näe rohkem »

Elastsusteooria

Elastsusteooria (teisiti ka elastsusõpetus) on mehaanika osa, mis uurib elastsete kehade ja keskkondade deformatsioone ja liikumist.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Elastsusteooria · Näe rohkem »

Elekter

Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Elekter · Näe rohkem »

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Elektrilaeng · Näe rohkem »

Elektrivool

Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Elektrivool · Näe rohkem »

Elektroakustika

Elektroakustika on akustika haru, mis tegeleb helivõnkumise muundamisega elektrivõnkumiseks ja vastupidi.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Elektroakustika · Näe rohkem »

Elektrodünaamika

Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »

Elektromagnetism

Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Elektromagnetism · Näe rohkem »

Elektrostaatika

Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalse taustsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilise vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Elektrostaatika · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Energia · Näe rohkem »

Erirelatiivsusteooria

Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »

Erwin Schrödinger

Erwin Schrödinger (1933) Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger (12. august 1887 Viin – 4. jaanuar 1961 Viin) oli austria füüsikateoreetik, kes sai kuulsaks oma töödega kvantmehaanika alal.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Erwin Schrödinger · Näe rohkem »

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Füüsika · Näe rohkem »

Hüdrodünaamika

Hüdrodünaamika (kreeka hydrōs 'vesi' + dynamikos 'jõusse puutuv, jõu-') on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Hüdrodünaamika · Näe rohkem »

Hüdrostaatika

Hüdrostaatika (kreeka sõnadest hydor 'vesi' + statike 'liikumatu') on hüdromehaanika haru, mis uurib tasakaalus olevat vedelikku.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Hüdrostaatika · Näe rohkem »

Helilaine

Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Helilaine · Näe rohkem »

Infrapunakiirgus

Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Infrapunakiirgus · Näe rohkem »

Interferents

Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Interferents · Näe rohkem »

Jõud

Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Jõud · Näe rohkem »

Kiirendus

Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Kiirendus · Näe rohkem »

Kinemaatika

Kinemaatika (kreeka kinēma 'liigutus, liikumine') on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika).

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Kinemaatika · Näe rohkem »

Klassikaline mehaanika

450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »

Kvantgravitatsioon

Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Kvantgravitatsioon · Näe rohkem »

Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »

Kvantväljateooria

Kvantväljateooria, ka väljade kvantteooria, (inglise keeles quantum field theory) on teoreetilises füüsikas teoreetiline raamistik, mis ühendab klassikalise väljateooria, erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ning mida kasutatakse subatomaarsete osakeste (osakestefüüsikas) ja kvaasiosakeste (kondenseeritud aine füüsikas) füüsikamudelite väljatöötamiseks.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Kvantväljateooria · Näe rohkem »

Liikumine

Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Liikumine · Näe rohkem »

Magnetism

Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Magnetism · Näe rohkem »

Magnetostaatika

Magnetostaatika on füüsika haru, mis uurib ühtlase, ajas muutumatu elektrivoolu tekitatud magnetvälju ja sellest tingitud juhtidele mõjuvaid jõude ning nende tasakaalutingimusi.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Magnetostaatika · Näe rohkem »

Magnetväli

Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Magnetväli · Näe rohkem »

Max Planck

Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Max Planck · Näe rohkem »

Optika

Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Optika · Näe rohkem »

Peegeldumine

Peegeldumisseaduse näide Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald Peegeldumine tähendab laine tagasipöördumist kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Peegeldumine · Näe rohkem »

Pideva keskkonna mehaanika

Pideva keskkonna mehaanika (PKM) uurib tahkiste (deformeeruvate tahkete kehade), gaaside ja vedelike liikumist välismõjude toimel.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Pideva keskkonna mehaanika · Näe rohkem »

Pneumaatika

Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Pneumaatika · Näe rohkem »

Polarisatsioon

Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Polarisatsioon · Näe rohkem »

Soojus

Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Soojus · Näe rohkem »

Staatika

Staatika (kreeka δτατικε"tasakaaluõpetus") on klassikalise mehaanika haru, mis uurib.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Staatika · Näe rohkem »

Termodünaamika

kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Termodünaamika · Näe rohkem »

Tugevusõpetus

Tugevusõpetus on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb arvutusmeetodeid tüüpiliste konstruktsioonielementide piisava tugevuse ja jäikuse saavutamiseks võimalikult ökonoomsel viisil.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Tugevusõpetus · Näe rohkem »

Ultraheli

Ultrahelisalvestus 21-nädalase loote sõrmede liikumisest Ultraheli on heli, mille sagedus on üle 20 000 Hz.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Ultraheli · Näe rohkem »

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Universum · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Valgus · Näe rohkem »

Valguse murdumine

Valguse murdumine erinevates keskkondades (klaas, vesi, õhk) Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril.

Uus!!: Klassikaline füüsika ja Valguse murdumine · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »