Sarnasusi Koadjuutorivaenus ja Wilhelm von Hohenzollern
Koadjuutorivaenus ja Wilhelm von Hohenzollern on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht von Hohenzollern, Ansbach, Christoph von Mecklenburg, Gotthard Kettler, Heinrich von Galen, Jasper von Münster, Johann Albrecht I, Karl V, Köln, Koivaliina, Liivi sõda, Mecklenburgi valitsejate loend, Pommeri, Poola kuningas, Posvoli leping, Preisimaa hertsog, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Saksa ordu kõrgmeister, Smiltene, Tartu maks, Viljandi komtuur, Wilhelm von Fürstenberg, Zygmunt II August, 1550. aastad.
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Albrecht von Hohenzollern ja Koadjuutorivaenus · Albrecht von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Ansbach
Ansbach on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal; Kesk-Frangimaa halduskeskus.
Ansbach ja Koadjuutorivaenus · Ansbach ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Christoph von Mecklenburg
Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.
Christoph von Mecklenburg ja Koadjuutorivaenus · Christoph von Mecklenburg ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Gotthard Kettler ja Koadjuutorivaenus · Gotthard Kettler ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Heinrich von Galen
Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.
Heinrich von Galen ja Koadjuutorivaenus · Heinrich von Galen ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Jasper von Münster
Jasper von Münster (ka Caspar von Munster; umbes 1500, Friisimaa – 1577, Aizkraukle) oli Liivi ordu maamarssal koadjuutorivaenuse ajal.
Jasper von Münster ja Koadjuutorivaenus · Jasper von Münster ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
Johann Albrecht I ja Koadjuutorivaenus · Johann Albrecht I ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Karl V ja Koadjuutorivaenus · Karl V ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Köln ja Koadjuutorivaenus · Köln ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Koivaliina
Koivaliina (eesti keeles ka: Koivalinn; läti keeles Gaujiena; kunagine nimi Atzele; saksakeelne nimi Adsel) on küla (lielciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Koivaliina valla halduskeskus.
Koadjuutorivaenus ja Koivaliina · Koivaliina ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Koadjuutorivaenus ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Mecklenburgi valitsejate loend
Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.
Koadjuutorivaenus ja Mecklenburgi valitsejate loend · Mecklenburgi valitsejate loend ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Koadjuutorivaenus ja Pommeri · Pommeri ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Koadjuutorivaenus ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Posvoli leping
Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.
Koadjuutorivaenus ja Posvoli leping · Posvoli leping ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Koadjuutorivaenus ja Preisimaa hertsog · Preisimaa hertsog ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Koadjuutorivaenus ja Riia · Riia ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Koadjuutorivaenus ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Koadjuutorivaenus ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Koadjuutorivaenus ja Saksa ordu kõrgmeister · Saksa ordu kõrgmeister ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Smiltene
Smiltene (eestipäraselt Miltina, saksa keeles Smilten) on linn Lätis Vidzemes, Smiltene piirkonna keskus.
Koadjuutorivaenus ja Smiltene · Smiltene ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Tartu maks
Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
Koadjuutorivaenus ja Tartu maks · Tartu maks ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Viljandi komtuur
Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.
Koadjuutorivaenus ja Viljandi komtuur · Viljandi komtuur ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Koadjuutorivaenus ja Wilhelm von Fürstenberg · Wilhelm von Fürstenberg ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Koadjuutorivaenus ja Zygmunt II August · Wilhelm von Hohenzollern ja Zygmunt II August ·
1550. aastad
1550.
1550. aastad ja Koadjuutorivaenus · 1550. aastad ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Koadjuutorivaenus ja Wilhelm von Hohenzollern ühist
- Millised on sarnasused Koadjuutorivaenus ja Wilhelm von Hohenzollern
Võrdlus Koadjuutorivaenus ja Wilhelm von Hohenzollern
Koadjuutorivaenus on 71 suhted, samas Wilhelm von Hohenzollern 158. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 11.35% = 26 / (71 + 158).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Koadjuutorivaenus ja Wilhelm von Hohenzollern. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: