Kiiremini kui brauser!
35 suhted: Abstraktne objekt, Abstraktsioon, Algmõiste, Definitsioon, Etnoloogia, Füüsika, Fenomen, Filosoofia, Ideoloogia, Keeleteadus, Keha, Kogemus, Kultuuriantropoloogia, Kvantmehaanika, Loodusseadus, Loodusteadus, Matemaatika, Mõiste, Meeleelund, Nähtus, Objektiivsus, Ontoloogia, Osutus, Psühholoogia, Ratsionaalsus, Relatiivsusteooria, René Descartes, Soov, Subjektiivsus, Taju, Täpsus, Teadmine, Teadus, Teadvus, Vaatlus.
Abstraktne objekt
Abstraktseteks objektideks ehk abstraktseteks entiteetideks ehk loogilisteks objektideks (Zalta 2016: 174) nimetatakse filosoofias arve, propositsioone jms entiteete.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Abstraktne objekt · Näe rohkem »
Abstraktsioon
Abstraktsioon on eristamise või lahtivõtmise tulemus, abstraheerimisel saadud mõiste või mudel.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Abstraktsioon · Näe rohkem »
Algmõiste
Algmõiste on mõiste, mida mingis mõistete süsteemis otseselt ei defineerita, küll aga kasutatakse teiste mõistete defineerimisel.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Algmõiste · Näe rohkem »
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Definitsioon · Näe rohkem »
Etnoloogia
Etnoloogia (varem ka rahvateadus ja etnograafia; kreekakeelsest sõnast ἔθνος ethnos 'rahvas') on teadusdistsipliin, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Etnoloogia · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Füüsika · Näe rohkem »
Fenomen
Fenomeniks (vanakreeka keeles phainomenon 'ilmuv, ilmnev, paistev, nähtuv'; lihtsamalt 'nähtus, nähtumus') nimetatakse filosoofias üksust, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil (näiteks mõistusefenomenid, psüühilised fenomenid, keelefenomenid jne).
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Fenomen · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Filosoofia · Näe rohkem »
Ideoloogia
Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Ideoloogia · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Keha · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Kogemus · Näe rohkem »
Kultuuriantropoloogia
Kultuuriantropoloogia (ka: sotsiaalantropoloogia, sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia) on humanitaar- või sotsiaalteaduste hulka arvatav teadusharu, mis uurib inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid ja nende arengut, käitumist, õigust, poliitikat, ideoloogiat, religiooni, uskumusi, tarbimist, tootmist, sotsialiseerumist, perekonda, sugupoolte probleeme ning teisi kultuuriavaldusi kultuuriajaloolises aspektis.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Kultuuriantropoloogia · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Matemaatika · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Mõiste · Näe rohkem »
Meeleelund
Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Meeleelund · Näe rohkem »
Nähtus
Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Nähtus · Näe rohkem »
Objektiivsus
Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Objektiivsus · Näe rohkem »
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Ontoloogia · Näe rohkem »
Osutus
Osutus (inglise keeles reference) on analüütilises keelefilosoofias see, mille kohta nimi (nimisõna, nimisõnafraas, asesõna või muu osutav väljend) käib (millele ta osutab, millele ta viitab, mida ta tähistab, denoteerib).
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Osutus · Näe rohkem »
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Psühholoogia · Näe rohkem »
Ratsionaalsus
Ratsionaalsus on uskumuse mõistuspärasus (teoreetiline ratsionaalsus) või teo mõistuspärasus (praktiline ratsionaalsus).
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Ratsionaalsus · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja René Descartes · Näe rohkem »
Soov
Soov on püüdlus või ihalus midagi teha, midagi saada või lootus reaalsust või tajutavat muuta või lootus enda või kellegi teise jaoks mingit eesmärki saavutada.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Soov · Näe rohkem »
Subjektiivsus
Subjektiivsus on mõiste, mida negatiivse hinnanguna kasutatakse avalduste või tegevuste kohta, mis teostatakse juhusliku isiku (subjekti) poolt, kes ei hooli üldisest arvamusest ja tegutsemise aktsepteeritud kriteeriumitest.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Subjektiivsus · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Taju · Näe rohkem »
Täpsus
Täpsus on näitaja, mis iseloomustab mingi mõõteriistaga mõõdetud näidu lähedust mõõdetava suuruse tõesele väärtusele.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Täpsus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Teadmine · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Teadus · Näe rohkem »
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Teadvus · Näe rohkem »
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Uus!!: Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal ja Vaatlus · Näe rohkem »
