Kiiremini kui brauser!
50 suhted: Absoluutselt jäik keha, Aeg, Aineosake, Akustika, Astronoomia, Ballistika, Bernoulli võrrand, Determinism, Ehitis, Energia, Energia jäävuse seadus, Gaas, Geoloogia, Gravitatsioon, Gravitatsiooniseadus, Hõõre, Impulsi jäävuse seadus, Impulss, Inertsiseadus, Inseneriteadused, Isaac Newton, Isoleeritud süsteem, Jõud, Kaugus, Keemia, Keha, Kehade süsteem, Kiirendus, Kvantmehaanika, Maavärin, Mass, Mehaanika, Nanomeeter, Newtoni kolmas seadus, Newtoni teine seadus, Pöördvõrdelisus, Pideva keskkonna mehaanika, Punktmass, Rõhk, Ruut (algebra), Staatika, Stabiilsuse kadu, Taevamehaanika, Tahkis, Tõmbejõud, Teoreetiline mehaanika, Tugevusõpetus, Valguse kiirus, Võrdelisus, Vedelik.
Absoluutselt jäik keha
Absoluutselt jäigaks kehaks ehk jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb suvaliste mõjuvate jõudude korral konstantseks.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Absoluutselt jäik keha · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Aeg · Näe rohkem »
Aineosake
Aineosake on aine väike osa, millel on mass, ruumala ja muud iseloomulikud omadused.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Aineosake · Näe rohkem »
Akustika
Akustika on mehaanika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi gaasides, vedelikes ja tahkistes.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Akustika · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Astronoomia · Näe rohkem »
Ballistika
Ballistika on klassikalise mehaanika haru, mis käsitleb visatud või lastud esemete/kehade lendu ja lennujoont aegruumis erinevates keskkondades.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Ballistika · Näe rohkem »
Bernoulli võrrand
Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Bernoulli võrrand · Näe rohkem »
Determinism
Determinism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Determinism · Näe rohkem »
Ehitis
Ehitiseks nimetatakse tavaliselt teadliku ekspluateerimise eesmärgiga ehitustegevuse tulemust.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Ehitis · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Energia · Näe rohkem »
Energia jäävuse seadus
Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseadusi füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv).
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Energia jäävuse seadus · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Gaas · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Geoloogia · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Gravitatsiooniseadus · Näe rohkem »
Hõõre
Hõõre ehk hõõrdumine on füüsikalise nähtusena kehade kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikmõju (liugehõõrdumisel tingitud peamiselt pinnakaredusest), mis takistab nende kehade omavahelist libisemist.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Hõõre · Näe rohkem »
Impulsi jäävuse seadus
Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Impulsi jäävuse seadus · Näe rohkem »
Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Impulss · Näe rohkem »
Inertsiseadus
Inertsiseadus ehk Newtoni esimene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Inertsiseadus · Näe rohkem »
Inseneriteadused
Inseneriteadused ehk tehnikateadused (inglise engineering (inseneeria)) on distsipliinid, mis käsitlevad mingi tehnikavaldkonna teoreetilisi aluseid, uurimis-, arvutus- ja projekteerimismeetodeid ning materjalide, toodete, tehnikaseadmete ja tootmisprotsesside väljatöötamist ja uuendamist.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Inseneriteadused · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Isoleeritud süsteem
Isoleeritud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel puudub ümbritsevaga energia- ja ainevahetus.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Isoleeritud süsteem · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Jõud · Näe rohkem »
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Kaugus · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Keemia · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Keha · Näe rohkem »
Kehade süsteem
Kehade süsteem on teoreetilises mehaanikas kehade hulk, mis on omavahel seotud sidemetega.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Kehade süsteem · Näe rohkem »
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Kiirendus · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Maavärin
Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Maavärin · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Mass · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Mehaanika · Näe rohkem »
Nanomeeter
Nanomeeter (tähis nm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 ongström (Å) on 0,1 nanomeetrit.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Nanomeeter · Näe rohkem »
Newtoni kolmas seadus
Newtoni kolmas seadus ütleb, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Newtoni kolmas seadus · Näe rohkem »
Newtoni teine seadus
Newtoni teine seadus ütleb, et kehale mõjuv jõud \vec võrdub keha massi m ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse \vec korrutisega: Sageli kasutatakse seda seadust keha kiirenduse leidmiseks, kui on teada keha mass ja kehale mõjuv jõud (või mitme mõjuva jõu resultantjõud): Klassikalise füüsika raamidesse jäädes tuleb täpsustada, et Newtoni teise seaduses massi rollis on keha inertne mass, mitte raske mass (viimane iseloomustab gravitatsioonilise vastastikmõju tugevust).
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Newtoni teine seadus · Näe rohkem »
Pöördvõrdelisus
Pöördvõrdelisus ehk retsiprooksus on arvsuuruste x ja y vaheline seos, kus ühe suuruse kasvades väheneb teise suurus proportsionaalselt.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Pöördvõrdelisus · Näe rohkem »
Pideva keskkonna mehaanika
Pideva keskkonna mehaanika (PKM) uurib tahkiste (deformeeruvate tahkete kehade), gaaside ja vedelike liikumist välismõjude toimel.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Pideva keskkonna mehaanika · Näe rohkem »
Punktmass
Punktmass ehk masspunkt ehk materiaalne punkt on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Punktmass · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Rõhk · Näe rohkem »
Ruut (algebra)
Arvu 5 teise astme ehk iseenda korrutise näitlik esitus Ruut on arvu või avaldise teine aste, see on korrutis iseendaga.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Ruut (algebra) · Näe rohkem »
Staatika
Staatika (kreeka δτατικε"tasakaaluõpetus") on klassikalise mehaanika haru, mis uurib.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Staatika · Näe rohkem »
Stabiilsuse kadu
Stabiilsuse kadu on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab survejõu teatud suuruse juures sirge varda kõverdumist.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Stabiilsuse kadu · Näe rohkem »
Taevamehaanika
Taevamehaanika on astronoomia haru, mis uurib kosmiliste objektide liikumist.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Taevamehaanika · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Tahkis · Näe rohkem »
Tõmbejõud
Erinimeliste ehk vastasmärgiliste laengutega osakestele või kehadele (st ühele positiivse laenguga osakesele või kehale ning ühele negatiivse laenguga osakesele või kehale) mõjub vastastikku tõmbejõud.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Tõmbejõud · Näe rohkem »
Teoreetiline mehaanika
Teoreetiline mehaanika ehk absoluutselt jäiga keha mehaanika on klassikalise mehaanika haru, mis uurib absoluutselt jäikade kehade liikumist ja paigalseisu neile rakendatud jõudude toimel.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Teoreetiline mehaanika · Näe rohkem »
Tugevusõpetus
Tugevusõpetus on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb arvutusmeetodeid tüüpiliste konstruktsioonielementide piisava tugevuse ja jäikuse saavutamiseks võimalikult ökonoomsel viisil.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Tugevusõpetus · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Võrdelisus
Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Võrdelisus · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Klassikaline mehaanika ja Vedelik · Näe rohkem »
